Ettevalmistus uusimmigrantide laste õpetamiseks Tallinna Vesiroosi lasteaias.
1.mail 2004 sai Eestist Euroopa Liidu liikmesriik. Haridusvaldkonnas on liikmesriigid kohustatud rakendama Euroopa Liidu direktiivi 77/486/EEC, mis sätestab, et liikmesriigid võtaksid kasutusele kohesed abinõud tagamaks teistest EL riikidest pärit immigrantide lastele õpetust vastuvõtjariigi riigikeeles (või ühes riigikeeltest) ning edendaksid emakeelset ja päritolumaa kultuuri-alast haridust. Praegu veel ei ole immigrantide tulv Eestisse suur, kuid selliseks protsessiks tuleb valmis olla.
Uude riiki saabunud lapsel on hea, kui teda võtavad vastu vastavalt ettevalmistatud ja immigrantide olukorraga kursis olevad õpetajad. Selleks tuleb õpetajaid koolitada ja luua uusimmigrantidest lastele õppeasutuses soodne kasvu- ja õppimiskeskkond.
Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus kuulutas välja innovaatilise ja tuleviku seisukohalt väga olulise projektikonkursi ”Uusimmigrandid Eesti Haridusasutuses”.
Tagamaks uusimmigrantide lastele turvalist ja õppimist soodustavat keskkonda, töötati Tallinna lasteaias Vesiroos välja projekt UUSIMMIGRANTIDEST LASTE INTEGREERIMINE JA ÕPETAMINE KOOLIEELSES LASTEASUTUSES.
Töös osalesid 4 lasteaia õpetajat: projektijuhina Jaanika Raudsepp, Monika Märka, Pille Siht ja Helle Pikner.
Projekti ülesandeks oli luua võimalusi uusimmigrandist lapse toimetulekuks eestikeelses lasteasutuses ning lapse integreerimine Eesti ühiskonda, kaasates ja toetades peresid.
Põhilisteks tegevusteks olid:
Uusimmigrandist lapsele mängulise tegevuse abil eesti keele õpetamine
Lasteaiaõpetajate kogemuste vahetamine Rootsi Sjörmarkeni kooli õpetajatega
Individuaalse õppekava põhimõtete ja õppematerjalide väljatöötamine
Esimene kohtumine Rootsi õpetajatega toimus 2005. maikuus, mil 4 Sjömarkenskola õpetajat Gun-Britt, Asbogard, Irene Samuelsson, Gunilla Borgön ja Aili Siht meie lasteaeda külastasid. Nad olid ette valmistanud huvitava loengu teemal: Töö uusimmigrantidest lastega Rootsi koolieelses õppeasutuses ja koolis. Tutvustasime külalistele ka Vesiroosi lasteaia õppetegevusi ja meie koostööpartnerit Tallinna Saksa Gümnaasiumi.
Järgnevalt muljekilde Rootsis viie päeva jooksul nähtust:
Immigrandid Rootsi eelkoolis:
Eelkoolirühmas oli 2 õpetajat ja 20 last, neist umbes 10 erinevatest Aafrika ja Araabia riikidest. Päev algas hommikuringiga. Ka Rootsis toimub õppetegevus integreeritult ja teemade kaupa. Sel päeval oli läbivaks teemaks Vaher. Lapsed olid koos õpetajatega jälginud aastaringselt vahtrapuud ning vahtra all meenutati ühiselt, milline näeb puu välja erinevatel aastaaegadel. Seejärel istuti koos mäenõlvale, võeti korvikesest välja plastmasstahvlid ja hakati puud joonistama.
Uusimmigrandid Rootsi põhikoolis:
Vaatlesime tundi väikeses klassiruumis, kus õppis parajasti 4 õpilast vanuses 7-9 aastat. Lapsed olid erineva rootsi keele oskusega. Põhiliseks tingimuseks oli, et nad alles tulid põgenikelaagrist. Nimekirjas oli 8 õpilast, niisugune on rootsi õpetajate arvates paras individuaalprogrammi järgi õppivate laste hulk.
Klassi seintel oli pilttähestik, klassi reeglid, numbrid, erinevad materjalid loendamiseks ja võrdlemiseks, vaatlemiseks ja uurimiseks. Õpperuumis oli ka selle nädala salm ja iga lapse sõna või ütlus, mis tundus talle hetkel oluline. Avariiulitel olid arendavad pusled, arvelauad, plastmassist rootsi müntide koopiad jne. Igal lapsel oli ka isiklik sahtel, kus ta hoidis oma õppevahendeid. Õppetöö toimus individuaalprogrammi järgi. Tunni pikkus oli 45 minutit. Äsja Afganistanist saabunud poiss lõikas ajakirjast välja trükitähti „K“. Samal ajal täitis üks tüdruk töövihikus ülesannet, teine luges õpetajale ette kodus õpitud teksti. Õpetajal oli iga lapse kohta arvestusleht, millele ta märkis üles õppetöö tulemused. Rootsis on õpilaspäevik suhtlemisvahendiks õpetaja ja lapsevanema vahel. Sinna märgib õpetaja hinnangu ja põhjendustega kommentaarid lapse õppetulemuste ning tegevuste kohta Etteheitvas toonis sõnumeid (meie mõistes märkusi) sinna ei kirjutatud.
Järgmisena külastasime 4.-6. klassi õpilaste majapidamisvahendeid tutvustavat tundi. Selles klassis oli 8 erinevatest maailma paikadest tulnud õpilast (Islandilt, Ungarist, Sambiast, Saksamaalt, Horvaatiast, Vietnamist). Selle vanuseastme õpik koosnes põhiliselt kõnearenduspiltidest.
Saime sealsetelt õpetajatelt teada, et nad töötavad lastega 26 tundi nädalas. Tunnid valmistatakse ette koolis asuvates õpetajate tööruumides, kus on õpetaja töö hõlbustamiseks mitmesuguseid tarvilikke töövahendeid.
Sageli viiakse Rootsis läbi arenguvestlusi lapsevanematega. Õpilase ja õpetaja vaheline suhe tundus olevat väga usalduslik. Meie ei kuulnud, et ühelgi õpetajal oleks vaja olnud häält tõsta. Õpetaja oli kursis kõikide laste puudumistega. Õpetaja väitis, et neil ei tekigi sellist olukorda, mil õpetaja või vanem ei tea, kus õpilane on.
Kaks korda nädalas toimuvad konverentsid, millest võtavad osa õpetajad, juhtkond ja erispetsialistid (psühholoog, sotsiaaltöötaja). Seal arutatakse vajalikke päevakohaseid probleeme, sealhulgas koolivägivalda ning võetakse vastu otsuseid, kuidas neid lahendada. Vajadusel viibib seal ka probleemiga seotud lapsevanem.
Rootsist tõime kaasa põneva idee, mille ka oma majas teoks tegime: kahel järjestikusel esmaspäeval tegime lasteaia õuel lastele ja tööajatele hommikvõimlemist, mis valmistas kõigile palju lõbu.
Töö uusimmigrantide lastega on Eestis uudne ja kahjuks puudub meie õpetajatel ka vastav metoodiline materjal. Loodame, et juba lähiajal püütakse seda probleemi lahendama hakata.
Täname kõiki, kes projekti õnnestumisele kaasa aitasid!
Monika Märka
Jaanika Raudsepp