Perekond
See me vanaisake.
See me vanaemake.
See me kallis isake.
See me armas emake.
See me väike pisipõnn.
Kõik me kokku perekond
Sõrmed tulevad rusikast ühekaupa välja, nii avaneb terve pihk
Üks lihtsamaid ja levinumaid mänge. Sobib nii väikestele kui ka suurtele. Selles lookeses on sees kõik lapsele olulised inimesed.
Siin memm,
siin taat,
siin on minu issike,
siin on minu emmeke,
ja siin olen mina ise-
kõik on minu pere.
Lapse käel on viis sõrme,
viies sõrm lapse käel:
esimene sõrm ja teine sõrm,
kolmas sõrm ja neljas sõrm,
viies sõrm on pöial,
tema sõrmi hoiab.
Sõrmede näitamist ja liigutamist alustatakse väiksest sõrmest. Kui jõutakse pöidlani, surutakse see teiste sõrmede peale ja ringitatakse kätt randmest ühele ja teisele poole.
Sõrmelugu
Mängus on kaks poolt, küsija ja vastaja.
On sul teada, mitu sõrme on mu väikesel käel ?
Küsija tõstab oma valitud arvu sõrmi üles.
Kui nüüd hästi hoolsalt vaatad, mitu sõrme näed ?
Vastaja loendab sõrmed ja tõstab üles sama arvu sõrmi.
Lisan teise käe ja vaat, sõrmi palju kokku saad ?
Vastaja loenda, ütleb arvu ja näitab sama arvu sõrmi.
Sõrmi kokku nüüd…!
Kilpkonn
See on minu kilpkonn. Ta elab kilbi all.
Ta armastab väga oma maja.
Suruda sõrmed rusikasse.
Kui ta tahab süüa, pistab ta pea välja.
Siruta Pikk Peeter ette.
Kui ta tahab magada või ähvardab teda oht,
tõmbab ta pea sisse.
Peida sõrmed rusikasse.
Üks inglike
Üks inglike vaatab
pilve piiri pealt,
kas lapsed on ka head….
Ta tuleb alla…
ja silitab laste pead.
Ühe käe nimetissõrm on ingel ja teise käe peopesa on pilv. Loo lõpus tehakse lapsele kahe käega pai.
Selles näpumängus on midagi maagilist, mis paneb laste silmad särama. Igaüks ju ootab, et ingel silitaks just tema pead.
Pöial – Pöidla-Peep, Pöialpoiss, Pöidla-Mann, Pudrukiitja, Paks peeter
Nimetissõrm – Näpu-Miku, Väike-Indrek, Soolamaitsja, Potilakkuja, Maias-Mees, Kotinõel, Riiukukk.
Pikk-Peeter – Pikk Herman, Suur Mees, Pikk Indrek, Suur Siim.
Nimeta-Mats – Nimetasõrm, Meie Mats, Sõrmkübara Liis, Kullakandja, Sõrmusesõrmus, Rikas Mees.
Väike Ats – Väikemees, Väike-Tiiu, Väikesõrm, Tillu-Ants.
Varvaste lugemine
Mamm, mamm, mamm, mamm, uba!
Varvaste lugemine alates väikesest varbast. „Uba“ öeldakse teise hääletooniga.
Lepatriinu
Lepatriinu, lenda,
üle metsa rända.
Hoogu veidi võta,
kaugele siis tõtta.
Vurr!!!
Liigutused on samad, mis salmis „Tii- tii tihane“
Peale joonistamist käte harjutus
Palju joonistas mu käsi,
keeruta randmeid väljapoole
Käsi ruttu ära väsis.
keeruta teisele poole
Puhka, puhka väike käsi!
raputa aeglaselt
Ära enam ära väsi!
raputa kiirelt
HÜPITAMISSALM
Kark-kark kalaranda,
sörk-sörk Sõrve randa.
Mis sinna minna ?
Lapsele kala tooma.
Kark-kark kalaranda,
sörk-sörk Sõrve randa.
LIISUSALMID
Üks, kaks, kolm, neli.
mine ära, väike veli.
Sina oled hästi kraps,
püüa kinni mõni laps.
Üki, kaki, kommi, nenni,
viide, kuude kalamees.
Vahtis üle järvepinna,
mis tal oli silme ees.
Üle vee
Hipa-hop ja hipa-hoo
Ees on oja, kõrval soo.
Ringi minna palju maad,
Kuis sa ojast üle saad ?
Jalutame randa.
Tii-tii, tipa-tapa,
astu samm ja teine veel.
Tii-tii, tipa-tapa,
astume nüüd sammu veel.
Üks-kaks, üks-kaks,
astub rõõmsalt meie laps.
Üks-kaks, üks-kaks,
tuju läheb paremaks.
Tasa, tasa astub laps, tip-tap, tip-tap (aeglaselt)
Ruttu, ruttu tatsub jalg, tip-tap, tip-tap, tip-tap (kiiresti)
Ära väsis meie laps, oehh! (aeglane kükkimine)
LUULETUSI SUVEST
Mis on soe?
Kai Vasamäe
Soojad on suvi ja suvine vesi.
Sõrmed on käpikus mitmekesi.
Soojad on ema silmad ja käed.
Soojad on püha- ja sünnipäev.
Soojad on süles väikesed loomad.
Soojad veel mitmedki röömutoojad.
Marjule
Ernst Enno
Väike Mann, tilli Anni, lähevad metsa marjule.
Väike Minni, tillu Ninni/ ruttu, ruttu järele!
Korv on Annil, korv on Mannil, Ninnil, Minnil korv on ka.
Leiba Ninnil, leiba Minnil, Annil, Mannil leib ka.
Tipa-tapa – vaata, papa, meie lähme marjule!
Oi, kui kena, vaata ema: meie lähme marjule!
Mererannas
Erika Esop
Ei ma muidu rannas lesi
Mulle meeldib merevesi.
Kuigi olen jalamees,
Ujun nagu kala vee.
Lepatriinu mere ääres
Eno Raud
Kord lepatriinu lendas mere äärde,
Kus vesi oli talle poolde säärde
ja et käepärast oli puhas merevesi,
siis lepatriinu ennast üle kere pesi.
Ei läinud aga pesemine päris täppi,
jäi tiibadele ikka seitse musta täppi.
MÖÖDUS TORE SUVEPÄEV, MEIE LAPS NÜÜD TUTTU JÄÄB …
Kiigu, kiigu hällike,
kasva, kasva lapsukene,
kasva, kasva kangemaks,
sutsu, sutsu suuremaks
raasukene raskemaks,
pisukene pikemaks,
terakene targemaks
Mina laulan lapsele,
nii kui part pojale,
ematetre hellale,
sookurge kullale
Kiigu, kiigu, kiigekene,
alle – aa, alle – aa.
Tuttu jääb me lapsukene,
alle – aa, alle – aa.
Tule ruttu, tule uni,
Tule lapse silma peale.
Tule ruttu, tule uni,
võta kaissu hommikuni
Allikad
E. Kalamees „Kus mu pöial?“ Rakvere: Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž, 2006 Põltsamaa: Vali Press
E. Turnau ja K. Sillaste koolitused
Rahvaluule
Kogunud Reti Tõnismäe
Jänesselja Lasteaia õpetaja
Tänan! Hea töö!