Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Tartu lasteaiad: justkui rohkelt, aga kõigile ei jätku

 

Tartu abilinnapea Jüri Sasi kinnitusel jätkab Tartu uute lasteaedade ehitamist tempoga üks lasteaed aastas. Sasi kõrval vastas Tartu Postimehe küsimustele haridusosakonna peaspetsialist Katrin Parv.
Kas Tartu linn võiks liikuda selles suunas, et lasteaiakoht oleks kodule nii lähedal, et last ei peaks lasteaeda viima tingimata auto või bussiga?

Jüri Sasi: Me oleme seda arutanud ja püstitanud küsimuse, kas taastada lasteaedade teeninduspiirkonnad.

Aga probleem on selles, et väga paljud lapsevanemad tahavad tuua lapse lasteaeda kesklinna.

Seda soovi me rahuldada ei suuda, meil pole kesklinnas kohtigi, kuhu lasteaedu teha. Ainus konkreetne koht on Pepleri tänav, kuhu lasteaed ka tuleb. On veel üks erakrunt Lina tänavas, mis kuulus varem ülikooli kliinikumile. Sinna oleme seadnud lasteaia planeerimise tingimuse, olgu ta siis eralasteaed või päevahoid. Aga see pole linna maa.

Katrin Parv: Tegin ise 2008. aastal uuringu, et selgitada linnaosade kaupa lapsevanemate eelistusi lasteaia valikul. On ilmne, et kesklinna lasteaedadesse on tung suurem, kui võiks arvata kesklinna elanike arvu järgi. Kesklinna tahtis 24 protsenti kohataotlejaist.

Paljud ei vali lasteaeda elukoha, vaid töökoha järgi. Ta tuleb kesklinna tööle või sõidab siit läbi. Tal on mugav laps hommikul kesklinna tuua ja õhtul siit koju viia. Näiteks Veerikul on lasteaedu palju, aga tahtjaid nii palju pole. Igale lasteaiale teeninduspiirkonda teha on väga raske.

Jüri Sasi: Soomes on tehtud lisaks koolidele ka lasteaedadele ranged piirkonnad. Lapsevanemal polegi võimalust valida, millisesse lasteaeda ta oma lapse viib.

Katrin Parv: Aga meie inimestele see ei sobi, nemad tahavad valida.

Kui me vaatame Tartu kaarti, näeme lasteaiavõrgus silmatorkavaid auke: Ihastes ja Supilinnas pole üldse lasteaeda, Tammelinnas ja Karlovas on lasteaiakohti mitu korda vähem kui mõnes teises linnaosas.

Katrin Parv: Karlovas on ju Karoliine ja Helika.

Jüri Sasi: Supilinnas Oa tänava ja Emajõe vahel on lasteaiakrunt olemas. Sealne õnnetus on soine pinnas.

On rehkendatud, et sinna ehitamiseks tuleks umbes kuue meetri sügavuselt kogu turbapinnas välja vedada ja täita kõva pinnasega. Siis oleks võimalik hakata teid-tänavaid ehitama.

Tammelinna Kulli tänava lasteaia ehitus peaks algama 2011. aastal. Aga enne seda peaks 2010. aasta sügisel lahti minema Rukkilille lasteaia juurdeehitus Sepa tänavas. Praegu käib projekteerimine. Sinna lisandub kuus rühma umbes 120 lapsele.

Enne valimisi rõhutasid paari erakonna esindajad, et tuleb tõsiselt kaaluda, kas on mõistlik matta raha jätkuvalt betooni, ehitades 50-miljonilisi lasteaedu. Ehk tuleks tõesti valida paindlikum tee, kasutada ajutisi pindu ja erahoidjate teenuseid, et kümne aasta pärast ei avastataks nagu 15 aastat tagasi: meil on pooled lasteaiad üle?

Jüri Sasi: Üheksakümnendate aastate lasteaiakohtade üle­­jääk oli otseselt seotud vene sõjaväelaste perede lahkumisega. Nii drastilist kukkumist pole enam ette näha. Aga kui sündimus hakkabki langema, saame teha lasteaiarühmad väiksemaks.

Seni oleme kasutanud kõiki seaduslikke võimalusi, et laste arv rühmades oleks maksimaalne.

Kas ma saan õigesti aru, et kuigi te olete ise öelnud, et statistika järgi puudub rühmades haiguste tõttu pidevalt veerand või kolmandik lastest, peate rühmade vähen­­damist siiski mõistlikuks?

Jüri Sasi: Kõik puudumised pole sugugi haiguste tõttu. Lapsi jäetakse mõnel päeval koju näiteks seepärast, et ema käib tööl vahetustega või siis hoiab ühel päeval last vanaema.

Aga kasutan võimalust, et vahendada paljude lastearstide seisukohta: lapsed peavadki nakkushaigused lasteaias läbi põdema. Kui nad nakatuvad täiskasvanuna, põevad nad raskemalt ja saavad raskemaid tüsistusi.

Rühmade vähendamise poolt räägib eeskätt see, et kui rühmas on palju lapsi, jääb kasvatajail vähem aega tegeleda igaühega eraldi.

Näide elust. Riia mäel elav ema viib igal hommikul ühe lapse Akadeemia tänava lasteaeda, teise poolteist kilomeetrit eemale Kivi tänava lasteaeda. Kas selliseid olukordi tuleks püüda iga hinna eest vältida?

Jüri Sasi: Meil on eesmärk jõuda selleni, et ühe pere lapsed saaksid käia ühes lasteaias.

See aga eeldab mingitki manööverdusruumi, ehk et lasteaias oleks alati varuks mõni vaba koht. Olen kuulnud, et probleeme on olnud ka emadest lasteaednike palkamisega: nende laps samasse lasteaeda ei mahu.

Jüri Sasi: Igas lasteaias võiks olla mõni koht varuks.

Katrin Parv: Aga praeguses kohanappuses on selliste varukohtade hoidmine keeruline. Kuni meil on lasteaiajärjekord, ei saa me ühelegi lapsevanemale öelda, et lasteaiatöötaja laps tõstetakse tema lapsest ettepoole. Linnakodanik ütleb: mina pean ka tööle minema, miks kasvataja töökoht on minu töökohast tähtsam?

Jüri Sasi: Tulles nüüd tagasi selle raha betooni matmise juurde: seda tulebki teha hetkeni, kui on tekkinud minimaalne lasteaiakohtade varu.

Me ei saa seaduse täitmise mõttes loota eralasteaedadele ja hoiuseltsidele, sest nende pikaks püsimiseks puudub garantii. Pealegi näitavad küsitlused, et enamik lapsevanemaid eelistab eralastehoiule lasteaedu.

Maal on palju algkoole-lasteaedu. Kuna räägitakse õpilaste arvu järkjärgulisest vähenemisest järgnevate aastate jooksul, kas poleks siis mõistlik anda tühjaks jäävaid kooliruume lasteaiarühmade kasutusse?

Katrin Parv: Nii palju vaba ruumi koolides pole, sinna lähevad järjest suuremad lennud. Teiseks pole klassid enam kolmekümne kuuesed, vaid kahekümne neljased. Kõne alla võiks tulla mõne lasteaiarühma tegemine koolimajja paariks aastaks, aga mitte pikaajaliselt.

Jüri Sasi: Veeriku kooli juurde lasteaiarühmade tegemine oli kaalumisel, aga see olnuks väga lühiajaline investeering. Mõne aasta pärast, kui õpilaste arv taas kasvab, peaksime lasteaialapsed välja kolima ja neid poleks kuhugi panna.

Ja lõpuks tuhat korda esitatud küsimus: mis aastal suudab Tartu hakata täitma koolieelse lasteasutuse seadust, tagades lasteaiakoha kõigile poolteise- kuni seitsmeaastastele tartlastele?

Jüri Sasi (pärast mõneminutilist arvutamist): Praegu on Tartus reaalselt puudu umbes 300 lasteaiakohta.

Aga see ei tähenda, et Kummeli tänava lasteaia avamisega ja Rukkilille lasteaia juurdeehitisega on kõigil koht, sest lapsi sünnib igal aastal järjest enam.

Mis aastal siis?

2013. aastal.

Tartu Postimees.ee

Leave a Comment

5 + 2 =
Please leave these two fields as-is: