Filosoofiline arutelu ja lavastusmäng – loova ja hooliva suhtumise kujundajad

 

 Alustasin lavastusmängude mängimisega Vahur- Paul Põldmaa juhendamisel. Teema pakkus huvi ja koos oma paarilise Marju Kuusmaaga otsustasime süvendatult tegeleda lavastusmängu ühe alaliigi, lauateatriga.

Töö oli jaotatud etappideks. Esimesel etapil tutvusime lähemalt draamatööga ja talletasime kogemusi.

Teisel etapil kogusime lauateatri materjali lavastuste läbiviimiseks, õppisime selgeks metoodika, viisime sisse rütmi, mis aitas lastel endas leida harmooniat ja tervikut, koostasime pingerea kergemalt raskemale vastavalt jutustuse sisule, valmistasime vahendeid ja tegelasi, et tõsta laste aktiivsust.

Lõpuks panime kirja juba laste  poolt väljamõeldud jutud ning koostasime raamatu „Jutukelder“, mis ilmus 2007. aastal õppevarana.

 

2005. aastal, Tallinna Pedagoogilises Seminaris õppides, tuli mõte seoses uurimistööga teemat edasi arendada. Väljundiks kujunesid filosoofilised vestlused. Olen oma töös tuginenud ühe ameerika laste filosoofia rajaja Mathew Lipmani pakutavale materjalile. Programmist olen noppinud välja ja kohandanud oma rühma lastele selle materjali, mis sobis minu töö sisu ja spetsiifikaga, arvestades laste iga, vajadusi ja huve, erinevaid võimeid ja oskusi. Selleks jagasin vaadeldavad lapsed eraldi gruppidesse:  

  • aktiivsed, hea kõne ja eneseväljendusoskusega, kuid püsimatud lapsed
  • kinnised, sisemiste pingete ja raskesti kohanevad lapsed
  • julged, hea sõnavara ja loovusega lapsed,  kes teiste lastega eriti ei mänginud
  • lapsed, kes olid loomult tagasihoidlikud, kuid hea kunstiandega ja loovad.

Analüüsisin lapsi gruppide kaupa, kui vaatlusrühmast laps puudus, siis eraldi vaatlust  ei tehtud. Lapsed olid viie – kuue aastased.

 

Filosoofiline arutelu vorm erineb tavalistest aruteludest selle poolest, et lapsed ise saavad jagada oma mõtteid, kogemusi ja vaateid. Protsessi käigus hakkavad nad hindama teiste arvamust ja tajuma, kui olulised on põhjendused, et kaitsta oma seisukohti.

Arutelude eesmärk on probleemidesse süvenemine ja vastuste otsimine. Õpetaja ülesanne on olla kuldsel keskteel. Ta ei tohi oma arvamust peale suruda, vaid peab küsimuste ja vastuste kaudu laskma  lastel jõuda oma arvamuseni. Lapsi huvitavad just need küsimused, mis puudutavad maailma ja ühiskonda, milles nad ise elavad. Lastele on oluline saada küsimusele  mõistetav vastus. Põhilised küsimused M. Lipmani väidete järgi on näiteks sellised:

  • Mis on armastus?
  • Mis on asjad?
  • Mis on mõistus?
  • Mis on vabadus?

 

Tänapäeva kiires ja üha rahutumas maailmas ei pane me tihti tähele seda, kes on meie kõrval, meiega koos, millised on meie tunded ja vajadused.

Ka igapäevases kasvatustöös tuleb ette olukordi, kus lapsed on ükskõiksed ja hoolimatud. Tuleb teha kõik selleks, et lastes olemasolev headus saaks täiskasvanutelt tuge ja nad käituksid teiste suhtes hoolivalt. Üheks võimaluseks on kindlasti filosoofiline arutelu ja lavastusmängude mängimine lasteaias. Filosoofilised arutelud integreeritult lavastusmängudega võimaldavad eneseteostust kõigile lastele, olenemata nende oskuste ja võimete tasemest. Eriti ilmnes see rühmatöös kinniste ja tagasihoidlike laste puhul. Filosoofilised arutelud mõjutasid nende laste mõtlemist, eneseväljendusoskust ja aitasid  hirmudest üle saada. See omakorda tõi kaasa julgema esinemise lavastusmängudes.

Selline integreeritud tegevus annab niisugustele lastele vabaduse ja julguse olla mina ise. Loov ja hooliv tegutsemine õpetas kõiki rühma lapsi märkama enda kõrval nii eakaaslast kui ka täiskasvanut ja temaga arvestama.

 

Läbi lavastusmängude ja filosoofiliste arutelude saab ergutada lastes eetilist käitumist ja loomingulist mõtlemist. Lavastusmängud seotuna filosoofiliste aruteludega võimaldavad lastel oma arvamust põhjendada ja kaitsta.

Filosoofiliste arutelude käigus oli märgata, kuidas abistati rühmakaaslasi, oldi mängides sõbralikumad, toetati, lohutati, kallistati.

Lapsed hakkasid omavahel mängides ja suheldes hindama teiste arvamust ja mõistsid, kui olulised on oma arvamust kaitstes põhjendused. Nad oskasid kuulata teise lapse soove ja rääkida oma ideedest. Rühma sisekliima paranes ja tülid lahendati valutumalt.

 

Võib väita, et laste kasvatamisel lasteasutuses ei tasu oodata, et filosoofiline käitumine ja eetilised omadused kujuneksid iseenesest.

Filosoofiline käitumine avaldub paremini nendel lastel, kelle arendamisel on kasutatud laste filosoofia programmi.

 

Tagasihoidlikud ja loovad lapsed avaldasid oma mõtteid paremini läbi joonistuste. Oli märgata, et ka nemad muutusid  esinemistes julgemaks ja oskasid oma sisukohti kaitsta ja põhjendada, kui selleks vajadus tekkis.

Julgetele ja hea sõnavaraga lastele sobisid hästi filosoofilised vestlused. Selline meetod ergutas neid lapsi filosoofiliselt mõtlema ja tegutsema.

 

Ilmnes, et lavastusmängude mängimine ja filosoofilised arutelud täiendavad teineteist, julgustavad lapsi oma mõtteid väljendama, arendavad mõtlemist, loovust ja laste eetilist käitumist. Ja headus pääseb võidule.

 

Mängige rohkem lavastusmänge, laske lastel ise otsuseid teha, ergutage nende mõtlemist läbi filosoofiliste arutelude ja andke neile võimalus avaldada loovust läbi kõne, kehakeele ja läbi muusika. Nii saavad neist loovad ja mõtlevad,oma seisukohti omavad, hea väljendusoskusega lapsed.

 

Helin Laimets

Tibutare Lasteaia vanemõpetaja                                                           

 

 

 

 

 

 

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

2 + 8 =
Please leave these two fields as-is: