Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Rahvalaulud ja liisusalmid muukeelse sõimelapse kohanemise abilised

Töötan Lasnamäe lasteaias ja tean, et järjest rohkem muukeelseid lapsevanemaid paneb oma lapsi eestikeelsetesse lasteaedadesse, et laps juba maast-madalast õpiks selgeks riigikeele. Selge on, et sellisel lapsel on adaptatsiooniperioodil koormus kahekordne ning lapse kohanemisaeg seetõttu pikem.

Tallinna Kivila lasteaias viidi läbi 2004. aasta maist kuni novembri pedagoogiline projekt, mille eesmärgiks oli väikelapse kohanemisraskuste ennetamine ja võimalik leevendamine. Sellega püüti välja selgitada rahvalaulude ja -mängude positiivset mõju lapse kohanemisele lasteaiaga. Nii taheti toeks ja abiks olla muukeelsetele peredele, kes toovad oma lapsed meie lasteaeda.

Sõime tulevate laste kohanemisraskuste ennetamiseks on vaja teha eeltööd. Oluline on anda lapsevanematele infot vastavatel üritustel lasteaias ja samuti kodude külastamine. Tähtis on alustada koostööd juba enne lapse lastesõime tulekut. Õpetaja saab leevendada laste kohanemispingeid erialaseid teadmisi kasutades, lapsevanemaid teavitades. Usaldav partnerlussuhe perekonna ja õpetajate vahel on heaks eelduseks lapse kiiremal kohanemisel.

Mõlemaid pooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks vajab lapse kohanemisaeg individuaalset kavandamist, iga lapse individuaalsuse arvestamist. Lapse turvalisuse seisukohalt on erilise tähelepanu all kodu ja lasteaia koostöö. Seda on mõistlik alustada juba 3-4 kuud enne väikelapse lasteaeda tulemist.

Üheks unustatud koostöö vormiks on kodukülastused. Nii õpib lasteaiaõpetaja juba varakult tundma lapse individuaalseid iseärasusi, harjumusi, oskusi ja huve ning lastevanemate ootusi/soove lasteasutusele. Õnnestunud kodukülastus annab lapsevanematele kindlustunde ning teadmise, et lasteaiaõpetaja annab tööl olles oma parima, tagamaks just tema lapsele turvalise ja arendava keskkonna. Eriti tähtis on see muukeelsete laste integreerimisel eesti lasteasutusse. Lapsevanem tunneb, et tema juurde tullakse sõbrana nõu pidama, õppust saama ning aktsepteeritakse perekonna erinevat kultuuritausta ja tõekspidamisi.

Õpetaja tähtsaimad töövahendid sel perioodil peaksid olema soe süli, silmside lapsega, ühine “lainepikkus” suhtlemisel, rahustavad hellitus- ja turvalaulud. Väga oluline on hommikune vastuvõtt lasteaias. Lapse olekust saab välja lugeda, kas ta on valmis tegelusteks ja alles siis koostada päevakava. Vajalik on anda lapsele tegevusvabadust, mitte koormata teda soovimatute tegelustega. Positiivseid tulemusi on võimalik saavutada mänguliste võtetega, soovitatav on teha lapsega erinevaid hüpitus – ja sõrmemänge, saateks ajakohased liisusalmid.

Sõimelastele olulised mängud võib jaotada kahte rühma:
Ergastavad – hommikulaulud, hüpitus- ja sõrmemängud
rahustavad mängud – hellitus- ja unelaulud, valuvõtmislaulud.
Mängulisi võtteid on hea siduda lastesõime teiste igapäevaste tegevustega. Need aitavad luua rühmas positiivset õhkkonda, tekitavad kindla rütmi, turva- ja kindlustunde ja väikelapsele nii vajaliku rutiini.

Last lõbustavate ja naerma ajavate mängude mängimine (näiteks põlvel hüpitamine või lapse sõrmedega näpumängude mängimine) aitab väikelapsel maandada mitmesuguseid pingeid, tekitab turvalise meeleolu ning leevendab kohanemisraskusi.

Õpetaja ja lapse vahel tekkib turvaline kiindumussuhe ka siis, kui väikelaps on pärit muukeelsest perekonnast ja eesti keelse rahvalaulu sõnadest aru veel ei saa. Teatavasti on rahvalauludes pearõhk monotoonsel ning korduval meloodial ja rütmil. Laps tunnetab täiskasvanu heasoovlikust ja hingesoojust. Lapse ja õpetaja vaheline hea suhe annab lapsele turvatunde kogu lasteaiapäevaks. Hea kohanemise näitajaks on lapse rahulik emotsionaalne seisund, laps ise on aga aktiivne ja rõõmus.

Lapsevanematelt saadud tagasiside kinnitab, et vanemad tunnetavad õpetaja eeltöö vajalikkust, on teadlikud võimalikest kohanemisraskustest, hindavad õpetajate professionaalsust. Projektis osalenud vanemad olid arvamusel, et rahvapärased mängud ja laulud aitavad kaasa kohanemisraskuste leevendamisele. Uurimuses osalenud muukeelsest perest pärit sõimerühma laste adaptatsiooniperiood oli lühem kui teistel lastel, kellega seda meetodit ei kasutatud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et väikelaste kohanemist lasteaiaga aitab leevendada hea koostöö lastevanematega, järjepidev rahvalaulude ja liisusalmide sidumine lasteaia igapäevaste tegevustega. Liisusalmid ja hellituslaulud innustavad jagama hellitusi, naeratusi, turvalaulud on rada, mis viib headuse ja seesmise harmoonia poole.

Riina Aruksaar
Tallinna Kivila lasteaia õpetaja

Toimetanud: Hilja Ristik

Leave a Comment

4 + 5 =
Please leave these two fields as-is: