Killukesi oldud ajast…

Kopli poolsaarel, pargi serval, kaitstud põhja- ja idatuulte eest seisab põlispuude all väikest lossi meenutav maja, mis on juba 80 aastat avatud mängudele, naerule ja muusikale ja … Tegu on ühe erilise majaga, mis on ehitatud 1928. aastal Tallinna Linnavalitsuse ettevõttel, arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi – see on Tallinna Kopli Lasteaed, mis on esimene spetsiaalselt lasteaiaks ehitatud hoone Eesti Vabariigis. Esialgselt paiknes lasteaed kesklinnas erinevatel aadressidel, kuid 1923. aastal koliti Koplisse.

1999. aasta augustis asus juhataja ametikohale Marika Ärmpalu, kelle mõte oli kohe peatada selle auväärse maja lagunemise protsess. Maja katsid erinevate ajastute värvid ja materjalid – ajahammas oli teinud oma töö. M. Ärmpalu alustas tööd selle nimel, et teadvustada Kopli Lasteaia väärtust Tallinna linna jaoks. Algas aeg, kus maja justkui tõusis tuhast. Pingutus kandis vilja. 15 mail 2005. aastal anti renoveeritud hoone Tallinna haridusameti poolt Kopli Lasteaia juhatajale taas üle, et jätkata tööd lastega. Nüüd nägi maja välja väga kuninglik, kuid samas oli säilitatud kõik mida andis taastada.

 

Esimesel novembrikuu nädalal 2008. aastal tähistas lasteaed oma 90. sünniaastapäeva. Sooviks oli väärtustada lasteasutust, arvestades kõikide laste huvide ja eelistustega, andes laste olemusele toetust just neile vajalike tegevuste kaudu ning kinnistada arvamust, et lastevanemate ja lastaia koostöös peitub jõud.

 

„Kopli Kalliskivi“ 90. aastapäeva juubelinädal algas esmaspäeval näitusega „Unustatud vanad asjad“, kuhu lapsevanemad tõid raamatuid ja rattaid, nukke ja karusid, kelli ja kampsuneid enda lapsepõlvest, kui ka nende vanemate aegadest. Lapsed said näha mänguasju, millega on mänginud ema – isa või vanaema – vanaisa. Vanemad ise aga minna ajas tagasi oma lapsepõlvemaale. Näituse tegid täiuslikuks ja ülevaatlikuks fotod ja väljavõtted algusaastatel töötajate õigustest ja kohustustest, mis andsid ülevaate tolleaegsest töökorraldusest.

 

Teisipäeva pärastlõunal oli maja täis sagivaid vanemaid koos lastega. Leiti ühistegevusest rõõmu: „Koogikelleris“ – valmistati maiustusi eelolevaks peoks ning „Kunstitoas“ sai viltida ja värvidega meeleolu väljendada. Mille tulemusel said lõbusad ja meeleolukad kaunistused saali. „Koogikellerile“ ja „Kunstitoale“  lisandus veel „Taimetuba“, kus osavate näppude tulemusel valmisid kileribadega kaetud oksad, mille abil sai pööningul asuv saal täiesti omanäolise ilme. Väärtus oli seda suurem, et need „oma maja elanikud“ ise valmistanud olid.

 

Kolmapäeva hommik oli kaetud saladuselooriga. Lapsi ootas ees muinasjutuhommik, kuhu palusime muinasjuttu jutustama lastele armastatud näitlejast vanaema – Anu Lambi. Peale lõunauinakut võis lipsud ette seada ja satsid kohevile ajada – käes oli esinemise aeg. Lapsed said näidate, mida nad selgeks olid õppinud. Külla olid kutsutud kõik need armsad inimesed, kes sellesse majja olid jätnud toredaid mälestusi ja tegemisi ning  ilma kelleta ei oleks see maja selline nagu ta just praegu on. Peale esinemist koguneti õue, et näha ilutulestikku, mis ületas kõigi ootused ja lootused. Seda lummavat ilu ei ole võimalik sõnadesse panna: “Tunded on tundmiseks ja kui tunded sõnadeks saavad, on need justkui tuulest räsitud õied!”

 

Neljapäev oli viimaste proovide aeg, sest reedel oli maja täis külalisi naaberkoolidest ja lasteaedadest. Juubeliüritusest olid tulnud osa saama Põhja-Tallinna Valitsusest linnaosa vanem Enno Tamm ja haridusnõunik Heidi Tammik, Tallinna Harisusameti juhataja Andres Pajula koos alusahriduse osakonna juhataja Marika Kallase ja osakonna vanemspetsialistide Piret Linnu ja Anne targemaga ning Tallinna Ülikooli EPAMi teadur Mare Torm. Külaliste seas viibis lasteaia kasvandikke, kelle pead ehtis auväärne hall, kuid vaatamata sellele oli rõõmusära silmis ning kes ei pidanud paljuks tulla tagasi „oma lasteaeda“, millega seostus neil hulgaliselt meeliköitvaid mälestusi..

 

Aeg kokku koguda viimased killud!

Tänu Eke ja Annarea emale, kes kogutud kildudest pani kokku ülevaate läbi erinevate ajastute, jõudis etteaste nii sõnas kui pildis külalisteni. Õhtut alustas väike lasteaiapoiss (õhtujuht), kes silme all kasvas ja vananes. Avasime ukse aega, kui lasteaed oli oma tegevusaastate alguses, põikasime nõukogudeaegsesse lasteaeda ja sealt edasi jõudsime tänapäeva, kus on lasteaias välja kujunemas oma kindlad traditsioonid. Erilist tähelepanu pööratame kunstile, muusikale ja eneseväljendusoskusele.

 

Äkki kustusid tuled… hoovas sisse sinine valgus ja salapära, kostus muusika, mis ennustas, et nüüd kohe… ja see tunne ei petnud!  Kõik nägid kuidas valgesse riietatud Kopli Maja Vaim trepist alla laskus, latern käes. Mõned hetked vaim tantsis, siis aga kadus nagu oli ilmunudki. Tuled hakkasid põlema ja pidulised suundusid katusekambri saali, et omavahel muljeid vahetada ja hõrgutisi mekkida.

 

Hea on mõelda, et lasteaed on püsima jäänud. Akendes põlevad tuled, mis näitavad, et pere on kodus. Kui peres valitseb üksmeel ja teotahe on alati hea sinna tagasi tulla ja olla. Olen uhke, et olen selle „suure pere“ liige. Tunnen rõõmu, kui näen laste ja -vanemate rahulolu, tunnen töökaaslaste sõbraõlga. Aitäh juhataja Marika Ärmpalule ja kõigile teistele kõige eest, kes toetasid nii jõu kui nõuga, et Kopli Lasteaed saaks väärikalt oma kõrges vanuses tähistada 90. sünniaastapäeva!

 

 

Maret Kougija

Kopli Lasteaia vanemõpetaja

 

 

 

 

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

5 + 4 =
Please leave these two fields as-is: