Lasteaiaõpetaja roll tänases päevas

Aastal 2006 ei ole lasteaiaõpetaja enam keskharidusega tore hoidjatädi, kelle ülesandeks on hommikul lapsed vastu võtta ja õhtul taas lapsevanemale toimetada. Jälgides aeg-ajalt Perekooli foorumit www.perekool.ee või ajakirjanduses esitatavaid seisukohti, on selgelt täheldatav, et just selline on suurema osa lapsevanemate arusaam — kahjuks. Tuleb kurbusega tõdeda, et ei olda kursis ei kvalifikatsiooninõuete ega ka töö tegeliku sisuga. Ometi võiks olla lapsevanematel vähemalt elementaarteadmised mõlemast valdkonnast.

Küsimust, miks see nii peaks olema, pole vist isegi mitte vaja tõstatada. Teisalt on teadmatusel tihti ka objektiivsed põhjused — lasteaiaõpetaja roll on nõukogude aja lõpust läbi elanud suuri muutusi. Tänapäeval eeldatakse lasteaiaõpetajalt väga mitmekülgset kvalifikatsiooni. Pole siis ime, et lapsevanemad, veel vähem aga lasteaedadega mitte kokkupuutuvad inimesed kõigega kursis ei ole. Teisalt on põhjust heita pilk lasteaiaõpetaja ülesannetele, et teavitada lapsevanemaid ja üldsust senisest paremini lasteaiaõpetaja tööst.

Ilmselt üks olulisemaid, kuid tihtipeale tähelepanuta jäänud ülesandeid, mis lasub lasteaiaõpetaja õlgadel, on laste väärtushinnangute kujundaja — veedab ju lasteaialaps enamuse ärkvel oldud ajast just lasteaias, mistõttu on õpetaja roll väärtushinnangute kujundajana väga suur. Seetõttu peab õpetaja enda käitumist ja väljaütlemisi rangelt kontrollima. Oluline on rääkida korrektses ning kaunis emakeeles, risustamata seda anglitsismide, russitsismide või lihtsalt ebatsensuursete väljenditega. Samas on pidev enesekontroll suur lisastressi allikas, sest lasteaiaõpetaja on erinevalt kooliõpetajast pidevalt teiste inimeste vaateväljas — igal hommikul ja õhtul tundide kaupa lastevanemate rangete pilkude all, muul ajal juhtkonna ja kolleegide silme all.

Väärtushinnangute kujundamine ning tähelepanu keskpunktis olek ei ole seejuures mitte kõik, isegi kui ta on ilmselt lapsevanema vaatepunktist üks olulisemaid ülesandeid, millega lasteaiaõpetaja tegeleb. Lasteaiaõpetaja on ka õpetaja, suhtekorraldaja, eripedagoog ning lapse tugiisik. Lisaks peab õpetaja olema suuteline töötama meeskonnas ning suhtlema väga erinevate inimestega — ja seda väga intensiivselt. Hetki iseendale (nagu kooliõpetajal vahetunnid) praktiliselt ei ole. Kuid haridusametnikud arvavad, et seda kõike on liiga vähe ning eelnevale lisandub ka suur hulk paberitööd (rühma päeviku igapäevane täitmine, nädalaplaanid, õppeaasta tegevuskava jne).

Kuna elu teeb ootamatuid keerdkäike (vanemate lahutused, alkoholism, vähene vaba aeg jne), on õpetaja ülesandeks tihtipeale olla ka tugiisikuks lapsele, kelle soe ning turvaline suhe aitab tasakaalustada koduseid probleeme. Ei saa kuidagi vaadata mööda kurvast tõsiasjast, et Eestis on vähemalt sadu lapsi, kelle ainsaks korralikuks toidukorraks jääb lasteasutuses söödud toit. Õpetajana ei saa töötada inimene, kelle jaoks temasse otseselt mittepuutuv jätab ta külmaks ning laste elu väljaspool lasteaeda teda ei liiguta. See tähendab aga oma elu osaliselt teistele elamist ning õpetaja empaatiakarikas peab olema põhjatu.

Õpetajaamet teeb inimese ka haavatavaks. Oma tööd südamega tegev lasteaiaõpetaja peab end avama, olema soe, sõbralik ja üdini positiivne, mistõttu ei saa endale kaitsvat külma ja küünilist kesta kasvatada — lapsed lihtsalt ei võta sellist õpetajat omaks. Vahel võib seepärast ka mõni lapsevanema pisike kriitikanool tunduda valusa ja solvava sõimamisena, mis aga veelgi rõhutab vajadust lastevanemate informeerimise järele. Õpetajatööga hästi kursis olev lapsevanem on tunduvalt mõistvam ja koostöövalmim kui „teenust ostev“ ja mittesüvenev kritiseerija.

Eesti senine majanduspoliitika on küll toonud riigile palju edu, kuid tundub, et on rikkunud ka inimeste väärtushinnanguid ja arusaama elust. Seda ilmestab fakt, et ka haridusvaldkonda on sisenenud terminid “klient”, “teenus”, “klienditeenindaja” jne. Tegemist on ohtliku tendentsi ja väga ühekülgse arusaamaga nii mitmetahulisest valdkonnast kui pedagoogika. Oluline on, et õpetajad hoiaksid selja sirge ning ei lubaks sellisel mentaliteedil imbuda lasteaeda.

Kristi Helme ja Astrid Randoja
Tallinna Lasteaed Sipsik õpetajad

Rubriigid: Vahetame mõtteid. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

15 + 10 =
Please leave these two fields as-is: