112, tulekahju unenäos

Magan ma

ja näen –

tulekahju äkki käes.

Leekides mu tuba,

tuli kardinates juba.

 

Igal pool on suits ja ving,

magades mul kinni hing.

Mõtlen, kuidas ennast päästa,

oma kallist kodu säästa.

 

Äkki kuulen huilgamist,

tuletõrjujate juttu:

„Päästke ta ja elamine ruttu!“

„Appi!Appi!“

karjun ma.

 

Unest ärkan …

Ja siis märkan –

pole suitsu ega leeke

ega põlevaid tapeete.

Vingus oli minu nägu.

Hea, et see oli unenägu.

 

 

Vanempedagoog Marje Kask

Tartu Lasteaed Poku

 

Tunnustatud osalemise eest päästeala loominguvõistlusel 2009

Rubriigid: Omalooming. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele 112, tulekahju unenäos

  1. veljo kirjutab:

    Ilus luuletus.Loodame, et autor üllitab veel selliseid kunstiteoseid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

11 + 10 =
Please leave these two fields as-is: