Meeldiv oli lugeda 25. aprilli „Õpetajate Lehes“ Peeter Kreitzbergi artiklit „Lasteaiaõpetaja on tähtsam kui ülikooli professor“. Soovitan kõigil seda lugeda. Juba pealkiri ise on kiitust väärt! Nii positiivset lähenemist lasteaiaõpetajate aadressil pole enam ammu kuulnud: “On ju aabitsatõde, et inimese saatus otsustatakse suuresti esimestel eluaastatel. Paljutki, mida on kerge saavutada lasteaiaeas, on raske või isegi võimatu saavutada hiljem.”

Olen alati püüdnud kõigile selgitada, et alusharidus on nagu maja vundament, millele rajatakse maja järgmised korrused ja katus s.t. hilisem hariduspagas. Iga inimene teab, et vundamendist sõltub maja püsimajäämine ja kvaliteet. Aga hariduse puhul leitakse, et see ei ole kõige tähtsam. Seetõttu arvatakse lasteaiaõpetaja töö olevat mingi kerge lilllu-lällutamine. Ikka räägitakse kooliõpetajatest, õppejõududest ja nende raskest tööst, aga lasteaiaõpetajad jäetakse sellest nimistust välja. Vaatamata õpetaja tiitli saamisele peetakse meid ikka kasvatajateks, kuigi meie töö hõlmab juba ammu enamat.

Nime – õpetaja, oleme saanud, aga kui räägitakse iga aasta pedagoogide palkadest, siis hoiame meie, lasteaiaõpetajad, hinge kinni ja mõtleme, kas see puudutab ka meid. Suur tänu Tallinna linnale, kes on õnneks oma määrusega lasteaiaõpetajate palgad kooliõpetajate omadega võrdsustanud (kuigi vanemõpetajate puhul tehakse millegipärast vahet?). Aga mujal Eestis on käärid kooli- ja lasteaiaõpetajate palkade vahel ikka suured, mis tekitab jätkuvat ebakindlust ja kurbust. Seetõttu tuleks selle probleemiga tegeleda riigil, mitte omavalitsustel, nagu märkis oma artiklis ka Kreitzberg.

Lasteaedades kohtab õpetajate hulgas tõepoolest suuremat patriotismi kui kuskil edaspidises õppeasutuses. Peeter Kreitzberg toob välja mõned punktid, mida lasteaiaõpetaja „ilma vaheajata kogu pika päeva“ teeb. Selle nimekirja võiks aga veelgi pikemalt lahti kirjutada.

Lasteaiaõpetaja peab olema:
Pedagoog – õpetama lapsed lugema, kirjutama, arvutama, võrdlema, võrdsustama, mõõtma, kaaluma, joonistama, maalima, kleepima, voolima, meisterdama, kuulama, kõnelema, vaatlema, uurima, mängima, suhtlema, konflikte lahendama, viisakalt käituma
Nõustaja – nõustama lapsevanemaid (KOOLIEELSE LASTEASUTUSE SEADUS § 22. Pedagoogid (3) Pedagoogid on kohustatud nõustama lasteasutuses käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas elavate lasteasutuses mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes.). Seadusest tulenev nõustamine on päris kummaline, sest millise aja sees nõustatakse lasteaias mittekäivate laste vanemaid – kas vabal ajal (kui peaksime puhkama) või töö ajal (kui peaksime lasteaias käivate lastega tegelema)?
Psühholoog – viima läbi arenguvestlusi, andma vanematele nõu, analüüsima lapsi
Lektor – pidama koolitusi vanematele ja kolleegidele
Kultuuritöötaja, lavastaja – korraldama üritusi lastele ja lastevanematele, viima läbi pidusid ja stiiliõhtuid, karnevale, lavastama etendusi
Kirjanik – kirjutama pidudele stsenaariume, vajadusel mõtlema tegevuste jaoks välja lugusid, luuletusi
Näitleja – olema erinevatel üritustel peojuht (mis vajavad näitlemisoskusi, kui ollakse mõne tegelase rollis)
Keeleõpetaja, tõlk – integreerima lapsi Eesti ühiskonda, muukeelsele vanemale vahendama infot
Arhivaar – koostama ja süstematiseerima õppematerjale, laste arengumappe

Kõige selle juures jagab lasteaiaõpetaja lastele lohutust, turvatunnet, hingeabi, kallistusi, hellitusi. Ja tööpäev jätkub ka väljapool tööaega, et teha ettevalmistusi tegevusteks. Kui koolilaps saab hakkama õpikute ja vihikutega (mis on juba kellegi poolt valmis kirjutatud), siis lasteaialaps vajab palju näitlikku materjali, mis temas huvi ärataks. Laps omandab materjali paremini, kui ta saab seda näha ja katsuda. Seetõttu peavad lasteaednikud olema väga loovad, et tegevused oleksid põnevad ja mängulised. Kui koolides makstakse ainevälisele tööle lisaks klassijuhatajatasu, siis lasteaiaõpetajate puhul ei ole see tulnud isegi mitte mõttesse. Nii hea on ju meie töö mahtu suurendada uute nõudmistega ja loota meie entusiasmile, kohusetundele, sest kuidas sa ikka jätad midagi tegemata, kui särasilmsed põnnid sulle otsa vaatavad. Aga elu näitab, et uued tulijad sellega enam ei lepi, sest nende ootused on suuremad ja kohusetundlikkus, entusiasm väiksem.

Vaatamata sellele töörohkusele ja patriotismile, ei pea valitsus aga lasteaiaõpetajaid teiste õpetajatega võrdväärseks. Miks muidu pikendas ta koolieelses lasteasutuses töötavate eripedagoogide ja logopeedide ning kõikide huvikoolide juhtide ja pedagoogide puhkust 56 kalendripäevani (www.lasteaed.net), aga lasteaiaõpetaja jättis taas sellest nimistust välja. Kas tõesti on logopeedi ja huvikooli pedagoogi töö sedavõrd raskem meie tööst?

Millal jõuab kätte see aeg, kus kõik pedagoogid on võrdväärselt tähtsad ja saavad üle Eesti võrdväärset palka ja puhkust? Kui tahame üles ehitada jätkusuutlikku Eestit, siis peaks (eesotsas haridusministeerium ja valitsus!) tähtsustama ka haridusvundamenti.

Liivi Org
lasteaiaõpetaja

Ilmunud Õpetajate Lehes nr.18, 9.mai 2008