Õuesõpe, avastuslik õpe ja mäng

 

Õuesõpe (Outdoor Learning)  ja avastuslik õpe (Exploratory Learning) on terves  maailmas üha enam tähelepanu köitvad õppimisviisid. Õues  saab õppida kõiki õppeained,  mitte ainult loodusteadusi. Sellise õpetamise meetodi juured on teada juba Aristotelese koolist. Avastuslik õpe  toetub kogemusliku õppimise teooriale, milles teadmised luuakse praktiliste kogemuste saamise ja nende ümberkujundamise kaudu. Õuesõppe ja avastusõppe kõige üldisem tõdemus on see, et õues avastades õpitakse eelkõige seoseid, toas ehk enam arvandmeid ja fakte.

 

Eelkooliealiste laste  põhitegevus on mäng, tegutsema ajendab  teadmishimu. Looduslikus keskkonnas mängu kaudu lapsest lähtuv kasvatamine ja avastuslik õpetamine peaks olema iga lasteaia õppe- ja kasvatustöö eesmärgiks. Looduse vahendamine õppides ja mängides aitab mõista looduses toimuvaid protsesse  ja tagab keskkonna tunnetamise kõigi meelte kaudu, lisaks põhiviisikule ka liikumis- ja taskaalumeele kasutamise. Kui õpetaja ise on avatud ja vastuvõtlik  ümbritseva  ja uute avastuste suhtes, leiab ta  alati midagi huvitavat õpetamiseks  ja ka  ise õppimiseks.

Loodus on koht, kus tekivad tundmused, areneb mõtlemine ja ilumeel. Seal arendatakse värvi-, vormi- ja helitaju, mängitakse valguse- ja varjumänge, jälgitakse looduse rütmi, mis annab lapsele ainet mõtlemiseks ja võimaluse eneseväljenduseks. Õues õppides, tegutsedes ja mängides tekkinud raskused nõuavad pingutust, mis omakorda paneb lapsi arukalt vaatlema, mõtlema, juurdlema, valikuid tegema ja lõpuks ka otsustama.

 

Kasutades õues avastuslikku õpet saame suurendada huvi õppimise vastu ning arendada hoolivat suhtumist ümbritsevasse keskkonda. Õpetamine ja õppimine toimub vahetu kogemise, ise tegemise ja kogetu vahendamise kaudu. Õpetaja ülesandeks jääb luua   arengukeskkond, milles lapsed saaksid  praktiseerida avastusliku ja leiutusliku iseloomuga tegevusi.

Kasutades erinevaid avastusõppetsükleid sain laste õues oleku aja muuta huvitavaks ja mänguliseks. Erinevate õppetsüklite läbiviimine väljas võimaldas kinnistada toas õpitut ja kasutada õppevahenditeks loodust. Õues õppides ja mängides mõõtsime  üle oma rühmakaaslased, võrdlesime jalgade suurusi ja otsisime erinevaid vahendeid, millega sai mõõta pikkust, laiust,  kõrgust, kaugust ja ümbermõõtu. Tore oli puude vahelist kaugust mõõta näiteks männikäbides või jalapikkustes. Selle tegevuse juures põimusid erinevad ainevaldkonnad. Käbidega tegeledes tutvus laps arvudega ja õppis loendamist, ühiste arutelude käigus arenes  sõnavara, oma nime ja tulemuse  ülesmärkimine parandas kirjutamisoskust.

Ühised arutelud aitasid lastel aru saada õppetsükli vältel omandatud mõistetest, oskustest ja hoiakutest. Pisikestes gruppides töötamine valmistas lapsi ette rühmatööks ja õpetas arvestama kaaslastega. Samuti said lapsed olla nii õppija kui õpetaja rollis.

Avastusõppe “Meeled” õppetsüklis oli õues tore  tundma õppida seal leiduvate  esemete omadusi neid mitmel erineval viisil nähes, kuuldes, kompides võimalusel ka haistes ja maitstes.  Tutvusime erinevate taimede, puude ja põõsastega,  võrdlesime mitmesuguseid lõhnu ja maitseid. Kuulasime helisid ja otsisime ise vahendeid, mis võimaldavad tekitada heli. Vaadeldes ja uurides õppisime kirjeldama ümbritsevat keskkonda ja  tooma välja selle iseloomustamiseks sobivaid omadussõnu. Iga erineva meele kinnistamiseks kasutatakse  õppe- ja  liikumismänge.

Õppetsükkel  “Ilm” õpetas vaatlema ilma (tuul, pilved, päike…), tegema nähtu kohta märkmeid, võrdlema temperatuuri erinevatel päevadel ja kasutama termomeetrit. Õues õppisime aru saama ka valguse, temperatuuri, vee, mulla ning õhu mõjust taimedele, loomadele ja inimestele. Õpetasime lapsi  mõistma ja märkama enda ja teiste tegevuse tagajärgi looduses. Läbi ilmataadi mängude paranes koostöö ja suhtlemisoskus. Rühmatöö oskust aitas parandada tuulelipu meisterdamine.

Õues mängides õppisid lapsed järgima mängureegleid  ja neid teistele selgitama. Samuti saime selgeks mängu käigus tekkinud probleemide lahendamise ja õppisime mängukaaslastega kokkuleppele jõudma. Loodus ongi meile ja lastele Suur Õpetaja, kelle poole võib alati pöörduda, et arendada enda  tunnetuslikku külge, mõista maailma, leida rahulolu, süvendada rühmaruumis õpitut ning  harjutada keskkonna- ja loodushoiu praktilisi võtteid. Looduses õppimine toob esile inimeste head iseloomuomadused ja annab tugeva tõuke uuenduslikule mõtlemisviisile…. Õues liikumise, avastamise,  mängimise ja õppimise kaudu saadakse võimalus kogeda  tõelisi ja sügavaid tundeid, õpitakse  nendega hakkama saama ja ümbritseva maailmaga suhtlema.

Maiki Kruuda

Põlva lasteaed Mesimumm vanemõpetaja

 

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

10 + 15 =
Please leave these two fields as-is: