Räägime taas mängust

Täiskasvanud unustavad vahel, et koolieelses eas lapsed peaksidki peamiselt mängima. Lastevanematele on kõige tähtsam, et lapsed õpiksid enne kooli selgeks lugemise, kirjutamise, arvutamise. Lapsed pannakse juba enne kooli õppima inglise keelt.Seda kõike tõukavad tagant koolikatsed. Soovivad ju vanemad, et lapsed saaksid sisse nende poolt valitud koolidesse.

Seoses lastevanemate soovidega pingutavad ka õpetajad lasteaias selle nimel, et lapsed oleksid koolikatseteks ette valmistatud.


Enamiku laste päev algab lasteaias kell kaheksa ja kestab kella kuue-seitsmeni. Õhtuti käiakse huviringides, trennides. Kodus veedavad enamus lapsed oma järelejäänud aja kas teleri ees või arvuti taga. Aga millal siis laps mängib?

Oktoobris Tallinna Ülikoolis toimunud seminaril,,Vastastikune suhtlemine ja koosõppimine lasteaias” muretsesid ka Soome pedagoogid, et lapsed mängivad vähe rollimänge, mille tagajärjel vähenevad sotsiaalsed oskused ja empaatiavõime. Ja keegi ei oska arvata millised on tagajärjed. Samas nenditi, et tüdrukud ja poisid mängivad vähe koos. Ja mainiti ära meedia negatiivset mõju laste mängule ja mänguasjadele. Seminari lõpus leidsid kõik, et väga suur roll mängu mõjutaja ja tähtsustajana on lasteaia õpetajatel.

Nii peaksime meie, lasteaia õpetajad, pöörama suuremat tähelepanu mängule- muutma tegevused mänguliseks ja andma aega vabaks mänguks.

Juba Fröbel ütles 1840. aastal, et lasteaia otstarve on lapsi enne kooli mitte ülevaatusele võtta, vaid neile olemuskohast tegevust pakkuda. Olemuskohane tegevus selles eas ongi ju mäng.

R. Steineri arvates on mäng lapse jaoks tõeline tegevus. Steiner nentis – see, kuidas laps mängimise juures käitub, on seotud ka hilisema toimetulekuga elus. Samasuguse tõsidusega, millega laps mängib, seob ta end hiljem oma tööga.

M. Montessori leiab, et koolieelsesse ikka jääb lapse sotsiaalse tundlikkuse aeg – laps vajab teistega suhtlemist.

Ongi ju mäng parim tegevus, milles lapsed saavad omavahel suhelda.

2004. aasta kevadel viisin läbi uurimustöö, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas õpetajad mõistavad mängu sisu ja kui tähtsaks peavad mängu osatähtsust koolivalmiduse kujundamisel.

Valiku moodustasid kaksteist õpetajat, kellest kuus töötasid Hea Alguse õppeprogrammiga rühmades ja kuus õpetajat, kes töötasid tavarühmades.

Uurimismeetodiks oli intervjuu.

Siin tooksin välja mõned õpetajate arvamused mängu kohta.

Tavarühmade õpetajad: mäng on väikese inimese töö; lasteaias kuulub mäng koos kunsti, muusika ja spordiga vaba aja tegevuste hulka; mängul on kõige olulisem osa eelkoolieas, sest läbi mängu õpitud oskused jäävad lastele meelde kogu eluks.

Hea Alguse rühma õpetajad: mäng on laste jaoks lõbus ja meeldiv tegevus, mille kaudu areneb loovus, fantaasia, rollijaotuse oskus, iseseisvus, koostöövõime; sihipärane mõtestatud ja last arendav tegevus, mis alguses on täiskasvanut matkiv, hiljem isiklikel kogemustel põhinev tegevus.

Õpetajate arvamused kooliks ettevalmistamisest mängu kaudu.

/…et ainult mängu kaudu 24- lapselises rühmas küll mitte. Mäng on aga üks esimesi abivahendeid…/Tavarühma õpetajate arvates on saadaval piisavalt häid ja arendavaid lauamänge, õppe-, rolli- ja lavastusmänge, mille kaudu on võimalik lapsi kooliks ette valmistada.

Hea Alguse rühma õpetajad leiavad, et mängu kaudu peabki lapsi kooliks ette valmistama, sest mäng on lastele omane tegevus. /…mängides ei tunneta laps oma õlgadel sundust ega vastutuskoormat ja ta omandab hoopis meelsamini vajalikke teadmisi…/
Uurimustöö põhjal võin väita, et enamus lasteaia õpetajatest peavad mängu eelkoolieas tähtsaks. Õpetajad leiavad, et mäng peaks moodustama põhiosa lapse päevasest tegevusest. Mängu kaudu toimub lapse igakülgne arenemine – nii vaimselt, füüsiliselt kui sotsiaalselt.

Leian, et meile terveks päevaks usaldatud lapsed saavad siiski piisavalt mängida, aga kui huvitavad on rühmas mängud, see oleneb õpetaja loovusest, fantaasiast ja eelkõige tahtest. Ja kindlasti mängigem koos lastega, sest mäng ei ole ainult laste iseseisev tegevus.

Meie laste mängud.

( 5- 6 aastased lapsed)

Kristi ja Aneta mängivad kodu.

Kristi: “Kasvataja, Aneta on minu mees ja mina olen tema tütar.”

Siim: “Maja lammus katki.”

Maiu: “Teeme uue. Ma olen mängult sinu mees, kes väga naisi armastab, see kes naisi piinab.”

Tüdrukud mängivad arsti. Kristi tahab kuuldetoru, Merilin ei anna.

Kristi: “Kasvataja, Merilin ei anna mulle kuulmist.”

Lapsed mängivad nukunurgas. Doris on ema, Markus isa, Emil, Eda, Kaia kassid-koerad. Palusin hakata nukunurka koristama.

Doris: “Emal on allergia, tema ei saa koristada. Isal on ka allergia. Loomad peavad koristama.”
Beatrice teatab kodumängus teistele tüdrukutele: “Mina ei ole veel vanaeit. Ma ei ole veel kolmteist.”

Kai ja Eda nukunurgas.

Kai: “Mina olen ema.”

Eda: “Miks sina pead alati ema olema?”

Kai: “Sest mina olen maailma parim ema.”

Joanna ja Allan mängivad kodu.

Joanna: “Kui sa tahad isa olla, mine loe lehte, ära sega mind siin köögis.”

Moonika Jaakmees Tallinna lasteaiast Pallipõnn

Rubriigid: Lapsevanematele. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

3 + 14 =
Please leave these two fields as-is: