Pabernukud

Mida teha vihmase ilmaga? Millega mängida rongis, kus ei saa liikuda ja pole, millega aega veeta?

Ajaviiteks sobib hästi mäng ”Riietame nukke”.  Riietame nukke! Mida erilist selles siis on? Barbied on kõigil ja see on juba ära tüüdanud ka!

Loe edasi…

Ma ei mõelnud mitte  Barbienukke vaid pabernukke.

Pabernukke? Mis see veel on?

Pabernukk on  joonistatud paberile, nüüd tuleb nukud ja nende riided välja lõigata, selga sobitada ja tugedega õlgade külge kinnitada.Seda mängu mängis minu ema,kui oli väike tüdruk.Seda mängu mängisin mina väikese tüdrukuna. Joonistasime šablooni järgi nukkudele kleite, mõtlesime ise kleidimoode välja, värvisime ja panime pabernukkudele selga.Vahel kulus selleks terve õhtupoolik.

Oli tore mäng, saime sõbrannaga kleidimoode vahetada, kleite oli meil palju …  Meil oli ka poissnukk, sõbranna venna järgi joonistatud, temale tegime poisiriided.

Joonistatsime spordiriideid, pidulikke kleite, tänavariideid ja ka karnevalikostüüme.

Lõpuks sai terve kingakarp neid täis.Vahel tüdinesime sellest mängust ja karp rändas voodi alla. Mõne aja pärast sai see jälle voodi alt välja võetud ja taas algas mäng pabernukkudega. Nukud läksid kooli, käisid poes, linnas tädi juures ja uisutamas. Kuhu see kingakarp  kadus, ei mäleta.

 

Ühel kaunil päeval leidsin ühest kioskist mängu “Riietame nukke”. Tuli meelde lapsepõlv ja kingakarp pabernukkudega. Ostsin kioskist selle mängu ära,viisin lasteaeda oma rühma lastele. Kolm kuueaastast mängisid oma poniperekonnaga, neil oli ka ponimaja ning lõbu niigi laialt. Pabernukud avastasid kaks neljaaastast tüdrukut ja olid  väga rõõmsad. Nendega liitus ka üks kuueaastane tüdruk. See mäng pakkus lastele  tükiks  ajaks huvi ja oli vahelduseks valmismängudele.Sai ise nukke ja kleite välja lõigata ja nukkudele selga panna. Oli ka väike pabernukuke, kellele sai pudipõlle ette ja mütsi pähe  panna.

 

Hakkasin mõtlema pabernukkude ajaloole, tekkis huvi,millal joonistati esimene pabernukk, uurisin siit ja sealt, saingi targemaks.

Esimesed andmed pabernukkude kohta on juba a. 900 a d Jaapanist. Pabernukkudest on andmeid aastast 1700 Šveitsist, Hiinast, Saksamaalt, Jaapanist, Saksamaalt. Pabernukud on olemas olnud sestsaadik, kui leiutati paber ja lapsed on alati nendega mänginud.

Barbie – ajastu lapsed leiavad need lasteaiast unustatud mängude riiulilt ja mängivad rõõmuga ja süvenenult, eriti vihmase ilmaga ja see tekitab palju elevust. See on väljakutse 5 – 6.a. tüdrukutele,kes juba üsna hästi joonistavad – on olemas nukk, kellel pole riideid ja see annab laste  loovusele tiivad. Kui igat sorti prats-nukud, barbied jm on ära tüüdanud, saab ise nukke teha, ehkki paberist, ja võimalusi tohutult.

 

Mäng pabernukkudega algab laua tagant, jõuab nukunurka, siis laevamängu, kus ka tüdrukud aeg – ajalt mängivad.

Lõpuks rändavad mõned nukud esikukappi ja sealt koju. Kodust tulevad kaasa uued nukud, mõned lapse, mõned ema joonistatud, algab kleidimoodide vahetamine. Beebinukk ja beebi ema, koolilaps ja lasteaialaps – kõik nad on paberist,omatehtud ja armsad ning pakuvad pikaks ajaks mängulusti.

 

Ülle Tõnumaa

 

Rubriigid: Lapsevanematele. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

14 + 4 =
Please leave these two fields as-is: