Ervin Laanvee looduskoolituse raames oli ka päev loomaias Aleksei Turovskiga ja kohtumine Mati Kaaluga. Päev varem oli Ervin Laanvee oma koolitusel õpetanud, kuidas lihtsate, emotsionaalsete korduste ja rütmiharjutustega lastele kuldnokka tutvustada ja samal moel õpetada ka vanasõnu, mõistatusi, luuletusi.
Aleksei Turovski alustas samuti vestlust linnulaulust, kuna kuldnokad püüdsid kogu hingest pilvist päeva helgemaks muuta. Samal ajal, kui rahvas kogunes, suutis Aleksei Turovski anda arvukalt põhjalikke vastuseid lindude, eriti kuldnoka ja musträsta laulu kohta.
Lumekaku puuri juures selgitas Aleksei Turovski talle omase huumoriga, kuidas lumekakud reageerivad, kui rahvas loomaeda neid vaatama tuleb. Emane lumekakk annab isalinnule mõista, et ta on inimesi märganud ja et nad peavad olema valvel. Isalind kiidab teda ja teatab: ”Jah, kallis, aga mina nägin neid esimesena.” Aleksei Turovski juhtis meie tähelepanu sellele, kui palju inimlikke jooni ja omadusi on jääkarul, lumeleopardil, hundil, ilvesel, ahvil, kui vaid oskaks ise nii mõelda ja järeldusi teha. Üks mure on loomaaia loomal kindlasti – mida teha ajaga? Kui kord loomaaed karantiinis oli, pöördusid kõigi loomade pead kell üheksa hommikul värava poole: miks juba ei tooda inimesi loomi lõbustama? Aleksei Turovski soovitas enne loomaaia külastamist kindlasti ette helistada, teatada, kui palju lapsi tuleb ja milliseid loomi nad soovivad näha. Lastegrupile saab vastavalt nende soovile korraldada nii loomade vaatlemist kui piknikku, kui ilm sobiv on. Loomaaias muutub iga päevaga midagi, ehitatakse uusi tiike, tuuakse uusi loomi, iga päev on teisest erinev. Ei muutu vaid Aleksei Turovski, kelle mõnusat juttu ja põhjalikke selgitusi iga looma kohta eraldi peab kindlasti ise kuulama. See on omaette elamus.