Psühholoogi pole vaja karta


On palju räägitud, et tänapäeva lastel esineb rohkem probleeme – olgu see siis hüperaktiivsus, tähelepanuhäired, emotsionaalsed probleemid või muu, mis valmistab muret nii lapsevanemale kui lasteaiaõpetajale. Samuti tuuakse rohkem välja vanemate omavaheliste suhete mõju lapse arengule ja sellest tekkida võivaid muresid.

Lastega töötavate spetsialistide meelest on praegusel ajal tõesti rohkem märgata laste probleemset käitumist, kuid samas tõdetakse, et nüüd oskame lapse mure või lausa käitumishäireid paremini märgata. Rohkem liigub infot ja koolitatakse nii vanemaid kui õpetajaid probleeme varem märkama. Samuti räägitakse rohkem erinevatest spetsialistidest ning paranenud on laste ning nende perede nõustamine.

Nõustaja või lausa arstiga (psühhiaatriga) nõupidamine ei tähenda, et lapsevanem või lasteaiaõpetaja oleks läbi kukkunud või nad poleks pädevad oma rollis. Me ei remondi ise kodumasinaid ega tõmba välja hambaid. Just nii on täiesti normaalne, et emotsionaalsete probleemide või suhete kitsaskohtadega küsime abi oma ala spetsialistilt.

Lasteaia keskkonnas on kindlasti efektiivsem võimaldada pedagoogidele psühholoogide loenguid – nii on võimalik ka teistel õppida kolleegide kogemustest ja küsimustest. Küll aga võib õpetaja vajada individuaalset nõustamist, kui probleemi keskmes on tema ise, tema enesetunne, suhted ja emotsioonid.

Lapsevanema käitumine probleemide korral eeldab hoopis teist tegutsemisviisi – liiati võib lapse käitumise muutumine peegeldada koduseid pingeid või vanemate probleeme. Õpetaja jaoks on laps üks paljudest ja nad puutuvad kokku suhteliselt lühikest aega. Vanemad aga näevad oma lapsi ajaliselt rohkem ja erinevates situatsioonides ning tunnetavad üldiselt kiiremini, millal lapse tavapärane käitumine muutub. Osa probleeme kaovad iseenesest – lapsed nö kasvavad neist välja. Siiski on mõistlik pidada nõu spetsialistiga, kui mured on kestnud pikemat aega, andnud tõuke teiste probleemide väljakujunemisele või hakkavad segama igapäevaelu. Näiteks lapse unehäired, huvipuudus, närvilisus, hirmud, vägivaldsed mängud vms

Mis toimub nõustaja juures? Selle on kenasti kokku võtnud Perekeskuse spetsialist Meelike Saarna:

 

„Nõustaja on väljaõppinud spetsialist, kes omab teadmisi ja kogemusi, et mõista inimeste probleemi olemust ja kavandada psühholoogilist abi selle leevendamiseks.

Nõustaja ei mõista kedagi hukka, ammugi ei saa ta kedagi sundida tegema midagi, mida klient ei soovi. Nõustamisse tulnud inimene otsustab ise, millest ta räägib ja millest mitte. Nõustaja suhtub lugupidamisega igasse oma klienti, teda kuulates, mõistes ja toetades.

Esimesel seansil lepitakse vastavalt probleemi sügavusele kokku ka kohtumiste arv.”

Perekeskus Sina ja Mina ridades pakuvad peredele nõu ja abi tugeva väljaõppega perenõustajad ja psühholoogid. Kui on raske otsustada, kas minna nõustaja juurde, võib probleemist rääkida anonüümselt www.sinamina.ee perefoorumis. Seal vastavad lisaks tavakülastajatele spetsialistid, kes püüavad aidata nii probleemi kirjelduse põhjal internetikeskkonnas kui vajadusel silmast silma kohtudes.

 

Mari-Liis Tikerperi, Perekeskus Sina ja mina Perefoorumi nõustaja

 

Rubriigid: Uudised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

2 + 5 =
Please leave these two fields as-is: