Kaheksas muinasjutulaager Viljandimaal

Sellel suvel kogunesid muinasjutuhuvilised lasteaednikud kaheksandat korda Viljandimaal, et koos lugusid vesta. Jutulaagri teemaks olid värvid. Jutuvestmine toimus Vaiblas, looduskaunis kohas Võrtsjärve ääres.

Seekord oli toetajaks Kultuurkapital, kes Mari Karilaiu, Viiratsi lasteaia õpetaja aastatepikkust muinasjutule pühendumist vääriliselt hindas.

 

Mari Karilaid on 8 aastat Viljandimaa jutuklubi tegemisi vedanud ja innustanud  koolilapsi oma väljamõeldud muinasjutte kirja panema. Sel aastal said muinasjutulaagrist osalejad näha juba kaheksandat Viirvalli juttude kogumikku, kuhu olid koondatud parimad  koolilaste muinaslood.

Muinasjutulaagris oli ka oodatuim eesti jutuvestja ja Muinasjutukooli looja Piret Päär, kes jälle oma võrratuid lugusid pajatas. See oli jutulaagis osalejatele suur elamus. Muinaslugudele lisas värvi Aime Reieri kandlemäng. Piret Päär innustas lasteaiaõpetajaid jätkama jutuvestja tänuväärset tööd, kuna laps oma avatud meeltega suudab lugusid mällu  salvestada ja neid taas meenutada, kui ta elus tuge vajab.

Jutulaagrist võttis osa 31 inimest, enamus neist olid lasteaiaõpetajad.

Piret Kukk, Märjamaa Pööripäevaklubi eestvedaja õpetas värvide kaudu lapsele muinasjuttu jutustama. Osalejad jagati gruppidesse, koos tuli välja mõelda muinasjutt, see teistele ette kanda ja samal ajal maalida sellest pilt. See oli loominguline ülesanne ja põnev väljakutse.

Egle Remm, Tartu lasteaia Lotte loovusõpetaja, juhatas värvipaja õpituba, kus batika tehnikas värviti kangast. Kõigil oli kaasas kangatükke, mis kaunistamist või uuendamist vajasid ja tulemus oli pilkupüüdev.

Eriline sündmus oli muinasjutuvaiba õmblemine. Igaüks oli kaasa võtnud ühe tähendusliku riidelapi ja rääkis selle kohta loo,mis mälestused sellega seotud on ning õmbles oma lapikese muinasjutuvaipa.

Piret Kukel oli kaasas tema vanatädi proovilapp, mille see oli teinud kunagi Tallinna Kunstkäsitöökoolis.

Külli Saul Viljandi Waldorfkooli lasteaiast oli kaasa toonud 1880.a. sündinud vanavanaema

Heegelpitsi. See oli väga peen töö, mida ta oli juba lapsena imetlenud.

Laagri korraldaja Mari Karilaid pakkus kahe päeva jooksul mitmeid võimalusi muinasjutte jutustada. Ta rääkis ise lugusid värvidest, palus leida paarilise, kellele oma lugu rääkida ja sellel tuli lugu ette  kanda nii, nagu meelde jäänud oli.

Kuulajate soovil luges Mari Karilaid  õpetajatele ette  oma uuemaid luuletusi, mis ilmunud kogumikus“Valgusoks“ koos teiste Viljandimaa luuletajatega.

Kuna jutulaager oli kohale meelitanud inimesi põhiliselt jutuhuvi pärast, räägiti lugusid ka väiksestes gruppides,jalutuskäikudel ja tegeluste vaheajal. Muinasjutuaura on muisteste aegade salapära ja  võlujõud, mis sunnib  meie aja inimesi keset kiiret elu aega maha võtma ja jutulaagrisse minema. Tänu Mari Karilaiule jääb muinasjuttude soojus veel kauaks kõikide jutulaagrist osavõtjate südamesse.

 

 

Ülle Tõnumaa

 

    

 

Rubriigid: Vaba aeg. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

14 + 3 =
Please leave these two fields as-is: