Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Kõige tähtsam on silmale nähtamatu

( Antoine de Saint-Exupery)

1.detsembril toimus TLÜ õppehoone Tallinna saalis rahvusvaheline konverents, millega TLÜ avatud ülikooli täiendõppekeskus tähistas 30. ja andragoogika õppetool 20. sünnipäeva. Tähelepanu keskmes oli juhi ja õpetaja roll väärtuste loomisel, hoidmisel ja väärtussüsteemi kujundamisel. Konverentsi motoks oli “Kõige tähtsam on silmale nähtamatu”.(A.de Saint-Exupery)

Tervitussõnad haridus-ja teadusministeeriumi poolt lausus abiminister Erkki Piisang.

TLÜ arendusprorektor Madis Lepik ütles oma sõnavõtus, et esimesed misjonärid ja teerajajad olid Tallinna pedagoogilise Instituudi toonane rektor Rein Virkus ja esimene dekaan Lembit Türnpuu. Õpetajakoolituse korraldajate ja meeskonnatöö pooldajatena tõi ta esile Ülo Vooglaiu, Heino Liimetsa, Ants Egloni, Kalju Lutsu, kes on end hariduslukku jäädvustanud.

Andragoogika kateedri asutamisel oli Rein Virkusele abiks Ülo Vooglaid, kelle toel saigi täiskasvanukoolitus nimeks abdragoogika.

Kolmkümmend aastat tagasi asutatud “Lasnamäe akadeemia” vapil oli majakas, mis sümboliseeris koolituskeskust kui tulenäitajat õpetajatele. Küllap aitab aastatepikkune kogemusepagas tegijail mõista seda, mis on silmale nähtamatu.

Põhiväärtustest ja nende hoidmisest rääkis TLÜ lektor Anu Virovere. Kannatlikkus on üks suurepärane omadus. Tulemused ei tule kohe. Tunneme ainult neid asju, neid inimesi, keda oleme taltsutanud. Olulised on armastus, austus, lugupidamine-väärtustega seotud hingelised tunded. Laps ei õpi midagi head, kui me ise pole selles eeskujuks ” armastus ja õiglus on väärtused, mida peab hoidma.

Tänapäeva maailmas on palju väljakutseid, et nende vahel valida, peab omama põhimõtteid, mille vastu ei saa minna. Tähtis on käituda eetiliselt. Meil on enesehinnanguline defitsiit. Alati tundub keegi meist parem. Ei tohi unustada, et iga inimene on väärtuslik. Suhetes teistega on elul täiuslik tähendus. Tähtsaim on hoolimise eetika. Tuleb hoolida kõigest, mis on meie ümber. Õpetaja suudab seda teha. Samuti suudab õpetaja tekitada kõige vastu huvi.


Näiteks õppimise vastu. Õppimise ime on seestpoolt tulev vajadus teada saada. Me ei õpi aga midagi, mis ei puuduta meie hinge. Tuleb tekitada õppimise ime.

Nottinghami ülikooli doktorant Egert Anslan rääkis õppivast kogukonnast kui tulevikuväärtusest. Inimestele tuleb pakkuda jätkuvaid õppimisvõimalusi kogu elu jooksul.

Ühelt 7.klassi tüdrukult küsiti, miks talle meeldib teisi aidata. Ta vastas: “Sa õpid asju, sa seletad teistele, mida teha, ütled asju, mida endale ei ütleks.” Hoolivad suhted õppimisel on kõige tähtsamad.

Mis on megatrend? See, et kõik läheb keerulisemaks, hullemaks, kiiremaks. Varem oli trendikandja sammuke teistest ees. Nüüd tuleb olla kõigega kursis. Viimasel ajal kirjutatud magistritööde ,uute raamatutega jne.

“Supilusikatäis eluväärtusi ja detsiliiter koolidirektori argielu” – sellist omapärast pealkirja kandis Soome Instituudi juhataja Jaana Vasama sõnavõtt.

Igal riigil on mõte ja unistus, millist rahvast ta vajab. Need on väärtused, mida riigis vajatakse.

Miks Soome kooliõpilased leiavad rahvusvahelist tunnustust? Kuna Soomes on head koolid ja head õpetajad. Süsteem on võrdne. Ükskõik, kus maakonnas või linnas poiss või tüdruk õpib, neil kõigil on võrdsed võimalused saada head haridust. Soomes püütakse uusi projekte teha, süsteemi muuta. Täiendkoolitusi tasub teha. Kolm aastat võtab aega, tulemus koolis on näha 10 aasta pärast. Tähtis on see, et julged rääkida, mis puudused ilmnevad. Tulemus on ka see, kui oleme ebaõnnestunud, aga sama viga enam ei tee.

Jana Vasama ütles:” Soomes on vanasõna – kodu, usk, isamaa. Enne Eestisse tulekut olin koolis, kus oli 17 eri rahvusest last. Kodu on muutunud, pere on muutunud. Riigist on saanud ettevõtja. Kool, tehas, ootab tuleviku ettevõtjat. Võtmine käib mälestuste kaudu. Mida anda lasteaiale, koolile? Mis jääb konverentsist kätte? Vaatame kõike läbi oma prisma.

Minu vanaemal oli 8 last. Tal oli aega. Ta ei lugenud, kuid rääkis palju. Tegime kõike koos. Raha ei saanud, kuid aega saime. Mida laps lasteaiast kaasa saab? Kas selle, et ta õppis puzzlet kokku panema või selle, kuidas õpetaja temasse suhtus?

Milline on hea kool? Tähtis on võrdne kohtlemine. Et oleks aega õpilane ära kuulata, maitsestades seda protsessi huumori ja õppekavaga. Tähtis on see, mida laps koolis õppis, mitte õppekava. Laps õpib, kust midagi teada saada. Hea on teada, et turvaline täiskasvanu on kusagil lähedal.

Soome parimad juhatajad pole Nokias vaid koolis ja lasteaias. See on silmale nähtamatu. Need on koolijuhatajad. Kui saata ühe firma juht kooli, ta ei saaks hakkama. Firma juhataja delegeerib alluvale, kuidas asju lahendada. Koolis on direktor see, kes teeb ise otsuse. Igaüks ei saa lastega hakkama. Me teeme koolis iga päev suuri imesid. Firma ei teeks nii väikese rahaga midagi. Direktor on personalijuht. Ta on koolis laste pärast. Olles direktor, tuleb tegelda ka majandusalajuhataja tööga. Selleks, et olla pedagoogiline juhataja, on kõige vähem aega, tuleb tegelda kõige muuga. Laps on see, milleks siin oleme. Ärge otsige oma Nokiat, teie Nokia on teie koolis ja teie lasteaias.

Parim on see amet, kus on lapsed, tuleviku näitajad.

Mis on 21.sajandi megatrend? See on aeg. Aega on kõigil 24 tundi. Ise otsustad, milleks selle kasutad. Vaatan, kellega suhtlen kõige rohkem, tuleb välja, et oma arvutiga. Tuleb jätta arvuti tööle, tegelda kodus koduste asjadega ja oma lähedastega. Olge ise see muutus, mida sa maailmas näha tahate. Andke oma lähedastele jõulukingiks aega, mitte kalleid kingitusi, olge nendega koos, mängige, rääkige.

Soomes langeb vaid 150 last aastas koolist välja. .Direktor valvab, et lapsed ei langeks välja. Selle kallal töötab terve meeskond.

Mida tunneb laps, kui ta teab, et ta on koolis probleem? Keegi ei taha teda näha, tal on märk küljes. Õpetaja näeb last, paneb tähele, et laps pole söönud, pole maganud. Kõigepealt viiakse laps sööma, lastakse tal puhata, alles siis õpetatakse matemaatikat. Seda tehakse selleks, et laps ei läheks koolist ära. Iga lapse juures leitakse midagi head, iga laps vajab tunnustust.”

Andeka lapse probleemidest rääkis Mare Leino.

Andekate laste kohta arvatakse, et nad saavad kõigega hakkama, kuid tublidel lastel võib koolis olla veel raskem kui keskpärastel. Nii arvab Soome professor Kari Uusikyla

Kui andekal on koolis igav, õpib ta laisklemist. Andekal on raske leida samal tasemel vestluspartnerit. Andekatel lastel on eristumisprobleem – kui ta mõtiskleb omaette, peetakse teda uhkeks.. Nad mõtlevad palju elu ja surma probleemide üle ja nende küsimustele on raske vastata. Teised lapsed ei mõista neid. Andekas laps ei talu rutiini. Ta arutleb palju, kahtleb kõiges. Andekatel on autoriteediprobleem. Liiga andekaid juhtideks ei taheta, andekas jälle omakorda ei talu rumalat juhti.

Andekatel on arenenud õiglustunne, nad protestivad ebaõigluse, ebaloogilisuse, mõtlematuse vastu.

Andekad ei pea vajalikuks oma mõtteid varjata, see võib tekitada teistes vimma.

Andekas laps võib sattuda kiitmisest sõltuvusse, täiskasvanuna võib temast saada töönarkomaan.

Andekatel tüdrukutel, kes soovivad saada juhiks, on tarvis teatud mänge mängida, mis juhi rolliks ettevalmistuse annab. Kui nad ei saa seda teha, siis juhialge kaob.

Haridusjuhtide ettevalmistamisest TLÜ-s rääkis Larissa Jõgi andragoogika õppetoolist.

Koolijuhtide koolitus on muutunud nii sisus kui vormis, kolmekümne aasta jooksul on muutunud ka juhtide arusaamad oma tööst.

Millisel tasemel on olnud kooli-ja lasteasutuste juhtide koolitus? Järjest enam on koolijuhid motiveeritud koolitustel käima, kuna täiendõpe tõstab enesetunnet, avab uued võimalused inimese kujunemisel eneseteadlikuks, ennastjuhtivaks õppijaks.

Täiendkoolitus suunab täiskasvanud õppija enesetäiendusele, kusjuures õppija püstitab ise endale eesmärke, viib ise enda ideed ellu.

32. Keskkooli direktor Mai-Anna Puskar rääkis sellest, kui oluline on väärtustada inimest, usaldada teda, anda vabadust tegutsemiseks.

Personalitöös on oluline tööjaotus. Üksi ei jõua keegi kõike ära teha. On tarvis kokku leppida, mis on oluline. Ei saa ka läbi ilma hädavajalike reegliteta.

Inimesele peab andma aega, et ta saaks ennast tõestada, proovile panna. Väiksemaid vigu pole vaja esile tuua, küll aga tuleb inimesi tunnustada. Hädasolijat ei tohi üksi jätta, vajadusel tuleb inimest kaitsta. Kui inimesel on hea idee, vajab ta nii moraalset toetust kui toetust kui vahendeid oma mõtete teostamiseks.

Irina Lebedejeva Peterburi Diplomijärgse Pedagoogilise Hariduse Akadeemiast rääkis loodusliku hariduse väärtustest õpetaja tegevuses. Tundides peaks enam tähelepanu pöörama ainevälistele aspektidele ja maailmavatelistele küsimustele. Väärtushinnangulised aspektid jäävad enam andekate ja uudishimulike uurimisalasse, kes saavad niigi iseseisvalt hakkama. Õpetajad kipuvad liiga palju õpilase eest ära otsustama. Õpetajad ei tunne ka piisavalt lapsi.

Väärtushoiakutest ja juhtimisest rääkis Signe Aus Kaarli koguduse lasteaiast.

Haridusasutustes on kultuuri ja inimsuhete roll olulisem kui äriettevõttes ja kasvatus on väärtuspõhine protsess. Et väärtushinnangud jõuaksid lasteni, ei piisa vaid nende kirjapanemisest. Juhi enda eeskuju on tähtis. Kui on avatud ja soe õhkkond kollektiivis, on ka töötajad motiveeritud ja pühendunud. Ühine nägemus ja eesmärk liidab inimesi.

Väärtushoiakutel põhinev juhtimine hoiab lasteaia personali koos. Tulemused ei ole alati käega katsutavad. Kõigele peab aega andma. Lapsed tajuvad suurte inimeste suhtumist ja hoiakuid, võttes vaistlikult üle hooliva suhtumise inimestesse ja ümbritsevasse. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.

Kahe juubeli, TLÜ Avatud Ülikooli Täiendõppekeskuse ja andragoogika õppetooli

pidupäeva puhul toimus ka ajakirja “Haridus” täiskasvanuhariduse erinumbri presentatsioon.

Ülle Tõnumaa

Leave a Comment

9 + 10 =
Please leave these two fields as-is: