NÄPUMÄNGUD

Perekond

 

See me vanaisake.

See me vanaemake.                           

See me kallis isake.                          

See me armas emake.

See me väike pisipõnn.

Kõik me kokku perekond

 

Sõrmed tulevad rusikast ühekaupa välja, nii avaneb terve pihk

 

Üks lihtsamaid ja levinumaid mänge. Sobib nii väikestele kui ka suurtele. Selles lookeses on sees kõik lapsele olulised inimesed.

 

 

Siin memm,

siin taat,

siin on minu issike,

siin on minu emmeke,

ja siin olen mina ise-

kõik on minu pere.

 

Lapse käel on viis sõrme,

viies sõrm lapse käel:

esimene sõrm ja teine sõrm,

kolmas sõrm ja neljas sõrm,

viies sõrm on pöial,

tema sõrmi hoiab.

 

Sõrmede näitamist ja liigutamist alustatakse väiksest sõrmest. Kui jõutakse pöidlani, surutakse see teiste sõrmede peale ja ringitatakse kätt randmest ühele ja teisele poole.

 

 

Sõrmelugu

 

Mängus on kaks poolt, küsija ja vastaja.

 

On sul teada, mitu sõrme on mu väikesel käel ?

Küsija tõstab oma valitud arvu sõrmi üles.

 

Kui nüüd hästi hoolsalt vaatad, mitu sõrme näed ?

Vastaja loendab sõrmed ja tõstab üles sama arvu sõrmi.

 

Lisan teise käe ja vaat, sõrmi palju kokku saad ?

Vastaja loenda, ütleb arvu ja näitab sama arvu sõrmi.

 

Sõrmi kokku nüüd…!

 

Kilpkonn

 

See on minu kilpkonn. Ta elab kilbi all.

Ta armastab väga oma maja.

Suruda sõrmed rusikasse.

 

Kui ta tahab süüa, pistab ta pea välja.

Siruta Pikk Peeter ette.

 

Kui ta tahab magada või ähvardab teda oht,

tõmbab ta pea sisse.

Peida sõrmed rusikasse.

 

Üks inglike

           

Üks inglike vaatab                                                               

pilve piiri pealt,                                                                    

kas lapsed on ka head….                                                      

Ta tuleb alla…

ja silitab laste pead.

 

Ühe käe nimetissõrm on ingel ja  teise käe peopesa on pilv. Loo lõpus tehakse lapsele kahe käega pai.

 

Selles näpumängus on midagi maagilist, mis paneb laste silmad särama. Igaüks ju ootab, et ingel silitaks just tema pead.

 

Sõrmede nimed

 

Pöial – Pöidla-Peep, Pöialpoiss, Pöidla-Mann, Pudrukiitja, Paks peeter

Nimetissõrm – Näpu-Miku, Väike-Indrek, Soolamaitsja, Potilakkuja, Maias-Mees, Kotinõel, Riiukukk.

Pikk-Peeter – Pikk Herman, Suur Mees, Pikk Indrek, Suur Siim.

Nimeta-Mats – Nimetasõrm, Meie Mats, Sõrmkübara Liis, Kullakandja, Sõrmusesõrmus, Rikas Mees.

Väike Ats – Väikemees, Väike-Tiiu, Väikesõrm, Tillu-Ants.

 

 

Varvaste lugemine

 

Mamm, mamm, mamm, mamm, uba!

Varvaste lugemine alates väikesest varbast. „Uba“ öeldakse teise hääletooniga.

 

 

 

 

 

 

 

 

Lepatriinu

 

Lepatriinu, lenda,                                         

üle metsa rända.                                            

Hoogu veidi võta,

kaugele siis tõtta.

Vurr!!!

Liigutused on samad, mis salmis „Tii- tii tihane“

 

Peale joonistamist käte harjutus

 

Palju joonistas mu käsi,

keeruta randmeid väljapoole

 

Käsi ruttu ära väsis.

keeruta teisele poole

 

Puhka, puhka väike käsi!

raputa aeglaselt

 

Ära enam ära väsi!

raputa kiirelt

 

 

 

HÜPITAMISSALM

 

Kark-kark kalaranda,

sörk-sörk Sõrve randa.

Mis sinna minna ?

Lapsele kala tooma.

Kark-kark kalaranda,

sörk-sörk Sõrve randa.

 

LIISUSALMID

 

Üks, kaks, kolm, neli.

mine ära, väike veli.

Sina oled hästi kraps,

püüa kinni mõni laps.

 

Üki, kaki, kommi, nenni,

viide, kuude kalamees.

Vahtis üle järvepinna,

mis tal oli silme ees.

 

 

 

 

 

Üle vee

 

Hipa-hop ja hipa-hoo

Ees on oja, kõrval soo.

Ringi minna palju maad,

Kuis sa ojast üle saad ?

 

Jalutame randa.

 

Tii-tii, tipa-tapa,

astu samm ja teine veel.

Tii-tii, tipa-tapa,

astume nüüd sammu veel.

 

Üks-kaks, üks-kaks,

astub rõõmsalt meie laps.

Üks-kaks, üks-kaks,

tuju läheb paremaks.

 

Tasa, tasa astub laps, tip-tap, tip-tap (aeglaselt)

Ruttu, ruttu tatsub jalg, tip-tap, tip-tap, tip-tap (kiiresti)

Ära väsis meie laps, oehh! (aeglane kükkimine)

 

 

LUULETUSI  SUVEST

 

Mis on soe?

Kai Vasamäe

 

Soojad on suvi ja suvine vesi.

 Sõrmed on käpikus mitmekesi.

Soojad on ema silmad ja käed.

 Soojad on püha- ja sünnipäev.

Soojad on süles väikesed loomad.

 Soojad veel mitmedki röömutoojad.

 

 

Marjule

Ernst Enno

 

Väike Mann, tilli Anni,  lähevad metsa marjule.

Väike Minni, tillu Ninni/ ruttu, ruttu järele!

Korv on Annil, korv on Mannil,  Ninnil, Minnil korv on ka.

Leiba Ninnil, leiba Minnil,  Annil, Mannil leib ka.

Tipa-tapa – vaata, papa,  meie lähme marjule!

Oi, kui kena, vaata ema: meie lähme marjule!

 

 

 

 

Mererannas

Erika Esop

 

Ei ma muidu rannas lesi

Mulle meeldib merevesi.

Kuigi olen jalamees,

Ujun nagu kala vee.

 

Lepatriinu mere ääres

Eno Raud

 

Kord lepatriinu lendas mere äärde,

Kus vesi oli talle poolde säärde

ja et käepärast oli puhas merevesi,

siis lepatriinu ennast üle kere pesi.

Ei läinud aga pesemine päris täppi,

jäi tiibadele ikka seitse musta täppi.

 

 

 

MÖÖDUS TORE SUVEPÄEV, MEIE LAPS NÜÜD TUTTU JÄÄB …

           

Kiigu, kiigu hällike,

kasva, kasva lapsukene,

kasva, kasva kangemaks,

sutsu, sutsu suuremaks                                                                                

raasukene raskemaks,

pisukene pikemaks,

terakene targemaks

 

Mina laulan lapsele,

nii kui part pojale,

ematetre hellale,

sookurge kullale

 

 

 

Kiigu, kiigu, kiigekene,                                                                    

alle – aa, alle – aa.                                                                            

Tuttu jääb me lapsukene,                                                                 

alle – aa, alle – aa.                                                                            

 

Tule ruttu, tule uni,

Tule lapse silma peale.

Tule ruttu, tule uni,

võta kaissu hommikuni

 

 

 

 

Allikad

E. Kalamees „Kus mu pöial?“ Rakvere: Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž, 2006 Põltsamaa: Vali Press

E. Turnau ja K. Sillaste koolitused

Rahvaluule

 

Kogunud Reti Tõnismäe

Jänesselja Lasteaia õpetaja