Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Üks luuletus Eestimaast

Vaadates ei küllalt saa

Nii nagu vaikne vetevulin,

heliseb mu emakeel.

Ja vilgub koduaknas tuli,

kui kõnnin armsal koduteel.

Kõik siin südamele armas-

lilled, puud ja heinamaa.

Suveajal, talvehärmas-

vaadates ei küllalt saa.

Ülle Tõnumaa

Leave a Comment

12 + 10 =
Please leave these two fields as-is: