Aprillikuus möödus 200 aastat maailma parima muinasjutuvestja H.C.Anderseni sünnist. Tema muinasjutud on jätkuvalt uute põlvkondade lemmikud. Lapsele on parim ikka üks vana hea muinasjutt, milles on rõõmu ja kurbust, julgust, vaprust ja reetmist, headust ning kurjust ja alati õnnelik lõpp.
Aprillis sukelduski Vändra Rukkilille lasteaiapere terveks nädalaks Anderseni muinasjuttudesse. Ühel hommikul olid 6. rühma õpetajad tõelised röövlid “Lumekuninganna” muinasjutust, Eva Kristiina röövlitüdruk ja Sandra väike vapper Gerda.
Saalitäie laste ees avati varandusekirst, millel oli eriti hinnaline sisu – tuttavad Anderseni muinasjuturaamatud, jäise Lumekuninganna kroon, tilluke Pöial –Liisi, keisri nähtamatud kallid rõivad ja muud põnevat.
Varandusekirstust sai iga rühm oma muinasjutu terveks nädalaks.
Ja siis läks suur muinasjutumäng lahti. Saali seinad kattusid laste piltidega just nende muinasjutust, koha võtsid sisse nukud Pöial–Liisist ja „Lumekuningannast“, ilmusid laste voolitud printsid ja printsessid.
Aga H.C. Anderseni sünnipäevapeol olid elevil lapsed jälle saalis. Uhke muinasjutulind kandis laste hulka muinasjutuvestja. Koos otsiti üles laste seast nende muinasjutud. Nüüd oskasid põnnid oma muinasjutu kaaslasteni tuua kas lauluna, tantsuna või hoopis sõnu seades. Anderseni nädal Rukkililles tõestas, et vana hea muinasjutt pole oma võlu kaotanud. Muinasjutt köidab tänaseidki lapsi nagu ta seda alati on teinud.
Jaana Soop,
lasteaiaõpetaja Vändra lasteaiast Rukkilill
Toimetanud: Hilja Ristik