Maikuu. Sirelid ja kastanid õitsevad. Ilm on lausa suviselt soe.
Lasteaias on tulemas lõpupeod. Pääsupojad lähevad pesast teele, et oma tiibade tugevust proovida.
Ega see kooliminek nii lihtne olegi. Vahest isegi murettekitav. Nüüd peab laps ise hakkama saama, ise ennast võõraste laste seas kehtestama, leidma sõpru, julgema õpetajalt abi paluda, kui ülesandest päris täpselt aru ei saanud. Õpetaja on aga väikese koolilapse suur sõber, et aidata ja toetada.
Lasteaias õpitakse lõpunäidendit, laule, tantse, luuletusi. Ja õpetaja läheb järjest murelikumaks. Kohe ongi lõpupidu ja siis nad lähevad. Neli aastat on üheskoos mängitud ja õpitud, koos naerdud ja vahel ka nutetud, üksteist lohutatud. Ja õnnelikud oldud, et rühmas on nii toredad ühtehoidvad lapsed. 6 aastane Anu aitab 3 aastasel Siimul ketse jalga tõmmata, 5- aastane Kristiina hoiab “ jala kaenlaaukudega“ ronimistorust kinni, ise pea alaspidi nagu nahkhiir. Õpetajal jääb hing kinni, aga tüdruk maandub lõpuks turvaliselt liivale. 3 aastane Epp õppis 23. mail ise kiikuma. 7 aastane Karl, kes pudeliski paigal ei seisa, räägib rahulikult ja täiskasvanulikult oma unistusest. Sellest, kuidas nad tegelikult lähevad paari aasta pärast maale elama ja mida kõike ta oma maamaamajas näha soovib – koerast basseinini.
Emad on mures, kas see loovuse toetamine, mida lasteaias iga päev näha oli, ka koolis jätkub.
Kuhu ta ikka kaob, mis on istutatud, see hakkab kasvama. Koolis on palju ringe, kus lapsed osaleda saavad ja küll nad enda jaoks sobiva üles leiavad.
Laura on kogu elu lasteaias käinud, 1 a 8 kuuselt hakkas ta ühel hommikul sukkpükse jalga toppima, et tema läheb ka lasteaeda, õe rühma. Laura oli päris valmis lasteaialaps, nii tuligi ta rühma võtta. Laura on oma arvamusega, õpihimuline, fantaasiarikas, julge ja hakkaja. Temal läheb koolis hästi.
Triinu oskas juba 4 aastaselt lugeda, ketti heegeldada, paelu siduda. Ka temal läheb koolis hästi.
Markus on isepäine, riskialdis, sportlik, kiire, taibukas. Temale on ka koolitöö kerge, õpetajal on vaja lihtsalt poissi iga minut silmas pidada. Aga kooliõpetajatel on ka kuklas silmad, täpselt nagu emadel ja lasteaiaõpetajatelgi …
Veel paar päeva ja ongi lõpupidu käes. Peale seda läheb osa lapsi juba maale. Paljud jäävad veel juunikuuks lasteaeda õpetajat lohutama, sõpradega mängima, kaugust hüppama, ronimistorul trikke tegema. Suvi on tulemas ja kõik on alles ees…
Ülle Tõnumaa