Mänge eesti keele õpetamiseks

Järjest rohkem on neid eesti lasteaedu, kus eesti keelt kõnelevate laste rühmades on ka teistest rahvustest lapsi. Viibimine mitte-emakeelses rühmas on lapsele algul vägagi raske. Eesti keelt õpetades peame arvestama sellega, et lapse emakeelgi ei ole veel kujunenud täisväärtusliku suhtlemise vahendiks. Samuti peame meeles pidama, et koolieelikud ei ole veel teadlikud keeleõppijad. Nad ei võta enesele ülesandeks midagi kindlalt ära õppida, vaid teevad lihtsalt kaasa neid tegevusi, mis neile huvi pakuvad. Nii nagu teisteski valdkondades, toimub ka keeleõpe mänguliselt. Siin on mõned mängud, mida on hea mängida terve rühmaga või ka väiksemates gruppides. Need mängud ei ole antud kindlale vanuserühmale, vaid neid saab kasutada vastavalt rühmas olevate võõrkeelsete laste keeleoskusele.

 

 

 

KES  KÕNELEB?

Eesmärk: lapsel kasvab esinemisjulgus, areneb loovus, areneb tähelepanu

Lapsed istuvad ringis. Üks lastest läheb ringi keskele ja tal seotakse silmad kinni. Õpetaja osutab ühele istujale. See tõuseb, hiilib “pimeda” juurde ja küsib moonutatud häälega “Kes ma olen?”. Seejärel läheb ta vaikselt oma kohale tagasi. Kui keskel olija arvab ära, kes teda kõnetas, vahetab ta sellega osad. Kui mitte, jääb ringi keskele edasi.

 

TUTTAV  LOOM

Eesmärk: sõnavara õppimine (omadussõnad)

Vahendid: pildid loomadest.

Riputan üles looma pildi (näit. hobune). Lapsed nimetavad looma iseloomustavaid sõnu (näit. suur, tugev, tark, pruun jne.). Kordame kooris sõnad üle.    

 

MAALIME  PILTI

Eesmärk: lapsel areneb esinemisjulgus ja loovus, kinnistuvad teadmised värvidest.

Vahendid: must-valged pildid või fotod, mis on erinevate teemade kohta (looduspilt, kodu, kauplus, linna tänav, portree, loomad jne).

Lastele näidatakse must-valget pilti või fotot. Laste ülesandeks on kirjeldada seda pilti värviliseks.

 

PEITUS

Eesmärk: lapsel areneb tähelepanu, täieneb sõnavara ja kinnistuvad juba tuttavad sõnad

Vahendid: loomade pildid

Põrandal on pildid loomadest. Lapsed vaatavad mõnda aega pilte, siis korjab õpetaja pildid kokku. Õpetaja segab pildid ja võtab ära ühe pildi nii, et lapsed ei näe, kes on pildil. Siis laotab õpetaja uuesti pildid põrandale. Lapsed peavad ära arvama, millise looma pilt on puudu. Kui ütlevad õigesti, näitab õpetaja enda käes olevat pilti.

 

KAUPLUS

Eesmärk: lapsel areneb sõnavara, kasvab esinemisjulgus

Vahendid: pildid toiduainetest (õun, kartul, piim, leib sai jne). 

Õpetaja jagab igale lapsele  pildi, millel on toiduaine. Teistele lastele ei näidata seda pilti. Lapsed on “ostjad”, õpetaja on “müüja”. Laps „ostab“ pildil olevat toiduainet. Selleks peab ta pildil olevat kirjeldama ja moodustama lause, et teised aru saaksid, mida ta osta tahab. Kui teised lapsed kirjeldusest aru saavad, siis jääb pilt lapsele, kes kirjeldas. Kui aga mitte, annab ta pildi õpetajale.  

 

 

 

KAUPLUSES

Eesmärk: lapsel kinnistuvad teadmised riietusesemetest, areneb sõnavara

Vahendid: Riiete pildid.

.          

“Poes” on hästi palju riideesemeid. Pildid riietusesemetest on pandud nii, et kõik  lapsed neid näeksid.  Piltide asemel võib kasutada ka näiteks nukuriideid. Õpetaja loeb liisusalmi:

” Üks, kaks, kolm , neli, viis, kes teist poodi läheb siit?”

Laps, kellele langeb salmi viimane silp, peab kirjeldama üht poes olevat riideeset. Teised mõistatavad. Kes kõige kiiremini ära arvab, saab riietuseseme endale. Kui lastele liisusalm aegamööda pähe on jäänud, võivad nad seda edaspidi ise lugeda.

 

 

KUIDAS  ME  KÄITUME?

Eesmärk: lapsel areneb väljendusoskus, laps õpib viisakusreegleid.

Vahendid: pildid erinevatest situatsioonidest

Õpetaja jagab lastele pildid, millel on kujutatud mitmesuguseid situatsioone (sünnipäev, jõulud, hommik, uksest sisenemine, väljumine jne). Lapsed peavad ütlema sobiva tervituse, õnnesoovi jne).  

 

NIMED 

Eesmärk: lapsel areneb esinemisjulgus, laps õpib viisakust

Lapsed istuvad ringis. Õpetaja alustab enda tutvustamist “Minu nimi on Maie. Mis sinu nimi on?” Kõrval istuv laps vastab  ja esitab omakorda küsimuse enda kõrval istuvale lapsele. Nii tutvustatakse end ja küsitakse teise lapse nime, kuni kõik on saanud vastata.

 

MIDA  KEEGI  TEEB

Eesmärk: lapsel areneb esinemisjulgus, loovus, sõnavara

Vahendid: pildid inimestest, kes on erinevates tegevustes

Õpetajal on lauale või põrandale laotatud pildid. Laps võtab laualt pildi, näitab seda  teistele ja ütleb, mida pildil olev inimene teeb.

 

TUJUD

Eesmärk: lapsel areneb loovus ja esinemisjulgus, sõnavara

Vahendid: sedelid, millele on kirjutatud meeleolud

Mängu algul jagab  mängujuht (õpetaja) igale lapsele sedeli, kuhu on kirjutatud meeleolud (näit hea tuju, tige, rõõmus, kiuslik jne). Teistele ei tohi oma sedelit näidata. Mängujuht võib tuju ka lihtsalt lapsele sosistada. Mängija  peab temale antud meeleolu miimika ja ka käitumise abil väljendama. Teised püüavad ära arvata.

 

NUKU  RIIETAMINE

Eesmärk: lapsel kinnistuvad teadmised  riietusesemetest ja riietumisest, areneb sõnavara, õpib lauseehitust  

Vahendid: Paberist nukk ja paberriided, “õpetaja plastiliin”

Õpetaja jagab lastele paberist riietusesemed (sall, kindad, müts, seelik, mantel, kampsun, pluus, püksid, jope, kleit, sokid, saapad, dressid, tossud jne).

Õpetaja alustab jutustamist: “Tahtsin minna õue jalutama ja panna selga…“ (osutab mõnele lapsele). Laps nimetab riietuseset, mis tal on ja paneb selle nukule plastiliiniga külge. See ei pruugi üldse õige olla. Näiteks: kui sellel lapsel, kellele õpetaja osutas, on müts, siis peab ta panema selle nukule selga. Nii võivad sattuda sokid kätte jne. Kui kõik on oma riietusesemed ära pannud, arutame läbi, kas nukk on õigesti riietatud. Riietame nuku õigesti ja lapsed kordavad ka lauseid. Näit: panen nukule mütsi pähe, panen nukule salli kaela, panen nukule saapad jalga jne.

 

Hanne  Aguraijuja,

Tallinna lasteaed Sinilind  õpetaja

 

 

 

 

Rubriigid: Lasteaiaelu, Õppevara. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

15 + 9 =
Please leave these two fields as-is: