Ilmas olla on nii hea, meil on nii hea.
Olemata olema ei pea, ei pea.
Ilmas olla polemist ei saa, ei saa.
Meile olemas on ilm ja maa on ka.
(Lotte laul filmist “Leiutajateküla Lotte”)
Mõnus meretuul, õrnad kevadised päikesekiired, kohisevad puudeladvad ja kõige selle keskel üks tore koolimaja, mis 11. märtsi keskpäeval ootas oma rüppe maasikalisi lapsi, nende vanemaid ja õpetajaid.
Oli pühapäev ja toimumas muusikafestival “Maasikamuusika”, milles osalemas kolm lasteaeda: RAM Veskimöldre Lasteaed, Kaarli Koguduse Lasteaed ja Vanalinna Lasteaed.
Kõik sai alguse 2004 aasta sügisel, kui Kaarlikese Lasteaed arutas, kuidas tõhustada koostööd teiste lasteaedadega. Nii leitigi endale mõttekaaslased, kellega olid juba eelnevalt kujunenud väga head suhted. Ettepanek sai vastu võetud ning 2005 aasta kevadel toimuski esimene muusikafestival, mille peategelaseks oli Maasikas.
Miks Maasikamuusika? Aga sellepärast, et otsiti ilusat sõnaühendit, mis kajastuks ka ühes toredas laulus. See tundus nii suupärane, sest maasikaid ja muusikat armastavad kõik lapsed.
Tänavu, 11. märtsil toimus see siis juba kolmandat korda ja kandis alapealkirja “Leiutajateküla Lotte läheb rändama”. Tore koeratüdruk, kes on viimastel aastatel laste lemmikuks saanud, kiirgab energiast, ideedest ja unistustest. Nii sobiski ta ideaalselt peojuhiks, sest ta arvas alati, et seiklused ei tule ise meie juurde, kuna nad on arad ja ettevaatlikud ning kükitavad vaikselt peidus. Sealt peidust peab nad järelikult välja nuuskima ja neil sabast kinni võtma. Mõte missugune!
Muusikafestivali Lotte läkski koos oma sõbra Brunoga uusi seiklusi otsima ja kohtas oma teel Vanalinna Lasteaiaküla, siis Kaarlikese Lasteaiaküla ja Veskimöldre Lasteaiaküla. Igas külas olid aga väikesed ja suured laululapsed, kes oma ilusat lauluhäält ja pillioskust nii Lottele-Brunole kui ka oma vanematele näitasid. Kõlamata ei jäänud ka festivali tunnuslaul “Maasikamuusika”. Esinemine suurel laval ja mikrofonide ees ei olnud kerge, aga pani silmad särama ja sillutab ehk edaspidi nii mõnelegi teed superstaariks saamisel.
Et keha ei väsiks, siis korraldas Bruno vahepeal kõigile virgutusvõimlemise, kus sai näidata oma judotrennis õpitud harjutusi. Ja painutusi, kummardusi tegid püüdlikult lapsed, õpetajad, emad-isad, vanaemad-vanaisad.
Mõnusalt patjadel-vaipadel istunud lapsed unistasid koos Lottega köiel kõndimisest, varvastega vilistamisest ja paljust muust. Aga ega pikalt paigal istuda suuda keegi. Lotte meelest hakkab siis kõht valutama. Tuleb liikuda, eriti kui veel magusa lõhnad ninna tulevad. Lõhnast ei saa aga keegi kõhtu täis ja seepärast kutsusid Lotte-Bruno lapsed peo lõpus kohvikusse keha kinnitama, maiustama. Mälestuseks jäid lastele Lotte-joogid ja raamatud. Ühiselt veedetud pühapäev oli maasikaliselt korda läinud: lapsed Lottest-Brunost vaimustunud, emad-isad aga oma laste esinemistest. Järelkaja sellest festivalist kestab siiani. Järgmisel aastal kohtume kindlasti uuesti!
Ja mina olen, sina oled.
Kui veel pole, küll sa tuled.
Tule, tule, meie ilma!
Ilmas lõbust ei jää ilma.
Vanalinna Lasteaia õpetaja
Liivi Org
Vaata pilte