Tõrjutud laps

Ühes maakonnas, ühes lasteaias, ühes rühmas juhtus selline lugu: õpetaja juurde tuli Kauri ema ja ütles, et ta on väga õnnetu, sest Kaur ei taha enam lasteaias käia.
Kaur läheb pigem vanaisaga muuseumi, kui tuleb lasteaeda, sest tal pole lasteaias sõpru, kuna Mihkel ei võta Kauri mängu. Kõik teised poisid kuulavad Mihklit.
Mihkel käsutab kogu aeg: too seda, tee seda. Ta ei ütle isegi “palun”. Kui Kaur ei taha käsualune olla, ei võeta Kauri üldse mängu. Mihkel otsustab, mis mängu mängida, kuidas mängida.


Sügisel mängis Mihkel küll Kauriga mõnda aega, kuid siis tüdines sellest. Võib-olla Kaur ei olnud kogu aeg nõus Mihkli käske kuulama.
Vahel kogub Mihkel teised poisid kampa, siis algab võitlemine ja vehklemine. Kaur ei taha kakelda ja võidelda. Nii ongi Kaur praegu kodus.

Õpetaja rahustas ema, lubas rääkida Mihkliga ja ka teiste poistega ning soovitas emal Kaur varsti jälle lasteaeda tuua. Ema ütles, et nad lähevad nädalaks perega reisile. Õpetaja lubas vahepeal poistega rääkida.

Mida tunneb üks laps iseendas, kui teda ei võeta mängu? Ehkki lasteaias on palju lapsi, tunneb tõrjutud laps end üksinda maailmas, kunstitunnid ei paku talle enam rõõmu ja muusikatunnid ka mitte. Parem olla üksinda kodus, kui lasteaias oled nagunii üksinda. Kui oled poiss, ega siis tüdrukutega eriti mängima ei kipu ja päris väikeste poistega ka mitte. Siis lihtsalt ei ole kellegagi mängida, kurb on.

Õpetaja rääkis sellest loost Mihkli isale, soovitas isal poisiga rääkida, ja ka Mihklil mõelda, kas talle meeldiks olla see laps, keda mängu ei võeta. Mihkel kuulas, mõtles
Ja ütles: ”Ei taha.”

Mõnes rühmas on erivajadusega laps teiste laste hulgas: ratastoolilaps või downi-laps.
Ka ratastoolilapsele leitakse mängus rakendust. Downi-lapsel võib lasta poemängus kommituutusid kokku keerata. Kui ta ei saa hakkama, võib ta komme tuutu sisse panna. Sellega saab igaüks hakkama.

Kodumängus võib väike laps koera või kassi mängida. Ühte väikest tüdrukut ei tahetud mängu, kuna ema, vanaema ja tädi olid juba olemas. Seepeale ütles üks lastest: ”Aga Moona võib olla kukk, kes hommikul meid lauluga üles ajab ja õhtul laulab ta ka, sest siis me lähme magama.” Moona ütles: ”Ma pean ikka lõuna ajal ka laulma, sest lasteaias magatakse lõuna ajal ka.”

Ega iga kord ei peagi laps ühe ja sama lapsega mängima, ta võib ka suuremate või väiksemate mängus olla. Peaasi, et igal lapsel oleks vähemalt üks sõber, kes teda mängu tahab.

Nädal läks kiiresti mööda, poisid mõtlesid vahepeal järele.
“No mida te siis mõtlesite?” küsis õpetaja.
Ega me ei pea kogu aeg Mihkli järgi tegema, meil on ju endal ka pea otsas.” arvas Vahur.
Nii läkski. Mihkel ei saanud enam iga kord mängus juht olla. Peale Mihkli oli ju veel rühmas Vahur, Kaur, Erik, Einar ja natuke väiksem Priit, kes polnud kunagi saanud mängus juht olla. Poisid mängisid tihti autoparandust, kus Priidu isa töötas ja siis sai Priit alati pealik olla.

Ülle Tõnumaa

Rubriigid: Lapse kingades. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Tõrjutud laps

  1. Viktoria kirjutab:

    Lasteaias õpetaja töö hulka kuulub ka laste kõrvalt(mängudes,tegevustes)jälgimine.Vilunud õpetaja silm peaks ette ära nägema sellise probleemi.Kas kõike koheldakse ühtviisi ja mis annaks ära teha.Kurb,et laps viibib seetõttu lasteaiast eemal.Kindlasti oleks soovitus asja kiire ja positiivne lahendus.Ning tulgu Kaur ruttu lasteaeda tagasi,et asi laheneks.

  2. nata kirjutab:

    kogenud ja tähelepaneliku õpetaja rühmas ei teki sellist probleemi, kurba last märkab iga õpetaja ja selle eest ta palka ju saabki et märkab igat last . kes ei märka see ei kölba õpetajaks , Head märkamist !

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

8 + 12 =
Please leave these two fields as-is: