Monika Sjomgina lapsed käivad kesklinnas Sipsiku lasteaias – vanem on päikesesipsik ja noorem päevalillesipsik, kirjutab Pealinn.
Pärast seda, kui lasteaed liitus tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga, on seal pööratud laste füüsilisele ja vaimsele tervisele suuremat tähelepanu, usub kahe lapse ema.
“Sportlikku tegevust on palju, mis mulle väga meeldib,” märkis ta. „Ka toidumenüü on hästi koostatud. Kapsad ja porgandid on lastele näksimiseks alati kättesaadavad ja minule suureks üllatuseks on lapsed hakanud hea meelega vett jooma. Varem tahtsid nad ainult limonaadi või magusat mahla.”
Nagu sipsikute jaoks, tähendab tervist edendav liikumine ka Mustamäe lasteaia Sinilind jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt kampaaniat – see on eluviis.
Tallinna Haridusameti tervise edenduse spetsialist Eve Levand ütles, et tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga liitumine eeldab tervisenõukogu olemasolu. Samuti tuleb lasteaial esitada tegevuskava, kusjuures tegevus peab olema plaanipärane ja läbimõeldud ning igal aastal tuleb selle kohta ka aru anda.
Tervist edendavaks lasteaiaks saamine eeldab tema sõnul kindlasti ka personali kompetentsust, vastutustunnet ja isiklikku eeskuju, tugevat koostööd õpetajate ja lapsevanemate vahel, tervislikku toitlustamist, kindlat päevakava ja reegleid, liikumisaktiivsust, võimaluste loomist erivajadustega lastele jpm.
Eestis loodi esimesed tervist edendavad lasteaiad 2000. aastal, Tallinnas sai liikumine alguse neli aastat tagasi.