Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Teie laps vajab teid

Soome koolitulistamine pole meie jaoks kauge ja võõras probleem.

Enamiku meie ajakirja lugejate lapsed on väiksed, alles koolieelikud. Just selles vanuses laste vanemad peavad alustama märkamisega. Kui laps on rõhutud, kurb, tasane, istub ja mõtiskleb, ei mängi, otsib vanemate seltsi, kuid ometi ei räägi midagi, siis on aeg küsida: „Kas sa oled kurb? On sul mingi mure?”

Öeldakse, et väikesel lapsel väikesed mured, suurel lapsel suured mured. Paraku pole see alati nii. Ka väikese lapse mured võivad olla suured. Vanemad arvavad, et on lapsega rääkinud, on talle toeks ja valvavad teda … Ja ikka ei pruugi elus minna nii, nagu loodetakse.

Laps viidi 6-aastasena parki ja ahistati seal teda ning kõik see kordus 7 aasta pärast uuesti … Ahistajaks oli   lihtsalt teine inimene, kes teadis, et ema kasvatab lapsi üksinda ja pole  kedagi, kes tuleks kätte tasuma. Tekkiski võimalus purjuspäi oma ihasid teismelise peal välja elada. Laps sai aru, et keegi ei karista seda inimest ja tema väike elu ei lähe kellelegi korda. Keegi ei mõelnud sellele, et lapse tulevik on rikutud, et ta ei saagi sellest kogemusest üle, ebakindlus jääbki temasse,kuna ta enesehinnang on madal,on võimalik,et abielludes satub ta jõhkardist mehe võimusesse.

Lapsed on parim osa meie elust, nad on väikesed imelised inimesed. Nad on siirad, vahetud, ausad, südamlikud ja armastavad meid tingimusteta. Palun võtke aega nende jaoks, et neid ära kuulata, et kinkida neile oma jagamatu tähelepanu, nendega rääkida.. Kui väikesel lapsel on ka väike mure, aidake tal sellest üle saada.

Kui teie laps kardab lasteaeda tulla, sest üks tema eakaaslane lööb, tasuks mõelda, miks see laps lööb. Rääkige oma lapsega, selgitage talle, et kui tema oleks rühmas uustulnuk ja kõigil teistel juba oleksid kindlad sõbrad, oleks ka tema häiritud, kui  teda tähele ei pandaks ja mängu ei kutsutaks. VÄIKE LAPS EI OSKA sõnades väljendada seda, mida ta südames soovib: „Palun võta mind mängu!” Ja sellepärast ta lööbki. Sellepärast, et teda mängukaaslaseks ei taheta.

Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Me ei saa öelda, et laps, kes teisi lööb on „paha laps”. Me saame küsida, miks ta lööb? Hirm üksinduse ja tõrjutuse ees on üks hirmsamaid asju ja see tunne sunnib lapsi tegema halbu tegusid. Kuid me oleme targad inimesed, siis me teame, et laps pole halb, vaid ta tegu oli halb. Astugem siis lapse kingadesse ja me mõistkem, et sellel lapsel on mure, mis ootab lahendamist.

Ülle Tõnumaa

Leave a Comment

11 + 11 =
Please leave these two fields as-is: