Rõõm ja energia Naerumere lasteaias.

On üks kena kohake

Ja mere ääres majake…

See me Naerumeri

 

2006. aasta augustis asusin tööle Toila eralasteaeda Naerumeri. Nüüdseks on täis saamas minu kolmas tööaasta. Töötan hetkel kolme-nelja aastaste Õnnekillukestega, kellega ma 2006. aastal alustasin. Meie majas on kolm rühma ja parim meeskond, kellega tööd teha.

Ma võin kätt südamele pannes tunnistada, et olen kõigi lastega suutnud luua väga hea kontakti, nad usaldavad ja avavad end mulle. Lapsed tulevad hommikuti hea meelega rühma. Minu eesmärk ei ole olla õpetaja, vaid sõber, kellele võib loota.

Ma tulen hommikuti tööle hea tujuga, sest lapsed tõesti motiveerivad mind. Arvan, et praegusel eluetapil lasteaiaõpetajana töötades olen teinud parima valiku. Ma pean oma suurimaks plussiks lapsemeelsust. Ilma selleta ei saaks lastega koos töötada –  ma ei mõistaks neid. Minu jaoks ei ole probleem lastega võidu joosta või padjasõda mängida. Mul ei ole kahju magamata öödest, kui  valmistan ette  mõnda huvitavat etendust või üritust. Korraldan üritusi suure entusiasmiga, sest nii on võimalus esineda ja pakkuda teistele midagi meeldejäävat. Koostegemine meeskonnas on huvitav ja pakub mõlemale osapoolele uusi väljakutseid ja naudingut.

Kevadeks oli meie meeskond päris omadega läbi. Kõik need peod ja üritused ning igapäevane kirjatöö olid meid täiesti ära väsitanud. Sügisel koostatud plaan nägi ette, et viimaseks ürituseks jääb lastekaitsepäev. Ei mäletagi enam, kas olin vabatahtlikult või sunniviisiliselt seda organiseerima pandud, aga üks asi oli selge –  kui teha, siis teha korralikult.

Juhataja Ailiga läbirääkimisi pidades otsustasime oma väikesele lasteaiale ja vaiksele külaelule veidi elu sisse puhuda ja korraldada midagi täiesti teistsugust. Mõeldud, tehtud. Kaasasime oma ettevõtmisele kohaliku gümnaasiumi 11. klassi noored. Ühtlasi tahtsime tulevastele abiturientidele lähemalt tutvustada, kui vahva on lasteaiaõpetaja amet.

Noore õpetajana ei olnud ma varem nii mahukat üritust üksi korraldanud, kuid mul oli kindel  seljatagune ja eesmärk –  pakkuda kõigile toredat ja meeldejäävat päeva vabas õhus ning ühendada meeldiv kasulikuga.

Iga maja töötaja sai võimaluse tegeleda talle meelepärase töötoaga. Muinasjututelgis kuulati ja loeti muinasjutte koos  õpetaja Urvega, vaadati pildiraamatuid ja joonistati muinasjututegelasi. Patuudi juures tegeles lastega  õpetaja Merle. Takistusraja olid oma valvsa pilgu ja hoole alla võtnud gümnaasiumi noormehed, kes ise on spordiga suured sõbrad. Takistusrada hõlmas lasteaiaesist muruplatsi, kus oli võimalik joosta, täpsust visata, tunnelist läbi pugeda, jalgpalli mängida ja liugu lasta. Loodustoa metsahaldjaks oli õpetaja Silja, kellega koos kuulati loomade ja lindude häälitsusi, vaadati metsateemalisi mulaaže ja muid näitmaterjale, täideti töölehti.

Kunstitoas tegutses õpetaja Aimi. Vooliti savist, mis pärines Toila rannast, maaliti, vooliti ja kleebiti. Õues said lapsed puhkehetkedel kriitidega asfaldile oma tujusid ja päevamuljeid joonistada. Igas töötoas olid ka koolinoored abiks.

Päev kulmineerus ühislaulmise ja –tantsimisega. Koolinoorte seast leitud andekale kitarristile jäid järgi õhkama nii noored kui vanad. Palava päikese eest poeti pakku saali, kuhu oli sisseseatud „Mõnula” multifilmide vaatamiseks.

Jahedas saalis sai päev kokkuvõetud ja muljeid vahetatud. Me  olime väga väsinud, kuid meie kõigi silmis säras tuluke, sest olime tehtuga väga rahul. Vahvast päevast jäid kõigile mälestuseks tänukirjad ja mullitajad. Kõik leidsid, et antud päev võiks saada meie lühikese ajalooga lasteaia üheks traditsiooniks. Ja veel –  miks mitte korraldada seda järgnevatel aastatel veel suurema hulga  sõpradega.

Ma ei väsi kõigile oma tuttavatele rääkimast või näitamast fotosid sellest imelisest 1. juunist Toila Naerumeres. See üritus viis mu emotsioonid lakke ja ma sain sellest tohutult  palju uut energiat ja tegutsemisrõõmu. Ülitore oli vaadata meid kõiki õlg õla kõrval endast maksimumi andmas. Ja sellel kõigel oli  nii üllas eesmärk – lapsed. Lapsed on meie tulevik ja nende pärast ei ole meil millestki kahju!

Soovin tänada Toila Gümnaasiumit. Aitäh teile Peep, Aap, Ilja, Taavi, Keith, Heiki, Indrek, Pirgit, Kettel, Kätlin, Tiina, Agne, Ljuba, Kaisa. Suur tänu lapsevanem Sirjele, kes valmistas koolinoortele maitsva koogi. Armas meeskond Naerumeres, teiega on rõõm koos töötada! 

 

Triin Ilves

Toila lasteaed Naerumeri

Õnnekillukeste õpetaja

 

 

 

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Rõõm ja energia Naerumere lasteaias.

  1. Kai-Leen kirjutab:

    Väga soe ja südamesse minev jutt. Olen Toila lasteaiast palju head kuulnud. Olge tublid!

  2. Imbi kirjutab:

    Tore on lugeda, et kodukandis (Toilas) nii entusiasmiga töötatakse! Iga ala vajab professionaalsust ja avatud südant!
    Jaksu ja sisukaid mõtteid -tegemisi edaspidiseks!

    Kolleeg Mellistest

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

5 + 5 =
Please leave these two fields as-is: