Soome-Eesti lasteaednike ühisseminar Tallinnas

Silvija Mõttus4.novembril toimus Viru konverentsikeskuses Soome-Eesti lasteaednike ühisseminar. Teemaks oli lasteaiaelu ja ühised murepunktid Soome ja Eesti lasteaias. Ühisseminari korraldajateks olid Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Lasteaednike Liit ja Soome Lasteaednike Ühendus.

Tallina Linnavalitsuse kantseleiülem Toomas Lepp juhtis tähelepanu kohalike omavalitsuste tööle, sest paljud omavalitsused pole lasteaiakohti juurde tekitanud. Igas vallas tuleb mõelda kõigile elanikele väikestest eakateni välja.

Toomas Lepp rääkis ka Tallinna arengukavast. Plaanis on tekitada igale lapsele lasteaiakoht, kaasata erasektorit, ehitada juurde mänguväljakuid, samuti hooneid renoveerida jne. Toomas Lepp rääkis ka füüsilisest keskkonnast – linnapea käib koole ja lasteaedu külastamas, et teada saada, kus linna abi Silvija Mõttusvajatakse.
Eesti Lasteaednike Liidu esinaine Silvija Mõttus tegi tagasivaate Lasteaednike Liidu algusaastatele – kuidas liit loodi, kes olid algatajad, mida tehti.
1991.a. 24. jaanuaril asutati Lõuna-Eesti Lasteaednike Liit, kuna lasteaedu hakati sulgema ja lasteaednikud kaotasid töö. Oli vaja liitu, mis oleks lasteaednikke ühendav kutseliit, mis kaosesse korra looks. Ühiste jõududega jõuti palju ära teha.
1991.a.10. mail oli esimene konverents.
Oli vaja abi lasteaedade rajamiseks, sooviti Tartusse lasteaednikele täiendkoolituse võimalust. 1991.a. võideldi lasteaedade Sotsiaalministeeriumi haldusesse viimise vastu. Saavutati see, et lasteaed jäi Haridusministeeriumi alluvusse kui õppeasutus. Tehti ettepanekuid lasteaiaõpetaja nimetuse saamise kohta, sooviti laste arvu vähendamist rühmas, sooviti ka alushariduse nõunikku maakohtadesse.
Lasteaednike Liit saavutas ka selle, et Tartu Ülikooli juures hakati andma täiendkoolitust lasteaednikele.
1996.a. tehti ettepanek lülitada alushariduse õppekava põhikooli-ja gümnaasiumi õppekava juurde.
Lasteaednike Liit osaleb Haridusfoorumi toimkonna töös, Haridus-ja Kutsenõukogus,
Vabariiklikus alusharidusnõukogus ja mitmetes teistes alusharidusega seotud töörühmades.
Praegu tegeleb Lasteaednike Liit uue koolieelsete lasteasutuste õppekava projektiga.
Lasteaednike Liidu liikmeid ühendavad suvelaagrid, kus saab uusi teadmisi, koostegemise rõõmu . Sel aastal toimus Kambjas Lasteaednike Liidu 15. suvelaager. Lasteaednike Liit tegutseb.

Liili Pille, Võru lasteaia õpetaja ettekande teemaks oli “Hea lapsepõlv on investeering tulevikku”. Küsimus on selles, kuidas korraldada õppe-kasvatustööd lasteaias, kas jätkub piisavalt ressursse lasteaiale.
Kuna lasteaedade rahastamine toimub omavalitsuste kaudu, on see linnades ja maakondades erinev, erinevad suuresti ka lasteaiaõpetajate palgad. Väikestel lasteaedadel on raske, suurtel lasteaedadel lihtsam korraldada remonditöid, kui vaid osaliselt remontida kõige hädapärasemat.

Lasteaedades on koostatud ellujäämise eelarved – kuidas toime tulla kütte, vee, elektriga, bürootarvete ostuga.
Õppetasu on sümboolne. Ei jätku mänguväljakutele raha, hooned on vanad, katused katki. Noored lasteaeda tööle ei tule, kuna palgad on väikesed. Lasteaedades ei jätku logopeede.
Kõige selle juures on aga lasteaiaõpetajad õpihimulised ja innustunud.
21.sajandi hariduse programmi üldeesmärk on luua kõigile lastele võrdsed võimalused
kvaliteetse hariduse omandamiseks. Hindamatu väärtusega on lapsele kodu, armastus, turvalisus ja hool .See on investeering tulevikku.

Lapse individuaalse arengu jälgimine rääkisid Maarika Kissa, juhataja ja Urve Leemet, õppealajuhataja, mõlemad Viljandi lasteaiast Midrimaa.
Lasteaed Midrimaa osaleb rahvusvahelises projektis. Toimub väga täpne dokumenteerimine. Plaanis on koostada näidis, kuidas toimub lapse jälgimine lasteaias. .Dokumenteerimine on nähtav tee. Kerkis üles teema lasteaiaõpetaja staatusega seoses. Õpetaja on õpihimuline ja kujunebki uuenenud nägemus lapsest ja sellest, kuidas laps õpib. Õpetaja on lapse abiline ja partner tegutsemisel.

Üha enam kõneldakse lapsest lähtuvast eelõpetusest. Väga oluline on tihe kodu ja lasteasutuse vaheline koostöö. Toimub hindav vaatlemine, lapse arengu jälgimine ja dokumenteerimine. Vaatlustulemused ja lapsevanema tagasiside on vajalik õpikeskkonna kujunemiseks ning õppetegevuste planeerimiseks. Tegevuspõhine jälgimismudel jätab kõrvale laste testimise. See keskendub laste rahulolule ja kaasatusele. HOREB on praktikute ja teoreetikute koostöös valminud teoreetiliselt teostatav ja õppekava osana esitatav mudel 4-8.a. laste vaatlemiseks.

Parim õppimine toimub siis, kui lastel on huvi ja tahe teada saada.
1985.a. toimus Hollandis haridusreform. Alushariduse kontseptsiooni, õppekavade ja strateegia väljatöötamisel töötas neli töögruppi: ülikooli teadlased, õpetajad-praktikud, õpetajate koolitajad ja eelkoolipedagoogika ja psühholoogiaga tegelejad.
Kõige enam huvipakkuv on lapsele mäng, mängu protsess. Mängus arenevad välja suhtlemisoskused. Hollandis nimetatakse seda Arendavaks hariduseks.
Lapsed peaksid realiseerima neis oleva potensiaali. Sinna juurde kuulub lapse üldine arendamine suhtlusoskuste kujundamine ja eneseregulatsioon.
Esmalt tuleb luua heaolu, säilitada lapse loomupärane huvi kõige vastu. Laste eneseusk kasvab, kui lapsed saavad initsiatiivi enda kätte võtta.

Õppealajuhataja Urve Lumet rääkis HOREB-ist kui tegevuspõhisest vaatlusest, mis on suunatud 4 – 8-aastaste laste tegevuse vaatlemisele.
Õpetaja käib lapse kodus, täidab vormi kodukülastuse käigus, kus küsitleb vanemaid lapse sündimise, suhete, rõõmsate ja kurbade sündmuste kohta, muudatuste kohta pereelus, millega lapse mängu ja kõne kohta.
Koolis vaadeldakse suhtlemist, lapse kõnet, eneseväljendust, mängu, mängukaaslasi.
Vaadeldakse last draama, liikumise, käelise tegevuse juures, lapse huvi raamatute vastu. Vaadeldakse ka lapse üld-ja peenmotoorikat. Lõpuks tehakse kokkuvõte.
Lapse vaimsest ja füüsilisest turvalisusest lasteaias rääkis Petteri Mikkola, Lasteaednike Ühenduse esimees Vantaast.

Lasteaeda tulnud lastele antakse mõista, et ta on eriline ja oodatud, et laps tunneks end turvaliselt ja mõnusalt. Õuesviibimise ajal on küll võimalik lasteaiaõpetajal kolleegidega suhelda, kuid peamiselt jälgib igaüks teraselt oma rühma lapsi, et õnnetusi ära hoida. Soomes on lasteaias tugev meeskonnatöö, igale uuele töötajale selgitatakse eraldi kõiki maja eeskirju, mis tagavad laste turvalisuse. On kirjas 30 hädajuhtumit, mille puhul peaks igaüks teadma, kuidas käituda, kui midagi juhtub.

Jarrkko Lahtinen, Lasteaedade piirkonna ülem Helsingist tutvustas tööaja korraldust
Soome lasteaedades. Lasteaed on avatud 6.30-17.30-ni.
Igapäevane töö on mõistlikult ja ratsionaalselt ära korraldatud – üks õpetaja ei pea üksi olema 21 lapsega. Peale hommikusööki tuleb kohale ajutine abiõpetaja. Abiõpetaja võib lapsed peale tegelusi õue viia. Lõunasöögiks tuleb kohale teine õpetaja. Siis on kolm inimest korraga rühmas. Peale õhtuoodet läheb abiõpetaja ära. Õhtune õpetaja jätkab üksi. Seega on tagatud laste turvalisus ja üks õpetaja ei pea end jagama kogu rühma laste vahel.
Küsimus on selles, kuidas veeta tööpäeva nii, et saaks päeva jooksul uusi väljakutseid, jõuaks kõik vajaliku ära teha ja tööl oleks ka meeldiv.

Kirsi Nivalainen, koolitusjuht Edufin OY-st rääkis täiskasvanu rollist lapse mängus.
Lapse mänguaeg on muutunud, mänguasjad on teistsugused. Laste mängus tuleb rohkem riidu ette, mängud on lühemad. Täiskasvanu peab vaatama, et keegi teiste laste mängu ei segaks. Mõni laps ei oska mängida, tal on igav ja nii segab ta teiste mängu.
Soovitav oleks anda lapsele paar kasti ja kleeplinti, las mõtlevad ise mängu välja.
Täiskasvanu ei sekku lapse mängu, kui mäng sujub. Küll aga peab olema piisavalt mänguvahendeid, millest laps saaks ise mängu välja mõelda: kardinaid, patju, kangast. Täiskasvanu innustab, julgustab, on empaatiavõimeline, kannatlik, rahulik.
Meedia rollist koolieelses kasvatuses rääkis Annaliina Lundvall Mannerheimi Lastekaitseliidust.

Laste meedia alla kuuluvad televisioon, raadio, internet, raamatud, muusika, film, video, ajalehed..
80%-il lastest on Soomes Play-Station.
Kas meediast on kasu või tuleb see kahjuks?
Meedia pakub lahendusi ja samastumisrolle, millest laps kinni haarab.
Loovus õitseb: meedia on osa mängust. Tõelisus ja fantaasiamaailm kipub segi minema Muinasjutu-ja fantaasiamaailm haarab lapsi, kuid millise elamise malli ta annab? Last ja meediat ei saa üksi jätta. Siin peab täiskasvanu andma lapsele selgitusi.
Arvutimängud on arendavad, kui laps liiga pikalt end mängima ei unusta.
Areneb silma ja käe koordinatsioon, reaktsioonikiirus, sel juhul on arvutimängust kasu.
Filmide vaatamisel areneb lapse tundemaailm. Lapsel on kahju lõvipojast, kelle isa sureb. Laps mõtleb, et nii võib ka temaga juhtuda.
Mida noorem on laps, seda rohkem peab täiskasvanu juures olema. Laps vajab siiski enam oma aega ja rahu ilma televisioonita.
Üksi teleri ees istudes ei mõista laps paljusid asju. Televisioonist võib tekkida sõltuvus, televisioon ei asenda lähisuhteid perekonnas või sõprade seltsis. Üksi teleri ette jäetud laps või muutuda agressiivseks, kui täiskasvanu ei selgita talle asjadevahelisi seoseid. Meediasagin teeb lapse segaseks, ta unustab söömise, joomise, magamise, kui tema ainus sõber on meedia.

Reet Rääk, lastekaitse spetsialist Tallina sotsiaal- ja terviseametist rääkis hooldusel oleva lapse toetamisest.
Laps on alla 18-aastane inimene. Laps on vaimselt, füüsiliselt ja sotsiaalselt ebaküps.
Vanemliku hoolitsuseta lapsed satuvad Sotsiaalhoolekande alla.2005.a.oli 858 vanemliku hoolitsuseta last, neist kuni 3-aastaseid 22.4%.
Enamasti satuvad 10-aastased lapsed Sotsiaalhoolekande alla.
Arvele võetud laosed jäävad oma bioloogiliste vanemate juurde, antakse teise perekonda, kui bioloogilises peres on halb olla, antakse laste hoolekandeasutustesse, varjupaikadesse või eestkoste alla.

Kui laps on määratud hooldamiseks teise peresse, peab hooldaja läbima koolituse, peene sõela, olema kompetentne last kasvatama. Samas ei saa ta otsustada lapse jaoks tähtsate otsuste üle, selleks on eestkostja või kohalik omavalitsus.
Lastekaitsetöötaja (neid on 139) on kohustatud korraldama järelvalvet ja kontrolli,
Nõustama ja toetama probleemseid lapsi ja perekondi. Last ümbritsevad inimesed peavad märkama, kui laps vajab abi.

Laps on ohus kui perekond on vägivaldne lapse suhtes, kui peres on vanematevahelised konfliktid ja tülid, kui peres keegi tarvitab uimasteid, on psüühiliselt haige või on peres sügav vaesus.
Laps vajab viivitamatult abi, kui on ohustatud tema elu ja tervis, kui laps oma tegevusega endale häda teeb, Hädaohus olevad lapsed paigutatakse kohta, kus on tagatud hoolitsus ja tähelepanu ja koolitus.
Marina Grosnova Tallinna Päevalille lasteaiast kõneles teemal ”Laste tervis ja lasteaed”.
Kui laps tuleb lasteaeda, satub ta teise keskkonda, kus tuleb olla koos suure lastegrupiga, last häirib lärm lasteaias ja tegevuste katkestamine, kui tuleb minna õue või muusikatundi. Mõnel lapsel läheb kohanemisega päris kaua aega, see sõltub iseloomust. Mõnel lapsel tekitab stressi viibimine ühes ruumis nii paljude lastega koos. Kui lapse immuunsüsteem on nõrk, on ta väga vastuvõtlik haigustele.

Mida teha laste olukorra parandamiseks.
Selleks sobib liikumine, hingamisharjutused, käte ja jalgade massaaþ, punktmassaaþ ja kindlasti lühendatud nädal. Alguses ei pea laps olema terve pika nädala korraga lasteaias olema. Talle võib anda paar vaba päeva, et nädal kiiremini lõpeks, et ei tekiks lasteaiastressi.
Seminari lõpetuseks esitas Soome meesõpetajatest lasteaednike duett Soiva Siili(Helisev siil) kaks kena laulukest ,kusjuures seminarist osavõtjad said liigutusi kaasa teha ja ka refrääni kaasa laulda. Esinemine oli väga meeleolukas, temperamentne ja kaasahaarav.
Kohalolijad said kaasa rohkesti uusi ideid ja häid kogemusi nii eestlastelt kui soomlastelt. Oli ka võimalus leida endale sõpruslasteaed Soomest või astuda kirjavahetusse soome lasteaiaõpetajatega.

Ülle Tõnumaa

Rubriigid: Vaba aeg. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

13 + 11 =
Please leave these two fields as-is: