Meesõpetaja lasteaias

Olen üliõpilane ja Võru Lasteaed Punamütsike õpetaja. Meie lasteaias käib 220 last, minu hoole all on 13 tüdrukut ja 9 poissi.Meesõpetaja alushariduses on tänapäeva Eestis veel väga haruldane nähtus. Seepärast soovingi sellest kirjutada.

Tuginedes oma isiklikule kogemusele, võin öelda, et lasteaias on meesõpetaja väga oodatud isik ja ta võetakse kiiresti omaks. Usun, et paljud mehed saaksid lasteaias edukalt hakkama kasvõi juba seetõttu, et nad suudavad laskuda üsna hästi lapse tasandile, teda ära kuulata ja mõista.

Meesõpetaja täidab lasteaias mitmeid erinevaid rolle, ta on lastele ühtaegu nii õpetaja, kasvataja kui ka eeskuju andja. Seda kõike ootavad temalt eelkõige lapsed.

Meesõpetajal on veel teisigi rolle. Tihti peab ta olema ka isa asendaja, sest on ju piisavalt peresid, kus puudub isa. Või kui isa ongi olemas, siis kodus on ta haruharva. Isa on nagu külaline, kes tuleb ja läheb jälle minema.
Julgen öelda, et lasteaed justkui vajab meesõpetajat oma kollektiivi, kuid ühiskondlikud hoiakud ei soosi seda sugugi. Tundub, et ühiskond ootab mehelt palju rohkem. Mees peab olema nagu rahapuu. Mees, kelle pangaarvele lisandub ühes kuus vähem kui 10 tuhat krooni, ei olegi enam mingi mees.

Nii tekibki küsimus, et kust tuleks meesõpetajat otsida või millega teda lasteaeda meelitada? Usun, et eelkõige peaks ühiskond muutuma. Kõik algab üldisest suhtumisest ja ka rahast. Kui nõudmised meesõpetajale, vastutus ja töötasu moodustaksid ühe terviku, siis tekiks ühel päeval olukord, kus lasteaeda hakkaksid tulema ka mehed.

Samas peaks olema teada ka see, millised on meesõpetaja enda ootused lasteaiale ja kui palju vajab ta tähelepanu. Kas see erineb sellest, mida vajavad naised.

Tuleks veelkord mõelda, kuidas meesõpetajat, kes on juba lasteaeda tööle asunud, motiveerida. Usun, et selleks on vaja nii arengut soodustavat töökeskkonda kui ka väärilist tasu.
Tuginedes oma senisele töökogemusele Võru Lasteaias Punamütsike, võin öelda, et tegutsemine lastega pakub meesõpetajale tohutult palju rõõmu ja võimaldab end väärtuslikuna tunda ja areneda.

Võiksin tuua selle kohta palju näiteid, aga toon esile vaid ühe.

Paari nädala eest saabusin tööle õhtusesse vahetusse. Lapsed olid väljas. Tavaliselt nad hõikavad mind ja jooksevad vastu. Seda teevad enamasti siiski aktiivsemad ja julgemad. Sel päeval nägi mind üks tagasihoidlik tüdruk, hõikas mu nime, jooksis vastu ja võttis ümbert kinni. Sel hetkel tundsin , et laps on muutunud. Mind valdas suur rõõm.
Nüüd võin seda kindlalt öelda. Laps on muutunud palju julgemaks ja aktiivsemaks, ta suudab ka ise juba erinevaid tegevusi alagatada ja teised lapsed liituvad alati temaga heal meelel.
Armastan oma tööd ja lapsi. Ma olen uhke nii oma laste kui ka iseenda üle, samuti suurepäraste õppejõudude ja fantastiliste kursusekaaslaste üle.
Lõpetuseks tahan öelda, et mehel tasub lasteaeda tulla. Mees võiks juba kasvõi seetõttu alushariduse pedagoogi eriala valida, et ettevalmistus on laiapõhjaline ja kaasaegne. Saadavad teadmised aitavad edu saavutada ka paljudes teistes ametites.
Aivar Koger
Võru Lasteaed Punamütsike õpetaja

Rubriigid: Vahetame mõtteid. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

6 + 6 =
Please leave these two fields as-is: