5. ja 6.jaanuaril toimus Haapsalu Kutsehariduskeskuses XII Haridusfoorum.
Seekordseks Haridusfoorumi teemaks oli “Õpetaja õppivas koolis ja ühiskonnas”.
Miks peaks see huvitama ajakirja “Lasteaed” lugejaid? Ikka sellepärast, et me kõik tahame teada, kes õpetab meie lapsi koolis nüüd ja edaspidi.
Esmalt esines Haapsalu Muusikakooli neidudekoor Canzone dirigent Urlika Graubergi juhatusel. Seejärel ütles avasõnad foorumi toimkonna eestvedaja Aivar Soe. Kokkutulnuid tervitas ka Lääne maavanem Sulev Vare.
Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Triin Laasi rääkis koostööst omavalitsusega selle nimel, et kõik õppimisvõimalused jõuaksid soovijateni. Samuti rääkis ta kuseõppeasutustes tehtavast tõsisest tööst, et noor saaks ka otse kutseharidusõppeasutusest ülikooli minna.
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži direktor Eve Esenchmidt rääkis õpetajakoolituse tähtsusest, õppe arendamisest täiendõppe vallas, e – õppe kasutamisvõimalustest. Ta soovitas panustada uurimis-ja arengutegevusse ja luua õpetajate nõustamise metoodikakeskuse.
Haridus-ja teadusminister Mailis Reps tunnustas õpetajate rasket tööd ja juhtis tähelepanu sellele, et õpetajatele tuleb normaalne töökeskkond tagada. Õpetajad vajavad täiendõppe võimalusi ja inimväärset palka. Õpetaja vajab koolitust toimetulekuks muutustega, ta peab arvestama õpilaste erivajadustega ja õpiraskustega õpilasi toetama, valdama kõiki metoodikaid ja ka talle peab olema tagatud võimalus kasutada häid tehnilisi vahendeid tunni rikastamiseks.
Riigikogu Kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna rõhutas, et Eesti haridusseadustik ei toeta õpetaja kujunemist professionaaliks. Õpetaja on pandud vastuolulisse jõuvälja. Milline peaks olema õpetaja palgatase võrreldes riigi keskmisega? Meil on ühetasemeline kutsestandard ja neljatasemeline ametijärkude süsteem. Vajame haridusuuringute riiklikku programmi ja pikaajalist haridusstrateegiat.
Haapsalu Haridusfoorumit austas oma kohaloleku ja sõnavõtuga vabariigi president hr. Toomas Hendrik Ilves. President rääkis kuulajatele, et on ise ka olnud õpetaja ja talle meeldib senini õpetada. Teadmine õppimise tähtsusest jõudis presidendi sõnul Eesti rahva hulka 19.sajandil,mil talupojad saatsid oma noorima poja kooli. President lisas muiates, et teda ei saadetud ja seepärast ongi tal talu.
Presidendi sõnul on haridusfoorumilt palju õppida, kõige olulisemad on siiski enda kogemused, mitte teiste omad. Hr. Ilves lisas, et meil on unikaalne riik ja ühiskond. President ütles, et haridusfoorumil kuulis ta mitmest heast ideest, mida võiks rakendada. Hr. Ilves arvas, et peame end rohkem usaldama ja proovile panema.
Haridusfoorumi toimkonna liige Mari Suurväli meenutas Pärnu eelfoorumit “Õpetaja, toeta oma õpilast karjääriplaneerimisel”.
Pärnu linna Kutsenõustamiskabineti karjäärinõustaja Terje Jürivete rääkis õpilaste ja ka nende vanemate toetamisest lapse elukutsevalikul.
Pärnu Vanalinna Põhikooli huvijuht ja klassijuhataja Marje Vaan kõneles klassijuhatajast kui pere õnnearstist. Klassijuhataja roll on väga oluline õpilase
ja kogu pere nõustamisel ja arenguvestluse korraldamisel, kuna läbi selle tulevad ilmsiks lapse tugevad ja nõrgad küljed ja selginevad valikuvõimalused.
Pärnu Koidula Gümnaasiumi abiturient Liana Zõbina rääkis õpetaja panusest tema tulevikuplaanidesse, kuna tänu ajalooõpetajale kavatseb abiturient end teostada Eestimaal.
Jõgeva eelfoorumist “Koostöö toetab õpilast” rääkis Tartu Ülikooli lektor Jüri Ginter.
Kui probleemiks on erivajadused, saab need edukalt muuta ressursiks.
Sillamäe eelfoorumist tegi kokkuvõtte Haridus-ja teadusministeeriumi Koolivõrgubüroo Virumaa piirkonna peadirektor Arne Piirimägi.
Sillamäe eelfoorumi teemaks oli “Õpetaja, aita ehitada silda vene ja eesti kogukonna vahel”
Izabella Riitsaar, Pae Gümnaasiumi direktor ja Natalia Jurtsenko rääkisid eesti keele õpetamisest ja õppimisest Pae gümnaasiumis. Töö oli raske, kuid üksteist toetati ja jõuti palju ära teha.
As Eesti Põlevkivi koolitusjuht Svetlana Moks meenutas, kuidas ta eesti keelt õppis ja jõudis järeldusele, et kõik on õpitav ja solvuda võib ainult iseenda peale.
Tartu eelfoorumist “Aitame õppida õpetajaks ja saada professionaaliks” rääkisid Elva Gümnaasiumi direktor Ester Muni ja Elva Gümnaasiumi direktori asetäitja Arno Kaseniit.
Töötubades selgusid kõige kuumemad probleemid koolis – õpetaja töö väärtustamine, õpetaja-õppija suhted. Töötubades toimus töögruppides siiras ja vahetu suhtlemine, kogemuste vahetamine, ideede lahtimõtestamine. Üleskerkinud teemad ja probleemilahendused kanti arvutisse ja prinditi välja. Saalis said kõik seinalt lugeda, milliseid ettepanekuid tehti ja kellele lahendamiseks suunati.
Kohalviibijad nägid filmi “Tähelepanu, start!”, mis kajastas laste koolikatsetel proovilepanemist.
Toimus ka poliitikute vestlusring. Poliitikud lubasid õpetajale topeltpalka. Marek Srandbergil Roheliste erakonnast oli lausa piinlik, et riik on õpetaja nii viletsasse olukorda jätnud.
Väga põnev oli TLÜ emeriitprofessori Viive-Riina Ruusi ettekanne “Õpetaja professionaalsuse ning õpetajahariduse kaasaegsed suundumused”. Õpetaja on hea ja kurja ülempreester ja vahel ka kohtunik. Õpetaja näitab, kus on piirid, aitab väärtusi luua.
Martti Martinson Eesti Õpilasesinduste Liidust ja Aivar Haller Lastevanemate Liidust esinesid väga konstruktiivsete sõnavõttudega.
Haapsalu haridusfoorum oli väga hästi korraldatud, tehniline tase oli kõrge. Aivar Soe tegutses kindla ja sihipärase juhina. Haridusfoorum oli esinduslik ja atraktiivne. Rühmatöö oli korraldatud avatud ruumi meetodil, iga osaleja sai oma arvamuse välja öelda.
Haridusfoorum andis kõigile uusi ideid, lootust ja julgust õpetajatele, et õppetöö korraldamine koolis pole ainult nende õlgadel. Kõik, mis sünnib koolis, on meie ühine mure ja rõõm õnnestumisest suurem, kui oleme kõik sellele kaasa aidanud.
Ülle Tõnumaa