Mängukool

Meie lasteaias on Mängukool, mida olen juba 2 aastat juhatanud. Idee saime lapsevanematelt ja lapsed käivad seal meeleldi. See ongi kooli mängimine – 45 minutit pingis istumine, käe tõstmine vastata tahtmisel, tunni alustamine ja lõpetamine püsti seistes, õpetaja tervitamine tunni alguses ja hüvasti jätmine tunni lõppedes.

Vahepeal loeme rütmilisi salme koos liigutustega ja lastele see meeldib. Üks kord nädalas on lugemine ja kirjutamine, teisel nädalal on võrdlemine ja arvutamine.

Iga tunni alguses määrame kindlaks kuu ja aastaaja, märgime kuude nimetused lühendina, punktid numbri, lühendi taha. Laste huvi tõttu kirjutame kuupäevi ka numbritega (29. 09. 07). Aastaarvu samuti. Loeme, mitmes antud kuu aastaringis on. Nädalapäeva kindlakstegemine ei ole raske.

Räägime lahti tähtpäevad, ka päevakajalised asjad ,mis on laste poolt jutuks võetud.

Mõni tund kujuneb laste huvist ajendatuna. Aasta jooksul kogun laste tööd mappidesse. Igas tunnis ma töölehti ei kasuta. Kui kasutame, püüavad lapsed ise tööjuhendi läbi lugeda. Mõni laps räägib teistele, mis ülesandes teha tuleb.

Töölehtede täitmisel ootame ära, et enamus lapsi jõuab valmis, kellel väga kaua läheb,

nendega tegeleb individuaalselt rühma õpetaja. Järgmisel aastal asub meie majas tööle eripedagoog, kes neid aeglasemaid lapsi järje peale aitab. Igal aastal on 1-2 last, kes vajavad individuaalset lähenemist. Teavitan pidevalt rühma õpetajaid, kuidas nende lastel eelkoolis läheb.

Oleme harjutanud ka tähtede ja numbrite kirjutamist tahvlile. Valime välja kolm kõige ilusamini kirjutatud tähte või numbrit. Kõik lapsed soovivad, et nende kirjutatud tähed – numbrid osutuksid valituiks ja see innustab. Kui kirjatöös ei õnnestu kõik hästi, ei soovita ma kustutuskummi kasutada vaid maha tõmmata ja uus number paremini kirjutada.

Pidevalt teeme tööd häälikutega – häälikute pikkuse kindlakstegemine, häälikute kadumine, häälikute vahetumine sõnas. Lastele meeldib mäng “Olen mina käinud, olen mina näinud” – lause moodustamine, milles iga sõna algab ühe ja sama häälikuga, näiteks: Toomas tantsib tangot, lehm lendab lõunasse, lõbus leevike laulab lepikus – mida naljakam, seda parem. Siin saame rääkida omadussõnast, tegusõnast. Lapsed saavad aru, et kui saab küsida mida teeb, lõpeb sõna nõrga “b”-ga. Kui on mitmuses, kui asju on palju, lõpeb nõrga “d”-ga. Reeglid ütlevad lapsed ise, olles neid kuulnud eelkoolist või rühma õpetajalt. Laste moodustatud lause kirjutame paberile või tahvlile. Sõnamängudes kuulud sõnad kirjutame samuti üles, häälime lahti, kirjutame, loeme.

Lapsed armastavad ka tähepuzzledega mängida. Iga laps paneb kokku ühe sõna, koos moodustatakse sõnadest jutt. Lastele meeldivad ka tähemõistatamismängud, kusjuures esimene ja viimane täht sõnas on teada. Ka tähekaartidelt lauseid kokku lugeda on mõnus, eriti, kui on naljakad laused. Kevadeks loeb enamus lapsi kas lühemaid sõnu või lausa pikki lauseid. Enamus kirjutab üles etteöeldud sõnu või lauseid.

Kevadel tehtud etteütlustest oli näha, et peaaegu kõik lapsed suutsid edasi liikuda ühise tempoga.

Rühmades jälgitakse, et rühmades oleks loodud aktiivne keelekeskkond – vastavalt läbivõetud teemale on eksponeeritud luuletused, pildid, sõnad, tähestik. Mõned lapsed kirjutavad ise raamatuid.

Matemaatikas kasutame mõningal määral töölehti, koostame ise ülesandeid, kirjutame tahvlile.

Harjutame tihti matemaatiliste jutukeste koostamist. Nii edasi liikudes, laste huvile toetuvalt, koostame ka tekstülesandeid. See on loovalt mänguline õppimine. Laps, kes ülesande koostab, räägib eelnevalt, millest see räägib ja mida tahab teada, seejärel kirjutab ta matemaatilise tehte tahvlile. Kes teab õiget vastust, kirjutab selle tahvlile – näiteks : 2 ÕUNA.

Lastele meeldib ise ülesandeid välja mõelda ja neid lahendada.

Tihedalt trükitud töölehti me ei kasuta, see tekitab segadust. Räägin, et alustame esimesest ülesandest, liigume siis vastavalt tulles ülevalt alla, vasakult paremale. Mänguliselt liigume arvude reas, nimetades arve teatud arvust teatud arvuni küll kahanevas, küll kasvavas järjekorras, antud arvust suuremaid, väiksemaid.

Õpime ka märkide ”suurem”, “väiksem” ,”võrdne” kasutamist, lugedes liigume vasakult paremale – näiteks: 4<5

Hulkade moodustamisel, võrdlemisel tegutseme materjaliga, mida näeme enda ümber. Mõõtühikute harjutamisel mõõdame asju, mis on meile lähedal.

Tunni alguses ja lõpus vaatame seinal olevat kella (tunni keskel samuti), et lapsed paneksid tähele, kui palju osutid on edasi liikunud.

Kevadel tegime omamoodi “järelekatsumistöö” – tahvlile olid kirjutatud tööjuhendid, ülesanded. Lapsed lugesid iseseisvalt tööjuhendit ja lahendasid ülesandeid ka iseseisvalt. Vajadusel aitasin, hakkama saadi hästi. See oli mänguline. Kõige tähtsam on see, et lastel oleks 45 minutit huvitav. Tund oma reeglitega, tegevus peab aga huvi pakkuma. Ülesannete lahendamisel rõhutan – tehke korralikult, alustatu tuleb lõpuni viia.

Viimases tunnis vestlesime lastega teema ”Mis jäi meelde?”, ”Mis meeldis?” Vastused puudutasid igat valdkonda – tegevuste vahepeal loetud salmid meeldisid, lugemine-kirjutamine meeldis, etteütlused, kella õppimine meeldis. Meelis ka õpetaja. See oli tõesti tore.

Kadri Tooming,
Tallinna Komeedi Lasteaia Mängukooli õpetaja

Rubriigid: Lasteaiast kooli. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

14 + 12 =
Please leave these two fields as-is: