Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Minu ülesanded ja tegevused rühmas, mis toetavad lapse arengut

Ma töötan  lasteaias õpetaja abina. Meil on suur lasteaed, 12 rühma. See on tavalasteaed, mis paljuski erineb Hea Alguse rühmadega lasteaiast. Tore on siin ikkagi,  suur kollektiiv ja hea juhataja. Olen väga rahul .

Meie rühmas käib praegu 22 nelja-aastast last. Tulevad kolme-aastasena ja jäävad kuni kooliminekuni.

Loe edasi..

                

 

                Rühmareeglid:

     

·       Räägin vaikselt.

         Rühmas kõnnin.

·       Jagan mänguasju teistega.

·       Koristan  alati enda järgi.

Lastest  on kaks vene rahvusest, üks on taanlane. Kakskeelsus rühmas on keerukas. Me teeme kõik selleks, et laste kohanemine ja sõbrunemine eakaaslastega kergem oleks.

Kui tahad  lastega töötada, pead ise lapseks muutuma, et mõista nende hingeelu ja neid armastada.Vanemaid pole mõtet õpetama hakata, see rikub hea suhte ära. Kuigi mõõdukas nõustamine vajadusel tuleb kasuks.

Minuga on nii: nähes mõnd väikest last tänaval, poes, ühistranspordis, libisevad silmad iseenesest tema suunas. Ma justkui ammutan laste melust energiat. Nii palju rõõmu, kui väikesest lapsest, ei saa kusagilt mujalt, teist sellist energiaallikat pole maailma loodud.

Töö lastega on minu jaoks kutsumus, mitte märk ebaõnnestunud elust. Teen oma tööd naudinguga. Juba lapsena piilusin võõrastesse kärudesse ja mõtlesin tööst lasteaias.

Üks minu põhitõdedest on see, et laps ei ole kunagi liiga väike. Õppimine ja arenemine algab juba vastsündinuna, siis on põhiroll  emal. Lasteaeda saabudes jaotub arendaja roll lasteaia ja kodu vahel. Koostöö lastevanematega on oluline.

Õpetaja abina pean oma tööd väga oluliseks. Kuna lapsed arenevad otse silme all, tuleb jagada vastutust laste tervise ja heaolu eest koos õpetajatega.Tähtis on meeskonnatöö, omavahelised positiivsed suhted, töökus ja tööarmastus. Suhted lastevanematega  on head,  tagasiside on täiesti olemas. Tuleb olla sõbralik aga samas diskreetne, mitte liialt jutukas .

Suur roll on mul suhtlejana ja hea kuulajana nii laste, lastevanemate kui kolleegidega.

Tervitamine – tähendab sotsiaalne kontakt on olemas- ma olen teda märganud. Kontakt on kõige alus. Meile tavaliselt meeldib rohkem rääkida kui kuulata. Tähtis on väljendusoskus ja keelekasutus. Olla aktiivne kuulaja: silmside ja keha pöördub selle inimese poole, kellega tahame rääkida. Kuulamine aitab mõista. Kui midagi südamel, siis kõige parem on öelda – soovin teiega midagi arutada või tahan teiega nõu pidada. Laste kuuldes ei räägi neist halba. Halb pole laps, halb on tema tegu. Ebameeldivuste ärahoidmiseks oleks vaja saada asjasse selgust. On vaja küsida ja rääkida. Kuulamisoskused aitavad mõista, mis tegelikult öelda tahetakse. Aktiivne kuulamine (täpsustamine) – täiendava informatsiooni küsimine – millal? kuidas? Vaikiv kuulamine lõpeb täpsustava kuulamisega. Küsimus „miks?” ei vii edasi.

Kuidas saan teid aidata? Kas see teeb teile muret?  Mida saan edasi ütelda?

Suur roll õpetaja abina on mul laste kõlbelisel kasvatusel:

Väikelaps ei tee vahet heal ja halval, lubatul ja lubamatul.Ta on impulsiivne, ei näe ette ega mõtle järele .

Minu ülesandeks on panna laps mõistma ning suunata tema käitumist sõnalise selgitusega. Väikelapseeas kujunevad ja kinnistuvad käitumisharjumused. On soodus aeg lapse enesevalitsuse kasvatamiseks, õppimaks pidurdama oma soove ja tahtmisi : asju me küsime teiste käest ja ootame, kuni selle saame, arvestame täiskasvanutega (varume kannatust, ei sega teiste jutu vahele). Maiustusi jagame ka täiskasvanutega, kodus vanematega. Seejuures on täiskasvanu kohus kindlasti lapse väiksemgi pakkumine vastu võtta, vastasel korral õpib ta kõike omaks pidama ja temast võib kujuneda egoist.

Suur roll on minul laste töö-oskuste kujundajana.

Väikelaps tunneb huvi töö vastu.Talle meeldib aidata täiskasvanut ja teisi  lapsi. Et ta tööd armastama õpiks, peab tema taotlust suure kannatlikkusega soodustama. Meeldiv elamus on see, kui lubada lapsel abiks olla laua katmisel : tuua lusikaid ja kruuse ning pärast söömist need ka ära koristada. Kindlasti tänan abi eest, et ta tunneks end kasulikuna.

Õpetan teda nii , et ta oleks alati abivalmis ja tähelepanelik . Sisendan talle austust tehtud töö vastu. Lapse tahte arendamiseks on oluline, et ta õpiks kavatsetut alati lõpuni viima. Nõuan järjekindlalt  korralduste täitmist.

Laps on kiire õppija.  Nad saavad aidata mind paljuski :

·        Voodipesude vahetamisel ja voodite korrastamisel.

·        Käterätikute vahetamisel

·        Põranda pühkimisel (riieteruumis liiva, rühmas paberitükikesi)

·        Põranda kuivatamisel (tualettruumis)

·        Laudade puhastamisel

·        Mänguasjade kokku korjamisel

·        Mänguasjade pesemisel.Veega sulistamine rahustab last.

·        Õues vaipade kloppimisel.

·        Laudade katmisel, laudade koristamisel.

·        Toidu toomisel ja jagamisel (leib, sai)

·        Laualinikute ära võtmisel, salvrätikute panemisel..

·        Toidualuste panemisel.

Olles teadlik saan aidata õpetajat jälgida :

Et lapse 4 põhilist kasvuala saaksid tähelepanu ja hoolt  –

Emotsionaalne areng – laps vajab abi tunnete väljendamise õppimisel ja teiste tunnete ära tundmisel.

·       Sotsiaalne areng – õppida kaaslastega suhtlema ja toime tulema  ka teiste huvidega , õppida jagama mänguasju ja ootama.

·       Intellektuaalne areng. Õpetada enesekontrollitehnikaid ja keskendumist ühele asjale. Laps vajab abi, et teeks hoolsalt,  mitte kiirustades.

·       Füüsiline areng.  Liikumise üle kontrolli saavutamiseks on tarvis sihipärast treeningut.

Tähtis on püstitada lähemad ja kaugemad eesmärgid, mida vastavalt eale kohandame.

Rõhutades alnult ühte neist tekitame tasakaalutuse kogu lapse arengus.

Minu ülesanne rühmas on aidata lastel õppida läbi mängu:

Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks ja arenemiseks. Mänguvalmidus on üks põhivajadusi. Mäng on tegevus, mis kõige paremini vastab lapse füüsilistele ja psüühilistele vajadustele ning eriomadustele. Ja on oluline lapse tervikisiksuse kujunemise jaoks.

3-10 aasta vaheline aeg on eriti soodus tema taju, mälu, arengu ja mõtlemise väljakujunemiseks. Lapse vaimset arengut toetab sellele eale vastav huvi kõige vastu, soov ise tegutseda ja eriline mänguvalmidus. Kujuneb välja alus õppimisele kogu eluks.

Kui laps sellel ajal oma arengupotensiaali ei realiseeri, pole seda hilisemas elus enam võimalik ka suure ja aeganõudva pingutusega täiel määral tasa teha.

Peaksime väikelapseeas laskma lapsel ise teha seda, mida ta oskab ja suudab. Kui me ei lase, kaob hiljem tahtmine uuesti proovida.

Suulised juhised peavad olema lühikesed, kindlad ja positiivsed: Lase liugu istudes! Kiigu istudes! Roni kahe käega kinni hoides! Kaeva liiva sisse! Pööra lehti raamatus!

Juhendamise ülesandeks on:

·       Laiendada ja süvendada mängu ideed.

·       Arendada lastevahelisi suhteid.

·       Innustada iseseisvalt mängima.

Mängu juhendamine võib olla otsene või kaudne.

Lapse mõtlemisele ja õppimisele on otsustava tähtsusega kollektiiv ja sotsiaalsed suhted.

Suur roll minul õpetaja abistajana on iga päev laste julgustajana ja abistajana:

Rühm jagatakse pooleks. Õpetaja selgitab töövõtteid, näitab ette ja loodab laitmatuid tulemusi.

Mina lapsi tagant ei kiirusta,vajadusel selgitan üle igaühele eraldi töövõtteid. Näitan neile näidist. Istun lapse kõrvale, kes seda vajab. Näitan üles huvi ja innustan teda, ütlen siiralt: „Oled tubli! Sul tuleb hästi välja!”

Laste tööd kommenteerin arukalt ja ausalt, kuid ei kritiseeri. Ei nõua tulemust, innustan tegevust. Annan ideid ja soovitusi, kuidas midagi teha. Ei tee nende eest ära. Laps õpib ise kogedes: pintsliga joont tõmmates, värve segades.Tuleb jälgida vaid õiget pintslihoidu. Ei võrdle laste töid. Lapsel on võimalus iseseisvalt hakkama saada ja õnnestumise üle rõõmu tunda.

Alati näitan ise ette igat uut tegevust. Laps on suur matkija. Kõiges tuleb ise eeskujuks olla.

Puhtusearmastust õpetades peaks laps enda ümber vaid puhtust nägema.

Selgitused peavad olema selged ja konkreetsed.

Väga suur roll on minul laste magamapanijana.

Kindla elurütmita lapsed erutuvad kergesti, magavad rahutult, virisevad tihti. Sageli loetakse neid lapsi närvilisteks, tegelikult peitub viga režiimi rikkumises. Väga oluline on une-eelne ettevalmistus: eelnegu vaikne, rahulik tegevus, unejutt. Häirivalt mõjuvad rõõmustavad üllatused, liiga väsitav jalutuskäik, kärarikas mäng ning riid ja pahandused.

Laste kohta öeldakse sageli, et neil on uinumisraskused. Probleem on hoopis unerežiimi puudumises. Lastel esinevad hirmuunenäod on seotud emotsionaalse arengu mõne faasiga.

Lapsed, kes on päeval pahurad, on öösel halvasti maganud. Neid võivad kimbutada igasugused haigused. Ja kui rahutu uni kestab pikemat aega võib ta arengus kaaslastest maha jääda.

Oluline  on rahulik päeva- ja  ööuni.

 Mulle meeldib lastele unejuttu lugeda. Kasutatakse ka une-muusikat, harva lindilt loetud unejuttu.

Minu roll erivajadusega lapse märkajana:

Rühmas on aina rohkem lapsi, kes ei sobitu traditsiooniliste kasvatusstiilidega ja meil on järjest raskem nendega hakkama saada. Need on lapsed, kes tunnevad end varakult võrdsena täiskasvanuga, nad on väga elavad, üliaktiivsed, lärmakad. Tihti on nad ettearvamatu käitumisega, ei allu nõudmistele,räägivad vastu, on häbematud. Nad on liiga isepäised ja sõnakuulmatud.Neil võib olla raskusi keskendumisega ning puuduliku tähelepanuvõimega. Mõnel neist võivad olla erilised psühhilised ja vaimsed võimed ja nad on tundlikumad kui tavalised inimesed.

Oleme hakanud selliseid lapsi nimetama- hüperaktiivseteks, raskestikasvatavateks, erivajadustega lasteks aga ka tähe- ehk indigolasteks.

Nende lastega tuleb meil teistmoodi käituda ning suhtlemiseks teisi teid otsida:

·       Nendel on tugev tahe.

·       Neid ei saa vastu nende oma tahtmist sundida.

·       Neil on eriline võrdsustunne täiskasvanutega(neis on kindel tunne pisikesest peale , et ma pole vähem inimene kui sina, ehki tean ja oskan vähem).

·       Nad on sensitiivsed, ülitundlikud. Leides üles täiskasvanu nõrgad kohad, hakkavad nendega manipuleerima.

·       Neil on tugev teadlikkus selles osas, mida nad tahavad elus saavutada.

·       Nende laste analüüsivõime on nõrk, süntees aga tugev. Neil on raske tabada tervikus detaile.

·       Neile ei sobi analüütiline kool, vaid terviku lahti võtmine, õpitava reaalne kogemine.

·       Sattudes mittemõistvasse keskkonda, võivad nad muutuda rahutuks mässajaks, hävitajaks, hüperaktiivseks.

Taolistele lastele on lasteaiarühm, kus on juba 20 last suureks raskuseks.See viib ta segadusse ja teeb rahutuks.

Hüperaktiivne laps rühmas on tõeliseks väljakutseks eelkõige õpetajatele ja õpetaja abidele, aga ka kogu personalile.

Ülierutatud lapse abistamine:

Sageli võib aidata sülle võtmine, lapsele silma vaatamine ning rahulikul häälega rääkimine.Lasta tal veidi aega üksi rahuneda.Tähelepanu juhtimine mõnele muule tegevusele. Aitab veemäng. Liikumine rütmilise muusika järgi. Harrastustena on väga kasulikud:

·       Ravivõimlemine

·       Ratsutamine

·       Ujumine

·       Jalgrattaga sõitmine

·       Suusatamine

·       Uisutamine

Rahustava muusika kasutamine, uinumiseks kindel unemuusika. Väga on vaja head meeskonnatööd rühmas. Koostöö lastevanematega, vastastikune usaldus ja vastutuse jagamine.

Last aitab pingutus. Järjest keerulisemaid ülesandeid anda, väheke abi, et jaksaks edasi pingutada. Eneseteenindust  stimuleerida ja kinnistada. Mugavus on surm ajule. Kiitus ja toetus lapsele on motiveeriv ning annab turvalisust.

 

Laps elab kujutlustes. Poisid ei töötle saadavat informatsiooni läbi, lähevad kergemini pingesse. Poisid mängivad tegutsedes, tüdrukud rääkides. Tunnustuste jagamine kõigile aitab tõsta enesehinnangut.

Täiskasvanu seab piirid ja kehtestab reeglid. Püüan olla lapse jaoks autoriteet.

 

Tähelepanekud oma praktikast ja kirjanduse põhjal.

·        Aitab laste sotsiaalsete oskuste arendamine- Suhtlemisoskuste treenimine:lülitumine teiste laste mängu, tekkinud arusaamatuste ja konfliktide lahendamine. Töö vihaga,  oma tunnetest rääkimine.

·        Aitab laste käitumise korrigeerimine, aeg maha” tehnika (saab kasutada peale kolmandat eluaastat).

·        Aitab pinge maandamine läbi loovate tegevuste, kasutades erinevaid materjale: värvid, paber, pliiatsid, savi, plastiliin, puit, riie, vesi ja liiv.

Aitavad mängud, kus laps võistleb iseendaga  aeglusrekordile.

 

Arvan, et olen valinud õige töö. Kui  ka meie tööd ei hinnata ja rahastata piisavalt, ei muuda see mu armastust oma töö vastu. Olen tänulik  koolituste eest, mis puudutavad tööd lastega. Huvitun edaspidigi laste arengut ja kasvatust puudutavast kirjandusest.

Väga oluline on teada, mida peaks oskama igas vanuses laps, et nõuda õigeid asju, eakohaseid tegevusi.

Kasutatud kirjandus:

1.     D.Coleman- „Emotsionaalne intelligentsus “

2.     A. Nõmme “Hüpi lasteaias“

3.     P. Kropp “Mina olen lapsevanem, sina ole laps“

4.     G.Corey“Juhtumi analüüs nõustamises ja psühhoteraapias“

5.     E.Berne „Suhtlemismängud“

6.     „Loomismäng.Muusika-, sõna-, liikumis-, kunsti-ja värviharjutusi rühmatööks.“

7.     L.Carroll, J. Tober „Indigolapsed“

 

 

Kadi Liivrand

 

 

 

Leave a Comment

15 + 2 =
Please leave these two fields as-is: