Juba kolmas projekt käsil

Pänu linna lasteaednikel on tänaseks loodud 14 aineühendust, millest igaühes saavad lasteaiaõpetajad jagada omi kogemusi, kuulata lektoreid.

.Pärnu Tammsaare lasteaed on aineühenduse Projektid õppekasvatuses  “koduks”. Aineühenduse eesmärgiks on:

– avastamis-leidmisrõõmu  pakkumine lastele

– kolleegidele uue informatsiooni ja kogemuste teavitamine

– lastevanemate kaasahaaramine projektide läbiviimisel

Ka mina osalen koos  oma paarilise Marika Hämarsaluga selles aineühanduses.

 

Projekt „Muumid“

 

2006 sügisel said meie lapsed Vaasa sõpruslasteaiast Huvikumpu saadetud Muumi-mamma ja Muumi-papaga sõpradeks. Muumid olid nädala sees lasteaias lastega mängimas, õppimas, liivakastis kooke tegemas ja sügisel värvilisi lehti korjamas. Nädalavahetusel said aga Muumid järjekorras ühe lapsega tema koju kaasa minna ja seal koos midagi huvitavat korda saata.

Kodudes olles käisid Muumid koos lastega turul aedvilju ostmas, Looduse Omnibussiga Rakveres ja Vooremaal, teatris, sünnipäevadel ja paljudes muudes kohtades, kuhu neid ainult kaasa võtta andis. Teame ka, et ühel tüdrukul aitasid Muumid väikevenna jonnituju ära ajada.

Esmaspäeval lasteaeda tagasi jõudes olid lastel kaasas ka väikesed jutukesed ja pildid sellest, kuidas nädalavahetus möödus. Terve aasta olid Muumid meie “rühmakaaslased” ja unejutu tegelased.

 

Projekt „Sipsikud”

 

Sügiseks 2007 tekkis mõte Vaasa sõpradele vastukingiks ühe eesti lasteraamatu tegelane saata. Leidsime koos õpetaja Marika Hämarsaluga,  et see võiks olla Sipsik. Sipsik on üks meie laste armastatud unejutu tegelasi. Kaupluste müügilettidel  polnud aga ühtegi Sipsikut ja sellest tingituna otsustasime vanemate kaasabil luua projekti “Sipsikud”.

 

Kui juba Sipsiku tegemiseks läks, siis  arenes sellest lastevanemate vestlusringis välja võimalus igale lapsele Sipsik õmmelda. Lapsed joonistasid kavandid ja vanemad õmblesid kokku 21 omanäolist Sipsikut. Järgnesid  „Sipsikute seiklused” erinevatel näitustel oma lasteaias ja  Port Arturi kaubakeskuses. Seejärel saime kutse  Pärnu linna keskraamatukogu lasteaosakonnast: tulla oma Sipsikutega ilmestama  Eno Raua 80.sünniaastapäeva.

 

 

Aasta jooksul saime Sipsikut põhjalikult tundma. Teemale läheneti sügavuti. Lapsed joonistasid endale isiklikud Sipsiku-puzzled. Vanemad õmblesid 8 komplekti Sipsiku kostüüme. Koostöös muusikaõpetaja Piret Mathieseniga  sai välja mõeldud Sipsiku laul ja laulumäng. Seda esitasime  ka lasteaia 7. perepäeval “Juba linnukesed…”ja ka sõpradele Soomest. Sipsikud olid ajapikku saanud lastele nii armsaks ja omaseks, et tekkis probleem-  kelle Sipsiku ära kingime? Vastutulelikud lapsevanemad õmblesid veel 2 Sipsikut, kelle võisime loovutada  vaasalastele.  Kinkima peab ju lahke südamega.

 

„Üheskoos”

 

Rõõm oma südamlike lastevanemate abist kannustamas, oli juba sügiseks  2008 tekkinudki  uue projekti mõte.

Lapsevanemad toetasid pidevalt meie projekti, pakkudes kogu rühmale välja  mingi  põneva tegevuse

lasteaias või ka väljaspool seda.

Planeerisime igasse kuuse ühe ürituse. Seni on populaarseimaks tegevuseks osutunud  lastevanemate külastamine tema töö juures. Järgnevalt sellest, mida oleme juba näinud ja kogenud.

 

1        Pärnu Kunstidemajas käisime keraamiku juures, kus iga laps sai Erik-Martini ema juhendamisel voolida savist küünla-alused ja  jälgida ,  kuidas voolingud ahju läksid.  Pärast voolingute kättesaamist  nädala pärast, toodi need meie lasteaeda ära. Jäi veel oma teosed PVA-liimi ja värviseguga  viimistleda…

2        Detsembris õpetas Fiona ema lastele patsi punumist. Osalesime oma punutistega Pärnu Jõulu- ja soovipuu kaunistamisel. Kodust kaasatoodud riideribadega punutistesse said laste  salasoovid…

3        Meeldejääv oli maavanema vastuvõtt. Laureni  isa rääkis palju huvitavat maavalitsuse töö kohta. Nägime ülevaatlikku ja imekaunist filmi Pärnumaa kohta,  Pärnumaa vapi linnu, looma ning puu kohta. Lapsed tutvuda majaga ja istuda maavanema töölaua taga.

4        Käik tuletõrjesse ja taaskohtumine Nubluga oli eriti poistele meele järgi. Teeli isa rääkis väga  põhjalikult tuletõrjujate  tööst ning lubas lapsi ka tuletõrjeautosse ronida. Päris mitu poissi lubasid suureks saades tuletõrjujateks hakata. .

5        Viimati käisime Pärnu “Endla”teatris vaatamas-jälgimas grimeerija tööd. Nägime, kuidas Meriliisi ema näitleja kiilaspeaks  tegi ja kuidas näeb välja lavatagune. Lavapoisid seadsid  õhtuseks etenduseks lava valmis. Eriti meeldis lastele kostüümiladu ja see, et anti võimalus laval esineda.

Tavalise õppekäiguga võrreldes on need üritused eriliseks teinud seotus lapsevanemaga ja nende initsiatiiv ning juhtimine. Nädalaplaanidesse planeeritud üritused kuni kevadeni on meil  kõik kuude kaupa ära “broneeritud”. Plaanis on veel  Pärnu Noortekeskuse külastus, kostümeeritud naljapidu, tordi küpsetamine ja naela ning haamriga “sõbraks”saamine…

Projektid kui aktiivõppe meetod annab süvenemisvõimaluse. Vähetähtis pole lapse uhkustunne:  „Näe minu ema töötab seal ja minu isa õpetas seda!”

 

Tiina Raudsepp, Pärnu Tammsaare Lasteaia õpetaja

—