Krõllid Matsalu mail

Krõllid Matsalu mailToredaks traditsiooniks on saanud Lasteaia Krõll igakevadine väljasõit loodusesse. Projekt „Vaata Veesilmadesse”, mille kirjutasid vanemõpetajad Tiiu Rebane ja Urve Roots sai  Keskkonnainvesteeringute Keskusest toetuse ja tänu sellele sai teoks väljasõit, millest pikemalt juttu tuleb.

Kui õpetajad ja lapsed tunnevad hästi loodust, siis ühes sellega kasvab loodussõbralik ja heaperemehelik suhtumine meid ümbritsevasse. Projekt oli suunatud keskkonnahariduse edendamiseks ja  üheks eesmärgiks oli  veeselgrootude ja veelindude parem tundmaõppimine.

Krõllid Matsalu mailNii asusimegi ühel maikuu laupäeval teele Matsalu Rahvusparki, mille keskus asub Penijõe mõisas. Rahvuspark asub Lääne – Eestis, jäädes nelja valla territooriumile.

Kohale jõudes tutvusime kõigepealt muuseumi ekspositsiooniga, mis andis ülevaate Matsalu loodusest ja ajaloost. Kuulasime  erinevate lindude laule ja tutvusime lindude rännetega. Põnevaks elamuseks oli slaidiprogramm, mida vaadates saime hea ülevaate Matsalu linnuriigi rohkusest, loomariigist ja taimestikust. Hämmastas pargi suur territoorium – 48610 ha, millest poole hõlmab vesi.

Seejärel suundusime õppeklassi, kus võttis meid vastu juhendaja Marju Pajumets. Meie jaoks oli valmis pandud töövahendid: binokluaarid, pintsetid, erinevad anumad. Esimeseks ülesandeks oli püüda kahvaga erinevatest veekogudest (tiik, jõgi) veeselgrootuid. Neli töörühma töötasid suure entusiasmiga. Igal õpetajal oli kindel ülesanne – kes püüdis kahvaga veest veeloomi, kes asetas neid anumasse, kes tegi märkmeid töölehele.

Järgmiseks ülesandeks oli veeloomade määratlemine ja nende uurimine binokluaaride abil. Meil õnnestus leida erinevaid vee-elanikke: vesilik, sõudur, liuskur, ujur, puruvana, konnakulles, kiili ja sääse vastseid j.t . Nii saime vajaliku kogemuse veeselgrootude tundmisel.

Krõllid Matsalu mailPärast lõunapiknikku suundusime Penijõe matkarajale, mille pikkuseks oli 4,7 km. Matkarajal kuulsime erinevaid linde, püüdsime neid määratleda ja leida ning vaadelda. Kõike seda oli tihtipeale väga raske teha. Matkades piki Penijõe kallast nägime kobraste tegevusjälgi. Elamuseks oli Penijõe linnuvaatlustorni ronimine, mille kõrguseks on 8 meetrit. Sealt avanes suurepärane vaade matkarajale ja giidi vahendusel saime nähtud lindude kohta palju huvitavat teada. Regulaarselt pesitsevaid linde on Matsalu mail 166 liiki.

Edasi liikusime mööda vana poldrivalli ja teel olles määrasime erinevaid taimi. Silmailu pakkusid erinevate kasvukohtade taimed: kollane võhumõõk, penikeel, soo-särjesilm, pääsusilm, nurmenukk, aas-jürilill ja palju teisi.

Loodusalal tegeletakse ka ohustatud taimede ja loomade kaitsmisega. Kahepaiksetest on kõre ehk juttselg- kärnkonna arvukus katastroofiliselt langenud. Oma teel nägime kõre tarvis rajatud mitmeid madalaid tiike, et taasasustada  kõre kudu ja kulleseid.

Kõige lõpuks külastasime Matsalu lahes Keemu torni, kus nautisime imeilusat vaadet lahele ja veelindudele.

Matsalu mailt naastes olid õpetajad väsinud, aga kogemuse võrra rikkamad. Siinkohal tahaks meenutada suurmeistri Edgar Valteri sõnu: “Oleme kõik selle suure ja targa looduse pisukesed ahelalülid.“ Seepärast õppigem loodust paremini tundma, et ahel oleks tugev ja ei katkeks.

Eestimaal on palju paiku, mida avastada ja tundama õppida ja Matsalu Rahvuspark on üks paljudest. Mis muud kui seljakotid selga!

Vanemõpetajad Urve Roots ja Tiiu Rebane

Krõllid Matsalu mail  Krõllid Matsalu mail  Krõllid Matsalu mail  Krõllid Matsalu mail

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

2 + 10 =
Please leave these two fields as-is: