Arutelu kooliks ettevalmistuse teemadel

Sellel õppeaastal on alushariduse prioriteediks koolivalmidus. Nimetatud teemast lähtuvalt arutlesime oma lasteaias selle üle, mida ja kuidas peaks andma lasteaed lapsele enne kooli. Oma mõtete värskendamiseks kasutasime ka mõningaid viimastel aastatel alushariduse kohta ilmunud asjatundjate arvamusi ning püüdsime tabada nende olulisemaid seisukohti.

Kõikidest õppe-kasvatustöö aspektidest me esimesel kahetunnisel arutelul põhjalikult rääkida ei jõudnud ja kokkuvõtegi tuli konspektilaadne.

Küsimus, kuidas juba alates sõimerühmast korraldada tegevusi nii, et lapsed saaksid I klassiks ja edaspidiseks toimetulekuks igati hea ettevalmistuse, jääb veel alles.

Aeg-ajalt kerkib päevakorda see, et lasteaia õppekava teatud osa ei ole vastavuses kooli esimese klassi nõudmistega. Ootame, et uus õppekava need nõudmised täpsustaks ja ühtlustaks. Eks näis. Vahel tundub, et spetsialistid-teadlased soovitavad üht, kuid tegelik elu paneb meil asjad paika teisiti.

Meie õpetajate omavahelises arutelus jäid kõlama järgmised mõtted:

(tekstis on viidatud allikatele, millel need põhinevad):

Mänguvõimaluse puudumine või mängu pidev takistamine viib ürgse mänguinstinkti kustumiseni, mis lapse arengu seisukohalt on negatiivsete tagajärgedega (nt. ettevõtlikkuse puudumine). Koolieelne iga on mänguiga ja esimesed kolm klassi on õppima õppimise aeg. Koolieelses eas on oluline avada kõik lapse meeled, aidata tal tundma õppida iseennast ja oma emotsioone, luua alus väärtushinnangute ja maailmapildi tekkeks. (3)

Mängu tähtsust on väliseksperdid üksmeelselt esile toonud, kuid samas on väidetud, et laste iseseisvat mängu võib lasteaia igapäevaelus harva näha. (4)

Mäng on seotud eelkõige üllatuse, otsimise-peitmise-leidmise, mõistatamise-äraarvamise, rollide mängimisega jne. Parimat viisi õpetamise ja mängu seostamiseks pakub õppemäng. (4)

Lapse arengu forsseerimisest ei maksa suurt tulu loota. Iga asja jaoks on oma aeg. (3)

Lapsest saab kasvada see inimene, kelleks tal on eeldused saada. Oluline on luua võimalused kõikide arengueelduste avanemiseks. (3)

Algklassiõpetaja peab kooliküpsuseks lapse oskust tegutseda täiskasvanu sõnalise korralduse alusel. Laps saab temale suunatud kõnest aru, analüüsib kuuldut, jätab ülesande meelde, hakkab seda täitma, esitamata omapoolseid küsimusi. (1)

Lapsevanemad ja ka lasteaiad pingutavad kõigest väest selle nimel, et kooli minev laps oskaks lugeda ja arvutada. Mõnigi kord eiratakse seejuures lapsekeskse pedagoogika põhimõtteid, millest olulisim on õppimine mängu kaudu. (2)

Alushariduse raamõppekava ei näe ette laste lugemis-kirjutamisoskust enne kooli, vaid valmisolekut nendeks tegevusteks, st lapse psüühiliste protsesside ja kõne eakohast arengut. Mida rohkem on tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega enne kooli tegeldud, seda kiiremini ja väiksema vaevaga omandavad lapsed õigekirja- ja lugemisoskuse. (1)

Kaupluste müügilettidele on ilmunud uusi töövihikuid nii koolieelikuile kui ka algklassilastele. Laste lugema ja kirjutama õpetamise seisukohalt vajavad need tähelepanu ja analüüsi, sest nende kasutamine tekitab probleeme. (1)

Nõukogude lasteaias õpetati enda eest hoolt kandma (nn eneseteenindamine), püüti kujundada tööharjumusi. (4)

Parema kvaliteediga lasteasutuses on lapsed sotsiaalselt pädevamad ja õnnelikumad kui madalama kvaliteediga lasteaias (lasteasutuse füüsiline keskkond, laste arv rühmas, mängumaterjal). (4)

Paljud lapsed suhtlevad ühesuunaliselt televisiooniga ning vähem täiskasvanudeeskujudega oma vahetus läheduses. Televiisor ei ole ohutu lapsehoidja. (3)

Ei ole õige tahta kõiki lapsi iga hinna eest lasteaeda panna, sest laste kasvukeskkonnad on lasteaedades erinevad. (1)

Hilisem kooliastumine on ilmselgelt kahjulik vaesematest peredest pärit lastele, sest nende õpi-ja kasvukeskkond jääb muutumatuks ning koolivalmidust ei saavutata ka järgmiseks aastaks. (2)

EELKOOLIEAS ON MÄNG LAPSE ARENGU ALLIKAS!

Lasteaias tegeldakse õppimise alusoskuste kujundamisega.

Nendeks alusoskusteks on:

1.vaatlemine-kuulamine (oskus märgata ja vastu võtta teave ümbritseva kohta)

2.võrdlemine (sarnasuste ja erinevuste leidmine, järjestamine, rühmitamine)

3.modelleerimine (uue teadmise praktiline kasutamine, nt. mängus)

Alusoskuste baasil omandab laps õpioskused (lugemine, kirjutamine, arvutamine), seda peamiselt põhikooli esimeses astmes.

Lapsed õpivad (omandavad alusoskusi) täiskasvanu ja laste (lapse) ühistegevustes, mis on huvitavad, mängulised, mitmekesised ja näitlikustatud.

Õppimine lasteaias tähendab tegutsemist, uurimist, avastamist, järeldamist, julgelt otsustamist ja oma seisukohtade põhjendamist. Selle abil kujuneb mõtlemine.

Kui lasteaias õpitakse läbi mängu, siis saab temast loov ja uudishimulik täiskasvanu.(5)

Lugemise-kirjutamise eeltöö lasteaias:

1)Oluline on tajude, kujutluste, mälu ja mõtlemise areng.

Kui kasvukeskkond soosib nende protsesside arengut, on lapsel ka võimalus tutvuda tähtedega ning ta saavutab lugemisvalmiduse märkamatult ajal, mil ta on selleks valmis.

Lasteaias on oluline just erinevate psüühiliste protsesside arendamine läbi mängu ja huvitavate tegevuste, mitte mehaaniline õppimine ja akadeemiliste teadmiste omandamine.

2)Õppimiseks vajalike alusoskuste kujunemine.

Teadmiste vastuvõtmine erinevate meelte abil, uue teadmise sobitamine üldisesse süsteemi, oskuste ja teadmiste mitmekülgne kasutamine. (vt. eespool õppimise alusoskused).

Uute teadmiste omandamine läbi erinevate meelte. Järjepidevus. Tihedad ja loogilised seosed olemasolevate ja uute teadmiste vahel

3)Analüüsi- ja sünteesioskuse arenemine e. lapseomane ülekandmisvõime .

Uurimistahteline laps avastab kuulates ja vaadates, et sõnas kõlavad reas väiksemad osad ja neil on seal kindel koht; kirjutatud sõnas on reas tähed, samuti kui kõlavas sõnas on häälikud, ehk tähed ja häälikud on üsna ühtmoodi reas.

Kuulatud ja tähtede reana kirja pandud sõna ühendamine osutubki lugemise-kirjutamise võtmeks. Olulisemaks ongi alguses analüüsioskuse arendamine, mitte lugemise harjutamine. (6)

Liikumiskasvatusest:

Liikumiskasvatus soodustab lapse motoorset ja füüsilist arengut, sellele lisaks toetab kogu õppimist ja arengut. Liikumine mõjutab lapse minapildi ja eneseväärikustunde tugevnemist ja toetab sotsiaalsuse ja mõtlemisprotsesside arengut..

Kui laps näiteks õpib pingis istudes joonistama mõnda kujundit või kirjutab tähti, kasutab ta peamiselt nägemis- ja kuulmismeelt, mingil määral ka käe kinesteetilist aistingut. Kui ta aga saab kogeda ja tunda sama asja kogu kehaga, lugedes samal ajal veel mõnd liisusalmi, on tõenäolisem, et selline terviklik liikumistegevus jääb lapsele paremini meelde.

Koordineeritud liikumise kujunemisel on oluline roomamine nii neljakäpuli kui kõhuli, roomates areneb ka sügavusnägemine.

Tähtis on liikumiskeskkonna mitmekülgsus.

Silmade ja käte koostöö toetamiseks tuleb kasutada erinevaid võimalusi.

Mõtlemise arendamiseks peaks laskma lastel endil välja mõelda ja lahendada liikumistegevustesse kätketud ülesandeid.

Kasutada liisusalme ja laule, et toetada liikumise rütmi, leida õiget hingamise rütmi ja arendada lapse kõne selgust.

Kuuldu ja nähtu abil toimunud õppimine seostada sellega, et laps saaks kogeda ja tunda sama asja kogu kehaga. Selline terviklik liikumistegevus aitab lapsel õpitut paremini meelde jätma.

On oluline, et laps õpiks oma keha tunnetama, seda saab toetada liikumismängude ja harjutustega. (7)

Kas lasteaia kohus on laps kooliks ette valmistada? Ei, see ei ole ainult lasteaia kohus, seda saavad teha vaid kodu ja lasteaed koos. Seejuures üritab lasteaed arendada ühtlaselt nii lapse vaimseid, sotsiaalseid kui ka kehalisi võimeid. (8)

Kokkuvõetuna õpetamise suhtes leidsime, et lasteaias peaks rohkem rõhutama õppimise alusoskuste kujundamise tähtsust. Sealjuures on oluline kognitiivset arengut toetava keskkonna loomine, lapse arenguga seotud psüühiliste protsesside arendamine, mängu rakendamine laste arengu toetamiseks ning laste motoorika arendamine.

Tõenäoliselt teevad lasteaiaõpetajad tööd erinevalt, vastavalt oma tõekspidamistele ja oskustele. Tahaks vaid, et lapsed esimesse klassi minnes hästi hakkama saaksid ning et nende õpi-ja tunnetushuvile oleks lasteaias niisugune alus pandud, et seda jätkub ka edaspidisteks kooliaastateks.

Allikad

1.Puik, T., Laurimäe, L. (2006). Lasteaiast kooli. Õpetajate Leht 24.märts, 6
2.Talts, L., Sikka, H. (2003). Ainekesksus lasteaias. Haridus 9, 15-17
3.Tuuling, L. (2004). Koolijutt: Laske lapsel laps olla. Virumaa Teataja 2. märts
4.Ugaste, A. (2005). Tagasivaade nõukogude alusharidusele. Haridus 12, 4-6
5.Kivi, L., Roosileht, M. (2000) Kuidas arendada lugemisvalmidust lasteaias? 8-11
6.Kivi, L., Sarapuu, H. (2005) Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat, 233-236
7.Karvonen, P. (2003) Liikumisrõõm, 14-17
8.Post, E. Mida õpetab lasteaed? Pere ja Kodu eriväljaanne: Koolieelik, 30-32

Monika Gustavson
õppealajuhataja
Sõmeru Lasteaed Pääsusilm

Rubriigid: Lasteaiast kooli. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

3 + 11 =
Please leave these two fields as-is: