Haridusvundament – see on aabitsatõde

Meeldiv oli lugeda 25. aprilli „Õpetajate Lehes“ Peeter Kreitzbergi artiklit „Lasteaiaõpetaja on tähtsam kui ülikooli professor“. Soovitan kõigil seda lugeda. Juba pealkiri ise on kiitust väärt! Nii positiivset lähenemist lasteaiaõpetajate aadressil pole enam ammu kuulnud: “On ju aabitsatõde, et inimese saatus otsustatakse suuresti esimestel eluaastatel. Paljutki, mida on kerge saavutada lasteaiaeas, on raske või isegi võimatu saavutada hiljem.”

Olen alati püüdnud kõigile selgitada, et alusharidus on nagu maja vundament, millele rajatakse maja järgmised korrused ja katus s.t. hilisem hariduspagas. Iga inimene teab, et vundamendist sõltub maja püsimajäämine ja kvaliteet. Aga hariduse puhul leitakse, et see ei ole kõige tähtsam. Seetõttu arvatakse lasteaiaõpetaja töö olevat mingi kerge lilllu-lällutamine. Ikka räägitakse kooliõpetajatest, õppejõududest ja nende raskest tööst, aga lasteaiaõpetajad jäetakse sellest nimistust välja. Vaatamata õpetaja tiitli saamisele peetakse meid ikka kasvatajateks, kuigi meie töö hõlmab juba ammu enamat.

Nime – õpetaja, oleme saanud, aga kui räägitakse iga aasta pedagoogide palkadest, siis hoiame meie, lasteaiaõpetajad, hinge kinni ja mõtleme, kas see puudutab ka meid. Suur tänu Tallinna linnale, kes on õnneks oma määrusega lasteaiaõpetajate palgad kooliõpetajate omadega võrdsustanud (kuigi vanemõpetajate puhul tehakse millegipärast vahet?). Aga mujal Eestis on käärid kooli- ja lasteaiaõpetajate palkade vahel ikka suured, mis tekitab jätkuvat ebakindlust ja kurbust. Seetõttu tuleks selle probleemiga tegeleda riigil, mitte omavalitsustel, nagu märkis oma artiklis ka Kreitzberg.

Lasteaedades kohtab õpetajate hulgas tõepoolest suuremat patriotismi kui kuskil edaspidises õppeasutuses. Peeter Kreitzberg toob välja mõned punktid, mida lasteaiaõpetaja „ilma vaheajata kogu pika päeva“ teeb. Selle nimekirja võiks aga veelgi pikemalt lahti kirjutada.

Lasteaiaõpetaja peab olema:
Pedagoog – õpetama lapsed lugema, kirjutama, arvutama, võrdlema, võrdsustama, mõõtma, kaaluma, joonistama, maalima, kleepima, voolima, meisterdama, kuulama, kõnelema, vaatlema, uurima, mängima, suhtlema, konflikte lahendama, viisakalt käituma
Nõustaja – nõustama lapsevanemaid (KOOLIEELSE LASTEASUTUSE SEADUS § 22. Pedagoogid (3) Pedagoogid on kohustatud nõustama lasteasutuses käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas elavate lasteasutuses mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes.). Seadusest tulenev nõustamine on päris kummaline, sest millise aja sees nõustatakse lasteaias mittekäivate laste vanemaid – kas vabal ajal (kui peaksime puhkama) või töö ajal (kui peaksime lasteaias käivate lastega tegelema)?
Psühholoog – viima läbi arenguvestlusi, andma vanematele nõu, analüüsima lapsi
Lektor – pidama koolitusi vanematele ja kolleegidele
Kultuuritöötaja, lavastaja – korraldama üritusi lastele ja lastevanematele, viima läbi pidusid ja stiiliõhtuid, karnevale, lavastama etendusi
Kirjanik – kirjutama pidudele stsenaariume, vajadusel mõtlema tegevuste jaoks välja lugusid, luuletusi
Näitleja – olema erinevatel üritustel peojuht (mis vajavad näitlemisoskusi, kui ollakse mõne tegelase rollis)
Keeleõpetaja, tõlk – integreerima lapsi Eesti ühiskonda, muukeelsele vanemale vahendama infot
Arhivaar – koostama ja süstematiseerima õppematerjale, laste arengumappe

Kõige selle juures jagab lasteaiaõpetaja lastele lohutust, turvatunnet, hingeabi, kallistusi, hellitusi. Ja tööpäev jätkub ka väljapool tööaega, et teha ettevalmistusi tegevusteks. Kui koolilaps saab hakkama õpikute ja vihikutega (mis on juba kellegi poolt valmis kirjutatud), siis lasteaialaps vajab palju näitlikku materjali, mis temas huvi ärataks. Laps omandab materjali paremini, kui ta saab seda näha ja katsuda. Seetõttu peavad lasteaednikud olema väga loovad, et tegevused oleksid põnevad ja mängulised. Kui koolides makstakse ainevälisele tööle lisaks klassijuhatajatasu, siis lasteaiaõpetajate puhul ei ole see tulnud isegi mitte mõttesse. Nii hea on ju meie töö mahtu suurendada uute nõudmistega ja loota meie entusiasmile, kohusetundele, sest kuidas sa ikka jätad midagi tegemata, kui särasilmsed põnnid sulle otsa vaatavad. Aga elu näitab, et uued tulijad sellega enam ei lepi, sest nende ootused on suuremad ja kohusetundlikkus, entusiasm väiksem.

Vaatamata sellele töörohkusele ja patriotismile, ei pea valitsus aga lasteaiaõpetajaid teiste õpetajatega võrdväärseks. Miks muidu pikendas ta koolieelses lasteasutuses töötavate eripedagoogide ja logopeedide ning kõikide huvikoolide juhtide ja pedagoogide puhkust 56 kalendripäevani (www.lasteaed.net), aga lasteaiaõpetaja jättis taas sellest nimistust välja. Kas tõesti on logopeedi ja huvikooli pedagoogi töö sedavõrd raskem meie tööst?

Millal jõuab kätte see aeg, kus kõik pedagoogid on võrdväärselt tähtsad ja saavad üle Eesti võrdväärset palka ja puhkust? Kui tahame üles ehitada jätkusuutlikku Eestit, siis peaks (eesotsas haridusministeerium ja valitsus!) tähtsustama ka haridusvundamenti.

Liivi Org
lasteaiaõpetaja

Ilmunud Õpetajate Lehes nr.18, 9.mai 2008

Rubriigid: Vahetame mõtteid. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

4 kommentaari postitusele Haridusvundament – see on aabitsatõde

  1. Viktoria kirjutab:

    Oma töö patrioodid on ka lasteadade õpetajaabid.Vahe kooli ja lasteaiaõpetajate vahel on suur.Koolis vastutab üks õpetaja kogu klassitäie õpilaste eest,valmistab tunde ette üksi ja muretseb,et klassis õpilastel hinded halvad poleks.Lasteaias õpetajal on abilised:rühma teine õpetaja ja õpetajaabi.Kõik õpetajaabid omavad oskusi.On läbinud mitmeid koolitusi Ülikooliharidusega koolitajate käe all.Abiks õpetajatele lasteaias pidude ja ürituste läbiviimiseks on ka muusikaõpetaja ning ka liikumisõpetaja.See seletabki palkade vahe.Jääb mulje,et tööd tehakse kõrgema palga ootuses,mitte aga armastusest laste ja töö vastu nagu õpetajaabid.

  2. Lohutaja kirjutab:

    Viktoria!

    Loomulikult on õpetajate abi töö väga oluline. Ja tore, et jätkuvalt saate ka koolitusi. Aga meeldetuletuseks – õpetajate abide palk on pool õpetaja palgast, järelikult peaksite olema huvitatud ka lasteaiaõpetajate palga tõusust, sest sellest sõltub järelikult Teiegi palk. Tuleb aga endale aru anda, et õpetajate abide palk ei saa olla samaväärne lasteaiaõpetajate omaga, sest viimased on omandanud kõrghariduse (või keskerihariduse). Samas ei keela miski Teil ka õppima minna, et seda mitmekülgselt huvitavat ametit omandada.

    Kummaline on Teie arvamus, et lasteaiaõpetajad teevad oma tööd ainult raha pärast. Teil on vale mulje jäänud! Kui see nii oleks, siis oleks õpetajate puudus palju suurem. Me teemegi seda tööd sellepärast, et see meile südamelähedane on. Ainult ootame võrdväärset väärtustamist.
    Siinse artikli all Te süüdistate lasteaiaõpetajaid “kõrgema palga ootuses”, aga artikli “Mis motiveerib mind töötama lasteaiaõpetajana” all olevas kommentaaris Te ootate ise ka suuremat palka ja oma töö väärtustamist. Mis teha – raha on oluline asi meie elus ja ilma selleta ei saa me kuidagi hakkama. Ainult armastusest ja heast südamest jääb väheseks. Nii et pole mõtet üksteisele kaikaid kodaratesse loopida, vaid võitleme ühise asja eest!

    Mis puudutab kommentaare, siis on hea, et avaldate oma arvamust – nii saame teada üksteise mõtteid ja oskame neid edaspidi arvestada. Ehk kirjutate siia ajakirja ise mõne artikli oma tööst!?

    Jätkuvat sära silmadesse ja südametesse nii lasteaiaõpetajatele kui õpetajaabidele!

  3. ave kirjutab:

    Kahjuks mina ise töötan juba 2-aastat õpetajaabina aga meie tööd tõesti ei hinnata üldse see palk mis me saame on naeru väärne [eriti sõimerühm kus on kogu töö peaaegu õpetajaabil.]

  4. Viktoriale kirjutab:

    Olen töötanud lasteaias tõesti kaua. Kunagi olime hinnatud nii ühiskonna silmis kui ka vanemad mõistsid selle töö olulisust. Viimastel aastatel ei väärtusta meie tööd ei riik ega ka vanemad, Kurb kuidagi, arvan et oleme ära teeninud suurema austuse,, Paljudele tundub see töö lihsalt tõepoolest üks tilu lilu, olge kenad ja proovige võib-olla teie arvamus muutub. Koolis on klassis ule 20-ne lapse, samas ka lasteaia rühmas on üle 20-ne lapse ja samuti nende laste tervise ja arengu eest vastutab õpetaja mitte õpetajaabi. Kuna õpetajaabide palk on nii naerväärne, siis lihtsalt neid ei jätku ja nende kohti täidavad sõbralikud pensionärid. kes teenivad lisa pensionile. Mida saaks õpetaja neilt eriti loota. Arvan ,et peaksime olema võrdväärsed , kuna ka meie oleme õpetajad. Oleme ära teeninud suurema lugupidamise, palga millega on võimalik ära elada ja samaväärse puhkuse mis on õpetajatel koolis 56kalendripäeva.Me ei jaksa olla ainult patrioodid ka meil on pered ja lapsed, kes vajad rõõmsameelset ema. Mitte ainult kooliõpetaja ei valmista ette tunde ka lasteaias on vaja tegelusi ette valmistada ja näitlikku materjali koostada, materjali otsida et tegelus oleks huvitav ja kõidaks lapsi ja seda tööd ei tee mitte õpetajaabi.Ma võiks näiteid tuua veel ja veel. Kuid peamine põhjus miks see kõik nii on, sest seaduste ja otsuste tegijad ei tea sellest tööst midagi. Tulge proovige ja teie arusaamad muutuvad. Nii on öelnud mitmedki õpetajaabid, kes on lasteaeda tööle tulnud, alles siin töötades on nad mõistnud, kui raske see töö tegelikult on. Soovin jõudu ja jaksu kõikidele õpetajatele ja õpetajaabidele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

11 + 15 =
Please leave these two fields as-is: