Draamamängud lasteaia õppekasvatustöös

Tänane ühiskond esitab lastele väljakutseid juba väga vara – kasvõi koolikatsete näol. Lapsed on seatud valikute ja kohustuste ette ning peavad nendega hakkama saama.

Selleks, et maailmas orienteeruda, kohanduda, edukamalt teistega koostööd teha, areneda, soovitatakse kasutada  draamaõpet. Lisaksin  juurde ka draamamängud, sest need kaks mõistet on omavahel tihedalt seotud.

Draama, mis see on?

Draama põhineb uurimisel, avastamisel, koos õppimisel, teineteisega arvestamisel ning suhtlemisel.

Draamaõpe ning draamamängud on seotud ka empaatiaga, mis on oluline aspekt maailmas toimetulemisel. Eestis on draamat ja draamaõpet uuritud suhteliselt vähe, tuntumatest autoritest võib esile tuua M.Pulleritsu, A.Arikese, S.Raadiku, M.Looritsa.

Mitmed autorid (  Rubin, Covino, O`Neill, Rambert, Way ) rõhutavad, et draama julgustab inimesi olema originaalne ja individuaalne ( eriline ). Draama annab võimaluse ühendada keel, mõte ja tunne ja  rikastab inimese sisemaailma, arendab oskust maailmas tegutseda, suurendab enesekindlust.

Õppida on lõbus

Töötan lasteaiaõpetajana 9 aastat. Lähemalt olen draamaõppe ja draamamängudega tegelenud kahel viimasel aastal, hetkel on rühmas 5-6 aastased lapsed. Olen otsinud ja lugenud sellealast kirjandust, mänginud lastega erinevaid draamamänge ( tuntud ka loovus-, fantaasia-, mõtte-, kujutlusmängudena ) ning tegelenud 9 aastat erinevate dramatiseeringute valmimisprotsessi ning esitlusega. Meie lasteaias on nimelt tavaks saanud iga-aastaste kevadlavastuste esitamine.

Iga rühm valmistab ette mõne toreda lavastuse. Laulude ja tantsude õppimisel on toeks muusikaõpetaja.

Viimase kahe aasta vältel olen püüdnud seostada dramatiseerimisprotsessi ning draamamänge, kuna arvan, et see meetod aitab oluliselt kaasa nii kvaliteetsema  lavastuse sünnile kui ka laste õpihuvi ja –tulemuste paranemisele.

Draamamängud, seda lavastuse toetajatena kui ka ka tavapärasesse õppeprotsessi sulandatuna, on erinevate autorite kinnitusel laste esinemisjulguse, suhtlemisoskuse, loovuse, mõtlemise paindlikkuse, probleemide lahendamise oskuse, hinnangute andmise-saamise oskuse arenguprotsessis väga olulisel kohal.

Arvan samuti, kuna tulemused pärast kahte mängurikast aastat on hämmastavad. Alustasin 4-5 aastastega, kellega mängisin algul erinevaid kajamänge, nimemänge, pantomiime, ringimänge, sõna edasi andmise mänge (aluseks S.Raadiku “Mängime õppides“). Praeguseks on lapsed võimelised mängima päris keerulisi kujutlust, koostööd, mõtlemist nõudvaid mänge, suudavad arendada improviseeritud dialooge, mängida erinevate vahenditega, samastada end erinevate rollidega ning lahendada mitmesuguseid situatsioone. Lastele mängimine meeldib ning enamasti ei pane nad tähelegi, kui keerulisi ülesandeid nad mänguhoos peavad lahendama.

Enamuste draamamängude aluseks on muinasjutud, tuntud multifilmid ja lastefilmid. Samas olenn kasutanud ka tänapäevaseid telemänge, mida lapsed meeleldi vaatavad. Kahtlustel, et mängimine õppetööd segama hakkab, ei ole alust, kuna draamamängudesse annab lõimida nii matemaatikat, vaatlemist, lugemist-kirjutamist kui kunsti.

Kuidas draamategelus kulgeb?

Alustan hommikut tavalise ringis jutuajamisega, kus arutame tänast päeva. Räägin lahti erinevad mängud, mida plaanis mängida.

Draamamängudest olen teinud teatud valiku –  kasutan neid lihtsalt õppeprotsessi elavdamiseks või  lavastuse ettevalmistamisel.

Alustan kõnni-ja liikumisharjutustega, need nõuavad ka ruumis orienteerumise oskust. Lapsed on kas hüpiknukud, kurvad kiisupojad, kurjad lõvid.

Jätkame hääleharjutustega – räägi haldjahäälega, kurja hundi häälega.

Edasi on veidi raskemad mängud, mis nõuavad juba grupisisest koostööd – mängida läbi tuntud muinasjutte, kuid hoopis ühe konkreetse muinasjutu tegelastega (  Punamütsikese muinasjuttu “ Buratino “ tegelastega ). Või jutustada konkreetne muinasjutt, alustades lõpust; vastata politseiniku küsimustele muinasjutus juhtunu kohta, olles ise kindel tegelane ning käitudes vastavalt; jutustada muinasjuttu, eitades igat lauset; panna kirja muinasjututegelaste head ja hakvad otsused muinasjutu toimumise ajal ning põhjendada, miks tegelane oleks pidanud käituma teisiti. Nii tegutsedes ei pane aja kulgu tähelegi ning lapsed on kindlalt arvamusel, et paremat päeva ei olegi olemas – terve päev sai mängida!

Kui on soov draamamängudega tegelema hakata, soovitaksin kindlasti lugeda nt. R.Fisheri “ Mõtlemismänge “, S.Raadiku “ Õpime mängides “, T.Salumaa ” Aktiivõppe meetodeid “, A.Arikese artikleid ning J.Rubini “ Creative drama and music methods ”.

Neid mänge olen kasutanud nii tavapärases õppekasvatustöös kuulamise -kõnelemise ja vaatlemise-uurimise tegevuste juures ja ka lavastuste ettevalmistusprotsessis. Mängud on vajalikud, et et lapsed saaksid edukamalt tegelaste hingeellu süveneda ja teaksid paremini, mida nad esitama hakkavad.

Sellel kevadel, seega 2008. aasta aprillis, esitan oma rühma lastega lavastuse „Buratino”.

“ Buratino “ lavastust; lapsed on ettevalmistustöös olnud väga tublid, suudavad oma rolle esitada kaasakiskuvalt ning ka laulud-tantsud on ettevalmistustööga seoses saanud väga omaseks. Olen kasutanud erinevate töös mainitud autorite mänge vastavalt päevateemale, lavastuse hetkeseisule, laste huvile jne. Kasutanud olen selle õppeaasta jooksul pea pooli töös kirjeldatud mänge.

Seega, mängige lastega teatrit, pakkuge neile võimalusi oma ideede elluviimiseks, suhtlemiseks, ergutage neid koostööle-nii aitate kujuneda iseseisval, looval, suhtlemisaltil, aktiivsel isiksusel.

Mängud

1. Mängud jutustamisoskuse, koostööoskuse ja esinemisjulguse arendamiseks

Debatt

Vahendid: Lapsed valivad ise vajalikud abivahendid. Eeltööna peaks lastel olema ülevaade erinevatest muinasjuttudest.

Tegevuse käik: õpetaja juhendamisel moodustatakse kas 2 või 4 gruppi

(igas grupis umbes 4 last). Õpetaja annab lastele lahata ühe ja sama muinasjutu erinevad tahud, positiivsed ja negatiivsed küljed. Õpetaja mõtleb välja ka probleemi, mille üle arutelu peab toimuma:

Miks oleks Lumivalgeke pidanud minema pöialpoiste juurde elama?

Miks ta ei oleks pidanud minema pöialpoiste juurde elama?

Miks Punamütsike oleks pidanud metsa minema?

Miks ta ei oleks pidanud metsa minema?

Miks kolm põrsakest oleks pidanud endile maja ehitama?

Miks nad ei oleks pidanud endile maja ehitama?

Lapsed arutlevad probleemi üle, kas panevad kirja või peavad meeles vähemalt 3 argumenti, rühmad esitavad hiljem vastastikku oma argumendid.

Sharp, E, 2005.

Võlukast

Vahendid: 3-4 kasti, milles on esemed ( 4-6 ), mida on valinud kas õpetaja või lapsed.

Tegevuse käik: Lapsed on kas paaris või väikses grupis. Õpetaja annab ülesande jutustada lugu nende esemetega, mis on kastis. Juurde võib lisada uusi tegelasi, arendada edasi tegelaste iseloomu, mõelda esemest kaugemale (kui kastis on sulg, ei pea tingimata rääkima sulest, vaid linnust, kellel on läikivad sini-roosad suled. ).

Rubin, J; Merrion, M, 1996, lk.165.

Hea ja paha muinasjutus

Vahendid: laste endi valida, lapsed peaksid olema tuttavad erinevate muinasjuttudega.

Tegevuse käik: Õpetaja juhendamisel moodustatakse väikesed grupid ( 3-4 last ). Õpetaja annab gruppidele erinevad muinasjutud ning ülesande dramatiseerida antud muinasjutu üks hea, positiivne ning üks paha, negatiivne olukord:

Punamütsike-hunt sööb vanaema ära, Punamütsike korjab lilli.

Lumivalgeke-pulmad, võõrasema mürgitab õuna.

Uusmets, R.

Head, halvad uudised

Vahendid: Puuduvad, soovi korral võib kasutada edasiandmiseks palli või mänguasja.

Tegevuse käik: Istutakse ringis. Algul alustab õpetaja juttu, hiljem mõni laps. Jutt algab positiivselt, järgmine jutustaja jätkab negatiivselt ja nii teevad vaheldumisi kõik osalejad.

Rubin, J; Merrion, M, 1996, lk 141.

Mõtle jutule lõpp

Vahendid: Laste valikul.

Tegevuse käik: Moodustatakse mitu gruppi. Dramatiseeritakse õpetaja esitatud jutule lõpp, mis esitatakse teistele gruppidele.

Rubin, J; Merrion, M, 1996, lk.140.

Segiaetud muinasjutud

Vahendid: Laste valikul.

Tegevuse käik: Moodustatakse mitu gruppi. Lastele antakse ülesanne mängida kas enda valitud või õpetaja poolt antud muinasjuttu segiaetult

(sündmused on teistsuguses järjekorras), teised lapsed mõistatavad, millise muinasjutuga on tegu.

Uusmets, R.

Päev lõbustuspargis ( metsas, seenel, vanaema juures… )

Vahendid: Laste valikul.

Tegevuse käik: Moodustatakse mitu gruppi. Grupiliikmed saavad õpetajalt teema, mille järgi tegevust planeerida. Iga grupiliige peab pantomiimiga kujutama üht osa pikast tegevusest: Osalised määravad eelnevalt, kes mida esitab ja millises järjekorras. Nt. Lõbustuspargis – laps ostab piletit, sõidab rongiga, viskab noolemängus nooli, sõidab vaaterattal, sööb jäätist, lõpuks läheb koju.

Rubin, J; Merrion, M, 1996, lk.102.

Marionett

Vahendid: Laste valikul.

Tegevuse käik: Lapsed võtavad paaridesse, lepivad kokku, kes on nukujuht, kes marionettnukk. Lapsed seisavad nägudega vastamisi ning nukujuht asub kujuteldavatest nööridest teist last tõmbama. Marionett peab reageerima  kas käe, jala, pea või keha liigutamisega.

Rubin, J; Merrion, M, 1996, lk.61.

Köietõmbamine

Vahendid: Puuduvad.

Tegevuse käik: Lapsed jaotatakse kahte gruppi, grupid seisavad nägudega vastamisi pikas reas, nende vahel on kujuteldav nöör. Märguande peale võtavad grupiliikmed kujuteldava nööri ning alustavad nööri sikutamist enda poole. Mäng lõpeb, kui keegi mängijatest kukub, nöör on vastasvõistkonna piiri ületanud. Mängijad peavad reageerima vastasvõistkonna liigutustele ning samal ajal jälgima ka oma meeskonna jõupingutusi, ühildama seega oma liigutused erinevate liikmete omadega.

Rubin, J; Merrion, M, 1996, lk.65.

Kujuteldava palli viskamine

Vahendid: Puuduvad.

Tegevuse käik: Lapsed seisavad või istuvad ringis. Õpetaja või keegi lastest alustab kujuteldava palli viskamist. Visata võib kas järjest või suvaliselt, viimasel juhul peab viskaja andma järgmisele püüdjale märku otsavaatamisega. Visata võib erinevaid kujuteldavaid palle – Jalgpall, tennisepall, õhupall, vett täis, märg, porine pall. Eelnevalt lepitakse kokku, millised pallid mängus on.

Rubin, J; Merrion, M, 1996, lk.74.

Esimene lause

Vahendid: Laste valikul.

Tegevuse käik: Moodustatakse väikesed grupid. Õpetaja annab igale grupile loo esimese lause, mille alusel dramatiseeritakse järgnev sündmustik. Etteantud lause peaks olema üsna intrigeeriv ning kujutlusi tekitav, nt.

Vana maja kõikus ja värises tormis.

Esimest korda elus oli Anne nii närviline.

Vana kuri  nõid seisis ukse taga.  jne.

Rubin, J; Merrion, M, 1996, lk 162.

Raadiokuuldemäng

Vahendid: Puuduvad.

Tegevuse käik: Lapsed moodustavad grupid või mängivad üksikult. Õpetaja annab ette teemad, mille alusel mõelda ja esitada tekst – dramatiseering.Võib kasutada muinasjutte või lihtsalt lapsi huvitavaid teemasid.

Kui aluseks on võetud  muinasjutud, siis alustab õpetaja märguande peale esimene  laps või grupp  oma muinasjutu ettelugemist või lavastamist. Õpetaja nupupööramise järel esimese grupi või lapse tegevus peatub ja alustab teine grupp – laps. Mingil hetkel peaks  taas jätkama   kõige esimene grupp või laps ja alati poolelijäänud kohast.

Rubin, J; Merrion, M, 1996, lk.129.

Iseloomustus

Vahendid: Laste valikul.

Tegevuse käik: Lapsed valivad  tuntud muinasjututegelase ning kirjeldavad teda, kuid mitte muinasjutus olevana vaid enne muinasjuttu sattumist. Nt. missugune oli kurja võõrasema lapsepõlv enne Lumivalgekese muinasjuttu, milline tore hundikutsikas oli kuri hunt kolmest põrsakesest, kuidas võis küll inimsööjaks muutuda nii ilus ja armas poiss jne.

Rubin, J; Merrion, M, 1996, lk131.

Mis juhtus?

Vahendid: Laste valikul.

Tegevuse käik: Lastele antakse ette situatsioon ning jaotatakse rollid, vastavalt millele peavad lapsed käituma ja rääkima. Nt. on juhtunud õnnetus, või mõni muu sündmus, kohale tuleb reporter, ajakirjanik, politsei, kes tahab teada, mis juhtus. Vastajateks võivad olla nt. uhke preili, vanatädi, poiss palliga, sõjamees.

Rubin, J; Merrion, M, 1996, lk.132.

Kuidas  sa seda ütled?

Vahendid: Paberid, pliiatsid.

Tegevuse käik: Lapsed kirjutavad kas enda või mõne muinasjututegelase nime kolmel erineval moel ning esitlevad seda samuti kolmel erineval moel – nt. pantomiimis, erinevalt lauldes, häälitsedes, algus-ja lõpptähte öeldes jne.

Rubin, J; Merrion, M, 1996, lk.126.

Muusika alusel dramatiseerimine

Vahendid: Muusikapalad, makk, muud vahendid laste valikul.

Tegevuse käik: Õpetaja palub kuulata valitud  pala. Räägitakse, kes mida kuulis, millised erinevad karakterid on loos, millised tegelased seal esinevad. Siis moodustatakse grupid, õpetaja palub mõelda dramatiseering valitud tegelastega kuulatud palast ning esitada teistele lastele.

Sobivad muusikapalad kuulamiseks:

Mussorgski Pildid näituselt

Stravinski  Petruska, Sõduri lugu

Debussy Children`Corner

Beethoven Für Elise, Kuupaisteserenaad

Ravel Bolero

Grieg Peer Gynt

Mozart Sümfoonia 40 G minoor

Tsaikovski Pähklipureja

Bizet Carmen

Borodin Polovetside marss

Rubin, J; Merrion, M, 1996, lk. 108-110.

Pantomiim

Vahendid: Laste valikul.

Tegevuse käik: Õpetaja valib muinasjutu ning selgitab lastele mängu käiku. Õpetaja võib määrata eelnevalt laste järjekorra, kuid see võib toimuda ka tegevuse käigus. Õpetaja alustab loo jutustamist ning esimene laps näitleb antud stseeni, jutustades järgmisi etappe loost, tulevad järgmised lapsed ning esitavad kuuldud stseeni.

Lumivalgeke põgeneb jahimehe juurest, kohtab teel mitmeid metsloomi, kardab.

Lumivalgeke leiab pöialpoiste majakese, avastab seal mõndagi põnevat.

Pöialpoisid avastavad Lumivalgekese ja paluvad tal endi juurde jääda.

Rubin, J; Merrion, M, 1996, lk.89.

Võlukeel

Vahendid: Laste valikul.

Tegevuse käik: Õpetaja eestvedamisel määrtakse paarid või kolmikud. Ülesandeks on  valida endi keskelt tõlk ja võõramaalane või ufonaut. Teistele lasele tuleks esitada ufonaudi võlukeelt, välismaa keelt, mida siis tõlk teistele tõlgib.

Uusmets, R.

Seleta, mis see on

Vahendid: Laste valikul.

Tegevuse käik:  Õpetaja või keegi lastest on välismaalane, kes on esimest korda Eestis. Talle on vaja selgitada esemete, nähtuste, tegevuste otstarvet, olemust, tähendust. Seletusi jagavad teised lapsed.

Seero, H.-M., 2004, 15-22.

Lõpust algav lugu

Vahendid: See võte võib algul olla raske, abiks on rühmatöö, küsimuste esitamine, seeriapildid.

Tegevuse käik: Algul võib tegevust teostada jutustusena, hiljem, laste arenedes võib jutustust dramatiseerida. Moodustada grupid, ülesanne on mõelda lõpust algav lugu, nt. Kass jõudis end koera eest ära peita. Koer hakkas kassi taga ajama. Peremees laskis koera õue. Peremehel oli ilus taksikoer.

Seero, H.-M., 2004, 15-22.

Eitamismäng

Vahendid: Laste valikul.

Tegevuse käik: See tegevus on samuti soovitav eelnevalt jutustusena luua, hiljem võib seda dramatiseerida. Tegevust võib teostada ringis kõikide lastega või moodustada grupid. Ülesanne on jutustada, dranatiseeerida tuntud muinasjutt nii, et igas lauses oleks eitus, nt. ükskord ei elanud Punamütsike. Tal ei olnud punast mütsikest, vaid kollane müts. Ema ei saatnud teda vanaema juurde vaid poodi jne.

Seero, H.-M., 2004, 15-22.

Nimeta ümber

Vahendid: Laste valikul.

Tegevuse käik: Moodustatakse grupid. Ülesanne on nimetada muinasjutus või mõnes luuletuses ümber erinevad sõnad ja esitada nii teistele lastele, nt. vanaema-hunt, Punamütsike-kass, jahimees-elevant, punane müts-pilveke, korvike-kapp jne.

Seero, H.-M., 2004, 15-22..

Uus muinasjutt

Vahendid: Laste valikul, lisaks muinasjututegelaste pildid.

Tegevuse käik: Moodustatakse grupid. Gruppidele annab õpetaja erinevate muinasjututegelaste pildid erinevatest muinasjuttudest ning ülesande koostada ja dramatiseerida uus muinasjutt, mis sisaldab kõiki grupile antud tegelasi.

Uusmets, R.

Muuda muinasjuttu

Vahendid: Laste valikul.

Tegevuse käik: Moodustatakse grupid. Õpetaja annab lastele ülesande muuta muinasjutu sisu, tegelaste iseloomu, peategelast, pidada telefonivestlusi  sama muinasjutu tegelaste või erinevate muinasjuttude tegelaste vahel. Muutes nt. tegelaste iseloomu, võib Punamütsike muutuda upsakaks  preiliks, hunt heaks ja kurvameelseks, vanaema täiesti terveks naiserahvaks.

Muutes peategelast, võib Punamütsikese muinasjutus olla peategelaseks hoopis jahimees või hunt ning lugu tuleks jutustada nende vaatevinklist.

Uusmets, R.

Lahenda olukord

Vahendid: Laste valikul.

Tegevuse käik: Moodustatakse grupid. Õpetaja annab igale grupile kas ühe ja sama  või erineva ülesande – situatsiooni, mida on vaja lahendada. Situatsioonid:

Teie kaaslase on röövinud kuri võlur, teie peate ta päästma.

Ema ja isa panevad oma jonnakaid lapsi magama, kuid lapsed ei taha magada ja nõuavad igasuguseid asju, et magamaminekust pääseda.

Ema ja isa on lapsega poes ning ei taha osta lapsele seda, mida laps tahab.

Ema ja isa soovivad, et laps sööks seda toitu, mida ema on teinud, see on kasulik ja tervislik, kuid laps ei taha.

Lapsele on liiga tehtud, kas mänguasi ära võetud või pahasti öeldud ning tema sõbrad lohutavad last.

Uusmets, R.

Sildid

Vahendid: Pea ümber kinnitatavad sildid tegelaste nimetustega.

Tegevuse käik: Lapsed kinnitavad sõbrale pähe sildi  mõne muinasjututegelase nime või mõnd iseloomuomadust või muud omadust markeeriva sõnaga ( olen vihane, ma ei kuule hästi, mul on nakkav haigus, olen kaheaastane, ma olen natuke imelik, olen välismaalane, mul on täna sünnipäev), huvitava tavategelaskuju ( politseinik, rammumees, president ) nimetusega, mida teine laps näha ei tohi. Eelnevalt võib lastega sildid läbi vaadata, et suuremat segadust vältida. Ülesanne on jalutada ringi ning kõnetada vähemalt kolme last, paludes aidata lahendada eelnevalt kokkulepitud probleemi ( kuidas jõuda Nurmenuku Lasteaeda, kus on selles poes maiustuste osakond, kas te laenaksite 10 krooni pileti ostmiseks). Suhelda tuleb teise lapsega nii, nagu silt tema peas suunab. Hiljem võib lastega arutleda, kas nad said aru, keda nad kujutasid.

Kui tegemist on muinasjututegelastega, siis on tegevuse käik teistmoodi. Ülesanne on jalutada ringi ning arendada vestlust samuti vähemalt kolme tegelasega, vesteldes sellest muinasjutust, kust antud tegelane pärit on, kuid sõnaga seda tegelast mainida ei tohi. Hiljem arutleda lastega, kas nad said aru, kes nad olid.

Salumaa, T; Talvik, M; Saarniit, A, 2004, lk.238.

Tähtis sõnum

Vahendid: Puuduvad.

Tegevuse käik: Valitakse kaks last, kes lähevad teise ruumi. Ülejäänutele loeb või jutustab õpetaja mingi tekstiosa või jutu ning palub ühel lapsel see ette kanda lapsele, kes on ukse taga. Kutsutakse sisse üks ukse taga olnud lastest ning valitud esitaja kannab teksti talle ette. Siis kutsutakse sisse teine ukse taga olija ja eelmine ukse taga olnud laps esitab talle kuuldud teksti. Hiljem loetakse ette algtekst ja otsustatakse, kui palju erinesid esitatavad tekstid.

Salumaa, T; Talvik, M; Saarniit, A, 2004, lk.269.

Kes tuleb õpetajaks?

Vahendid: Savitükk, klaasikild (võib asendada muude materjalidega), paberid ja pliiatsid gruppidele.

Tegevuse käik: Moodustatakse väikesed grupid, neile annab õpetaja kirjutusvahendid, paberi (kui lapsed kirjutada ei oska, siis arutatakse vastused läbi) ning annab ülesande – kirjutada, kes antud õpetajakandidaatidest, kas härra klaas või preili savi sobib rohkem teile õpetajaks – nende plussid ja miinused. Hiljem esitada kirjutatu või läbiarutatu teistele.

Salumaa, T; Talvik, M; Saarniit, A, 2004, lk.108.

Retk välismaale

Vahendid: Pliiatsid, paberid gruppidele.

Tegevuse käik: Moodustatakse grupid, neile annab õpetaja ülesande kirjutada või joonistada 10 kõige vajalikumat eset, mida läheb vaja kui sa oled sattunud kas üksikule saarele, teinud hädammandumise Aafrikasse või Põhjapoolusele, oled merehädas jne. Arutleda vastused grupiga läbi ja esitada  lugu kui päriselt juhtunu.

Salumaa, T; Talvik, M; Saarniit, A, 2004, lk.205.

Seosed

Vahendid: Paberid, pliiatsid gruppidele, tahvel, kriit.

Tegevuse käik: Lapsed moodustavad grupid või paarid, õpetaja annab paberi ja pliiatsid. Õpetaja räägib lastele, et nad on sõnavõlurid – võluvad põnevaid sõnu ning palub lastel öelda erinevaid mõttega sõnu, mis tähistavad midagi – saba, pea, taskurätik, müts, koer…, mida õpetaja tahvlile kirjutab või joonistab. Järgnevalt palub õpetaja lastel seostada kahte sõna omavahel ning joonistada või kirjutada seos paberile – nt.mütsi kantakse peas, koertel on tavaliselt saba…Seos loetakse teistele ette ja teised lapsed võivad öeldut vaidlustada või heaks kiita.

Sama mängu võib mängida ka muinasjuttude teemal – valida erinevad sõnad kas nt. Punamütsikese, Okasroosikese, Kolme põrsakese muinasjutust ja seostada neid sõnu omavahel.

Fisher, R, 2006, lk.12.

Hullud vastused

Vahendid: Paberid, pliiatsid lastele.

Tegevuse käik: Lapsed istuvad ringis, igaühel olemas paber ja pliiats. Õpetaja räägib lastele, et nad on mälumänguvõistlusel, kus on vaja vastata natuke naljakalt, mitte nii, nagu tavaliselt. Õpetaja palub igal lapsel kirjutada või joonistada paberile nimisõna – mõtteline sõna ning mõelda üks küsimus. Sedelid kirjutatud sõnadega pannakse ringi keskele sõna allapoole. Esimene laps alustab oma küsimuse esitamisega ning valib siis sedelite hulgast ühe ja proovib loetud sõna – vaadatud pilti seostada vastusena oma küsimusele. Nt. küsimus: miks kevadel lilled õitsevad? Vastus: politseinik, sest politseinik käib kevadeti ringi ja käsib lilledel õitsema hakata. Mäng eeldab kiiret reeageerimist, seostamisoskust ja loovat mõtlemist.

Fisher, R, 2006, lk 15.

Küsimused

Vahendid: Puuduvad.

Tegevuse käik: Lapsed jagunevad paaridesse, õpetaja annab neile ülesande mõelda lugu kahest tegelasest, kes kohtuvad või helistavad, kuid  olla ainult küsija rollis, vastata tohib teisele lapsele ainult küsimusega. Paaridel lastakse harjutada ja siis esitatakse lugu teistele lastele. Nt.

Punamütsike ja hunt – Miks sa, hunt, siin tee peal ees oled?

Mis sa ise arvad?

Kas sa tahad mulle kurja teha?

Punamütsike, oled sa näinud kui ilusad lilled kasvavad?

Kus?

Jne.

Fisher, R, 2006, lk.40.

Kõne

Vahendid: Puuduvad.

Tegevuse käik: Lapsed on kas üksi või paaris. Ülesanne on valmistada ette kas 1minutiline või pooleminutiline kõne etteantud teemal-lasteaialapse päev, minu unenägu, minu lemmiktoidud, minu lemmikmuinasjutt jne. Kui tegemist on paaridega, siis jaotavad paarilised ära, kes alustab ja kust jätkab teine laps, kuid nii, et vahet kõnepidamisel eriti ei teki. Reegel on, et kõne peab olema ilma eriliste pausideta.

Fisher, R, 2006, lk. 44.

Jutulahing

Vahendid: Puuduvad.

Tegevuse käik: Papsed on paaris. Mõlemad lapsed peavad mõtlema loo ning esimene alustab selle jutustamist, katkestades mingil kohal. Teine laps alustab oma loo jutustamist ja samuti katkestab selle mingil kohal. Esimene laps peab jätkama oma lugu sealt, kus see enne pooleli jäi, katkestades selle taas. Mäng jätkub, kuni mõlemal lapsel on lugu jutustatud või sassi läinud.

Uusmets, R.

Telemäng

Vahendid: Õpetaja valikul vastavalt telemängule.

Tegevuse käik: Lapsed moodustavad meeskonnad, kes osalevad mõnes tuntud telemängus (eelnevalt lepitakse kokku, mis mängus osaletakse ja mille alusel punkte jaotatakse). Õpetaja on mängujuht ning esitab meeskondadele erinevaid ülesandeid vastavalt valitud telemängule

(Miljonimäng, Jõekalda perede vastu, …..)

Uusmets, R.

Jätka mängu

Vahendid: Puuduvad

Tegevuse käik: valitakse 3-4 liikmeline grupp. Teised lapsed on pealtvaatajad, hiljem võib osalisi vahetada. Ülesandeks on kõigepealt leppida kokku, kes ukse taha läheb – tema ei tohi teada, mida õpetaja ülejäänutele räägib. Järgnevalt annab õpetaja kahele allesjäänule ülesande mängida situatsiooni. Nt. kaks last üksi öösel lasteaias, vaja välja pääseda; kosmonaudid võõral planeedil kohtuvad tulnukaga; ühe lapse auto on teisele autole otsa sõitnud ja politsei peab selle probleemi lahendama jne. Kolmas juurdetulev laps ei tea, kes ta on ning peab hakkama rääkima, käituma, mängima vastavalt sellele, mida seesolijad talle räägivad.

Uusmets, R.

Tundmatu tsivilisatsioon

Vahendid: Erinevad esemed.

Tegevuse käik: Lapsed moodustavad grupid. Ollakse ufonaudid võõral planeedil ning kogutakse mingi kokkulepitud arv esemeid sellelt planeedilt

( 6-10 ). Ülesanne on tutvustada neid esemeid oma planeedil, kuid kuna ufonaudid on unustanud küsida esemete otstarvet, siis tuleb see lihtsalt välja mõelda. Seega  mõelda välja erinevaid ideid selle kohta, kuidas või milleks neid asju on võimalik kasutada. Hiljem esitada ideed teistele lastele.

Salumaa, T; Talvik, M; Saarniit, A, 2004, lk.267.

Intervjuu ja uudis

Vahendid: Mikrofon või selle aseaine.

Tegevuse käik: Lapsed on ringis. Õpetaja annab ülesande valida, kas olla intervjueerija või uudise edastaja. Intervjueerija valib endale intervjueeritava ning vestleb temaga etteantud teemal-nädalateema raames, muinasjutu raames, muul enda valitud teemal. Uudise edastaja annab edasi uudise etteantud teemal-täna politseikroonikas, huvitav kohtumine, uusi mänguasju on valmistatud, uued multifilmid meie ekraanil…

Uusmets, R.

Mööblimäng

Vahendid: Puuduvad.

Tegevuse käik: Lapsed on ringis. Õpetaja annab ülesande mõelda ühest lapsest ning leida tema kirjeldamiseks teda iseloomustavaid tegevusi, esemeid, mänge, soove, iseloomuomadusi, kuid mitte väljanägemise kirjeldust: nt. talle meeldivad rüütlimängud, tal on palju loomamänguasju, tal on alati head mänguideed, ta on kui soe suvi, magus pirn, ta on kui tuuline päev jne. Kirjeldus esitatakse teistele ning püütakse ühiselt ära arvata, millise lapsega tegemist on.

Fisher, R, 2006, lk.28.

Vale tegelane vales muinasjutus

Vahendid: pildid muinasjututegelastega ( pildid võivad olla laste endi joonistatud, võib kasutada sama muinasjutu tegelasi või erinevate muinasjuttude tegelasi ).

Tegevuse käik: lapsed moodustavad grupid ning õpetaja annab või laseb valida nt. Buratino jutu tegelaste pildid, igale grupiliikmele üks tegelane. Ülesanne on mängida hoopis teist muinasjuttu ( Punamütsikest, Hunti ja 7 kitsetalle, 3 põrsakest, Tuhkatriinut jne. ) kasutades konkreetseid Buratino tegelasi uutes rollides-pakub lastele palju põnevust-kuidas saab Malviina olla kuri hunt?

Teine variant: kasutada nn. elutuid esemeid, mänguasju: auto, seelik, klots, maja, kahvel, muinasjuttudes tegelastena

Uusmets, R.

2. Vaatlusoskust arendavad mängud

Külmutatud pilt

Vahendid: mitu pilti, kus tegelased on liikumises.

Tegevuse käik: moodustatakse mitu gruppi, igale grupile antakse üks pilt. Grupp peab jaotama rollid vastavalt pildil olevatele tegelastele ning võtma samad poosid, mis tegelastel pildil. Hiljem arutatakse, mis tunded ja mõtted osalistel tekkisid. Lõpuks dramatiseeritakse pildile eelnevat või järgnevat lugu.

Rubin, J; Merrion, M, 1996, lk. 64.

Kujuta ette

Vahendid: Pildid, mida näeb ainult kirjeldaja, joonistusvahendid, paberid.

Tegevuse käik: Valitakse pildi kirjeldaja või kaks kirjeldajat. Pilt ise võib olla vabalt valitud, piisavalt lapsi intrigeeriv, laps peaks suutma pilti kirjeldada, st.tal peaks olema pildile vastavat sõnavara.

Kirjeldaja vaatab pilti ning kirjeldab seda teistele lastele, kes peavad joonistama etteöeldu põhjal pildi. Hiljem võrreldakse laste pilte esialgse pildiga.

Fisher, R, 2006, lk.120.

Pildidetektiivid

Vahendid: pildid erinevate tegelastega, pilt on kaetud läbipaistmatu paberiga, milles on mõned uksekesed, mida vastavalt reeglitele avatakse.

Tegevuse käik: moodustatakse grupid, õpetaja annab neile ühe kaetud pildi ning palub avada esimese akna ( soovi korral sõltuvalt laste tasemest ka korraga kaks või kolm akent ).Ülesanne on jutustada pildil toimuvast, vaadates läbi akna ( akende ). Järgnevalt palub õpetaja avada järgmise akna ja taas jutustada pildil toimuvast. Lõpuks on kõik aknad avatud ning pilt avatakse lõplikult ( eemaldatakse paber ). Lapsed  arutlevad kas nende jutustus vastas enam-vähem pildile või erines see mõningal määral pildil toimuvast.

Rubin, J; Merrion, M, 1996.

Võlurimäng

Vahendid: Sall, erinevad esemed õpetaja valikul, tool.

Tegevuse käik: Lapsed on ringis, ringi keskel on tool, toolile istub laps, kellel seotakse silmad kinni. Lapsed on eelnevalt lühidalt vaadelnud õpetaja poolt valitud esemeid. Istuvale lapsele pannakse jalge ette üks ese, mida laps peab paljaste jalgadega kompides ära tundma, seda kirjeldama. Õpetaja selgitab lastele, et istuv laps on võlur , kes loob oma maailma ning leiab sinna esemeid. Hiljem võib tegevus üle minna dramatiseeringuks, kus moodustatakse grupid ja olles edasi võlurid, kasutatakse kombitud esemeid oma maailma loomisel.

Uusmets, R.

Vaata pilti

Vahendid: Seeriapildid.

Tegevuse käik: Lapsed võivad tegutseda üksikult või grupis. Õpetaja annab ülesande jutustada etteantud seeriapiltide alusel, kuid muuta tegelasi ja tegevust, nt. kui pildil on tüdruk karuga ja poiss, kes ehitab klotsidest, siis võib muuta pilti-seal on kass hiirega ja karu ronib mööda puud üles, et mett mesitarust kätte saada.

Uusmets, R.

Minu mõtted

Vahendid: Paberid, pliiatsid igale lapsele.

Tegevuse käik: Lapsed istuvad ringis. Iga laps joonistab paberile ringi sisse oma mõtteid, soove sümboleid kasutades. Algselt võib lahti seletada lihtsamad sümbolid või leppida kokku lastega mõningad esialgsed sümbolid, mida siis igaüks võib edasi arendada –  Nt. Päike – mul on hea tuju, täna oli ilus päev; vihm – mul on paha tuju, ma ei saanud täna nii palju mängida jne. Kui sümbolid joonistatud, saab iga laps järjekorras esitada teistele oma ringi äraarvamiseks, teised pakuvad, mida see või teine sümbol võiks tähendada.

Uusmets, R.

Leia erinevus

Vahendid: Puuduvad.

Tegevuse käik: Lapsed jaotatakse kahte suurde gruppi, loositakse, kumb grupp väljub ruumist. Lapsed on mängult detektiivid, kes avastavad muutusi. Sel ajal kui üks grupp on väljas, muudab teise grupi iga liige midagi oma välimuses. Sisenenud teise grupi liikmed peavad leidma nii palju muutusi kui võimalik.

Uusmets, R.

Raamatu vaatlus

Vahendid: Mitu raamatut ( võivad olla nii tuttavad kui võõrad ).

Tegevuse käik: Lapsed moodustavad grupid. Lapsed on raamatu-uurijad, grupile antalse üks raamat, mida on vaja tähelepanelikult uurida. Pärast uurimist korjab õpetaja raamatud ära ja esitab raamatute kohta igale grupile küsimusi: mitu lk seal oli, mis oli pealkiri, millest see raamat piltide järgi otsustades rääkis, oli see pehmete või kõvade kaantega jne. Vastuste eest võib anda punkte. Pärast õpetajaga koos vaadeldakse raamatuid uuesti ja leitakse õiged vastused.

Fisher, R, 2006, lk.141.

Probleemilahendaja

Vahendid: Paberid ja pliiatsid gruppidele, paarilistele.

Tegevuse käik: Moodustatakse grupid või paarid. Lapsed hakkavad leiutajateks. Ülesanne on projekteerida, joonistada paberile õpetaja öeldud masin ning seletada selle masina tööpõhimõtteid teistele.

Masinate näited: koeratreenimismasin, masin elevandi kaalumiseks, unemasin, masin tunnelite kaevamiseks, lemmiklooma maja, hernehirmutis, raha sorteerimismasin.

Fisher, R, 2006, lk.143.

Loodusalased vaatlused

Teema: Vesi, ookean, kalad ja muud mereelukad

Vahendid: Raamatud kaladest, erinevad pildid merest ja mereelukatest, mänguasjad mereteemal.

Tegevuse käik: Moodustatakse grupid. Algul vaadeldakse erinevaid raamatuid ja pilte merest, kaladest. Siis annab õpetaja ülesande hakata kas merekuningateks, merineitsideks, vetevaimudeks ning luua omale veealune maailm. Lapsed võivad dramatiseeerida ülesannet või algul lihtsalt jutustada, keda nad endale veemaailma sooviksid, missuguseks peaks olema kujundatud see maailm. Hiljem võib kuulamise-kõnelemise ja vaatlemise-uurimise tegevus kasvada üle kunstitegevuseks.

Sama mängu võib kasutada ka mets- ja koduloomade ning taimede tundmaõppimiseks. Sellisel juhul peavad lapsed saama uued rollid kas metsakuninga, koduperemehe-talupidaja, piibeleheneitsina.

Taimede, lillede uurimisel võib Piibeleheneitsi valida omale sõpru teiste taimede seast, lastes iga taime kirjeldada, ka kirjeldada haldjat, kes antud taimes elada võiks.

Uusmets, R.

3. Võrdlemist ja arvutamist sisaldavad draamaelementidega mängud

3.1. Numbrite õppimine

Võlurimäng

Vahendid: Numbrid vastavalt õpitud numbrite arvule või ka arvukaardid.

Tegevuse käik: Õpetaja jaotab lastele numbrid või arvukaardid ning selgitab mängu: algul on võluriks numbritemaal õpetaja, hiljem mõni laps. Numbritemaal lähevad numbrid vaidlema, kus kellegi koht numbritereas on, kes on kellegi ees, kes taga, kes vahel. Saabub võlur, kes lahendab olukorra-võlub numbrid tarkadeks, nii et nad suudaksid ise õigesse järjekorda asuda. Algul, kui numbreid alles õpitakse, võib numbrite kohaleseadja olla õpetaja, kes samal ajal selgitab, miks mingi number just seal on kus vaja.

Uusmets, R.

Salaarv

Vahendid: Numbrikaardid vastavalt õpitud numbritele.

Tegevuse käik: Üks laps saab omale numbrikaardi, mida ta teistele ei näita. Teised lapsed on detektiivid, kes esitavad talle küsimusi, et numbrit teada saada, nt. kas see number asub 4 ja 6 vahel, kas ta on paaris või paaritu, kas ta on 3 ees või 4 järel, kas ta on ühe-või kahekohaline. Numbri äraarvanud laps saab endale järgmise numbrikaardi.

Fisher, R, 2006, lk.89.

Salasõna

Vahendid: Paberid salasõnadega, mis kujutavad endast numbrite jada, milles igale numbrile vastab konkreetne täht, pliiatsid.

Tegevuse käik: Õpetaja palub lastel olla detektiivid, politseid, kes peavad lahendama kas röövitud varanduse asukoha või röövitud inimese viimse palve. Moodustatakse grupid, kes ülesannet lahendavad. Ülesanne võib olla seesugune: s õ b e r    a p p i      s-2  õ-4   b-1  e-3  r-5  a-6  p-7  i-10

2 4 1 3 5   6 77 1

Uusmets, R.

Kass ja hiir

Vahendid: Täringud, nupud, paberid ja pliiatsid paarilistele.

Tegevuse käik: Moodustatakse paarid, neile antakse vajalikud vahendid. Paberile on joonistatud ette 20 ruudu pikkune rida, mäng eeldab 20ni loendamise oskust. Lepitakse kokku, kes mängijatest on hiir, kes kass. Veeretatakse kordamööda täringut ning käiakse nuppudega vastavalt reeglitele. Reeglid: kass alustab number 1st, hiir number 10st. Number 20 on hiireauk. Hiir liigub edasi siis, kui täringul on 1, 2, 3 silma, kass liigub siis, kui täringul on 4, 5, 6 silma, sama palju kordi kui silmasid veeretatud täringul. Kui hiir jõuab 20ni, siis on ta kodus ja võitnud, kui kass jõuab hiirega samale ruudule või kaugemale, on ta võitnud.

Fisher, R, 2006, lk.98.

Põrin-sisin

Vahendid: Puuduvad.

Tegevuse käik: Lapsed on ringis. Lepitakse kokku, millise numbri peal sisisetakse või põrisetakse. Numbreid võib võtta vastavalt laste teadmistele 1-10 või 1-20ni. Iga laps ütleb numbrite järjekorras ühe numbri, kuid kui satub kokkulepitud number, siis tuleb teha kas põrinat või sisinat. Jõudes 10 või 20ni alustatakse otsastpeale numbrite loendamist.

Fisher, R, 2006, lk.81.

Ostusoov

Vahendid: Paberid, pliiatsid.

Tegevuse käik: Moodustatakse grupid, õpetaja annab neile paberi ja pliiatsid. Ülesanne on teha ostunimekiri, kas toidupoes, tööstuskaupade poes, relvapoes, juveeliäris käimiseks. Igale ostule märkida juurde, mitu eset soovitakse osta, lõpptulemus kokku liita, vastus märkida lehele. Et ülesannet raskemaks teha, võib lisada juurde rahad-vaadata mängupoes, kui palju mingi ese maksab ja arvestada, et üle 20 krooni ( 10 krooni) ei tohi minna. Iga grupp käib läbi mängupoest ja ostab vastavalt esemeid.

Uusmets, R.

Mõõtmine

Vahendid: Paberid, käärid, liimid, pliiatsid.

Tegevuse käik: Lapsed on paaris, üks neist õmbleja, teine klient. Ülesanne on mõõta kliendi erinevaid kehaosi, et saada õiged mõõdud kas pintsaku, kleidi, pükste vms. õmblemiseks. Õmbleja peab lõikama ja kleepima paberiribasid pikaks ribaks, et saada õige pikkusega mõõt. Hiljem osad vahetuvad.

Uusmets, R.

Hinnang

Vahendid: Erinevad esemed; paberid, pliiatsid gruppidele.

Tegevuse käik: Lapsed paaris või väikeses grupis. Õpetaja räägib lastele, et nad on asjade hindajad, see on nagu mälumäng-kelle vastus on kõige täpsem. Õpetaja näitab mitmesuguseid esemeid ja palub arutleda grupis, kui pikk, kui suur, kui raske on,  mitu eset sisaldab näidatud asi, vastused kirjutada paberile. Hiljem kontrollitakse vastuseid ja mõõdetakse, kaalutakse, loendatakse esemed üle, et teada saada, kelle umbkaudsed hinnangud olid kõige täpsemad.

Fisher, R, 2006, lk.90.

3.2. Kujundid

Joonista samasugune

Vahendid: Pliiatsid ja paberid gruppidele.

Tegevuse käik: Moodustatakse grupid, grupist üks liige väljub ruumist. Ülejäänud grupiliikmed valivad mõned geomeetrilised kujundid ja joonistavad nendest eseme. Kutsutakse tagasi väljunud grupiliikmed ja nemad peavad oma grupiliikmete juhendamisel joonistama sama eseme geomeetrilistest kujunditest, vaadata eelnevalt joonistatud eset ei tohi.

Fisher, R, 2006, lk.105.

3.3. Aeg

Võlurimäng

Vahendid: Erinevad kellad-ka nt liivakell.

Tegevuse käik: Algul õpetaja, hiljem mõni lastest, on võlur, kes võlub lapsed teatud ajaks tegema mingit tegevust-kas üksi, kahekesi, kolmekesi.

Uusmets, R.

Kasutatud kirjandus:

Fisher, R, 2006. Mõtlemismängud. AS Atlex, 152 lk.

Rubin, J; Merrion, M. 1996. Creative drama and music methods: introductory activities for children. USA, Linnet Professional Publication, 216 lk.

Salumaa, T; Talvik, M; Saarniit, A. Aktiivõppe meetodid. Merlecornsja Ko OÜ, 294 lk.

Seero, H-M. Sõnamängud. Tea ja Toimeta. Soovitusi lasteaiaõpetajale ja lapsevanemale lugemisest, kirjutamisest ja loovusest. 27.Tallinn: ILOPRINT, 2004, lk 15-22.

Sharp,E, 2005. Learning through talk in the early years: practical activities for the classroom. PCP Publishing.

Reena Uusmets,
Tallinna Nurmenuku Lasteaia õpetaja

Rubriigid: Lahendusi otsides. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>

7 + 9 =
Please leave these two fields as-is: