Lõikuspidu

Peokava

Lapsed sisenevad saali, kõigil peas kodulooma peakatted (lambad, notsud, kuked, kanad, lehmad, hobune, kassid, koerad).

Loomad teevad sisenedes neile omaseid hääli.

Sisenevad peremees ja perenaine ( perenaine rahvariietes, peremees takupükstes, valges pluusis, pastlad jalas ja mütsilodu peas).

 

Perenaine: Peremees, peremees mihklipäev juba möödas sul loomad alles heinamaal. Vanasti usuti, et pärast mihklipäeva läheb hunt kurjaks ja muutub inimestele ja loomadele ohtlikuks.

Peremees: Tänavu  on nii soe ja päikseline sügis olnud, et pole vaja kiirustada loomade lauta ajamisega.

Kiidab ja silitab oma loomi.

 

 Laul „ Taadil tare künka peal „

 

Peremees: Tulge, tulge nüüd lauta, külmad ilmad tulekul, külmetate ja jääte mul tõbiseks.

Perenaine: Rändame oma karjamaad  mööda ringi ja vaatame, kes veel on karjamaale jäänud.

 

Laulumäng „ Rändame ringi“

Laulik Külliki Levin „ Oma viisike“

 

Perenaine: Eesti rahvakalendris on mihklipäev suve lõpu ja sügise alguse püha. Mihklipäev oli 29. septembril. Mihklipäevaks pidid kõik välitööd lõpetatud olema – vili põldudelt koristatud, kartul võetud ja juurvili keldris. Jäid ainult künnitööd.

Suilistele e. suvilistele, suveks talutöödele võetud abilistele  ja karjastele, anti suvise töö eest palk kätte ja nüüd võisid nad oma koju tagasi minna.

Mihklipäeval oli veel kombeks vedada oinast ( valget) 3 korda ümber kivi, arvates, et siis tuleb lumi maha ja kui tuleb lumi maha, saab pere jälle liha süüa.

 

Mäng“ Oina Vedamine“

Lille Teedumäe „ Lasteaia rahvakalender“, lk 9.

 

Lapsed panevad maskid akna lauale, nägudega akna poole.

 

Peremees: Mihklipäevast läks inimeste elu kergemaks, tööd oli vähem ja talveks toiduvarud olemas. Sellepärast oligi mihklipäev vanasti suur püha ja pidupäev. Kuna põlluharimine ja viljakoristamine olid rasked tööd, siis austasid meie esivanemad leiba, mis oli nii suure vaevaga saadud. Vanasti oli komme, et  kui leivatükike maha kukkus, võeti see üles ja anti talle suud. See tähendas, et inimesele on leib kallis.

 

Laulumäng „ Lõbus mölder“

Meeme Liivak“ Kaks sammu sissepoole“, lk 40

 

Peremees võtab koti ja jalutab laste keskel

 

Peremees: Vanasti öeldi :„Mihklipäevaks naine tuppa ja nann koopasse.“

See tähendas, et nann ehk naeris juurviljahoidlasse. Naistel enam õues tööd ei olnud, hakati tegema tubaseid töid.

 

Peremees: Perenaine, kõik köögiviljad on juba keldris, kuid sibulad oled sa õue unustanud.

Perenaine: Läheme lapsed ja toome need sibulad ka ära.

 

Laul „ Sibulast“

Laulik Thea Paluoja „ Laste laululood“, lk 7

 

Peremees: Oh, küll sel aastal olid ilusad porgandid, kaalikad ja kapsad. Neid on lausa lust keldrisse viia. Mõni on nii suur, et tassi kas või perenaisega kahekesi.

 

Laul „Sügise annid“

Laulik M.Vurma „ Laule  lasteaia erinevatele  vanuserühmadele“ 1985, lk 5

 

Peremees: Juurvili keldris, tünn on meil täis kapsast, aga tead perenaine, mina kuulsin eile keldri nurgast krõbinat, ei tea , kas kass Miisu on keldrisse sooja läinud.

 

Luuletus „ Punanina porgand“

Maria Teiverlaur „ Sügiseraamat“

 

Perenaine: Vanasti ei ostetud pesu ega  riideid poest, nagu seda praegu tehakse. Kõik riided tehti ise. Aluspesu, särgid ja pluusid- püksid, palitud õmmeldi linasest riidest, mille tarvis kasvatati põldudel lina. Lambavillast kedrati lõnga, millest kooti mütse, kindaid, sokke, kampsuneid ja seelikuid. Kõike neid töid tegid naispere  ja alati olid neil abiks ka tütred.

Peremees: Jah, meestele jäid peres ikka meeste tööd s.t. raskemad tööd. Sügisel künti põldu, veeti sõnnikut-väetist põllule ja aiamaale ja siin olid peremehele abiks jälle pojad. Et töö saaks tehtud , pidid perepojad tugevad olema.

 

Mäng „ Sõrme vedamine“

Lille Teedumäe „ Lasteaia rahvakalender“

 

Peremees: Noh, kui nüüd tööd tehtud, oli perel alati ka aega puhata ja tantsu keerutada.

 

Tants „ Ringtants“

A.Roomere „Muusikalised mängud ja tantsud lasteaias“ Tln, 1958, lk 340

 

Peremees: Mihklipäevaks keedeti sülti,  küpsetati värsket sepikut, saia,  leiba ja keedeti lihasuppi. Käidi külas uudseleiba  ja sügisande maitsmas.

Perenaine: Mõnel pool kogunesid karjalapsed metsaservale ja süütasid lõkke, kus küpsetasid pannkooke. Kodust anti selleks kaasa jahu, muna ja võid.

 

Laul H. Vaher“ Pannkoogi söömise laul“

Laulik A. Kumpas, M. Vikat „ Midli- Madli I“, lk 22

 

Peremees: Pärast mihklipäeva muutub loodus  kurvaks. Suvi  on läbi, putukad- mutukad, siilid poevad peitu, et uinuda talveunne, rändlinnud kogunevad parve, et alustada pikka reisi lõunamaale. Päike ei soojenda enam nii nagu suvel.

Perenaine: Mihklipäeval peeti meeles Mihkli nimelisi poisse ja mehi, sest see oli ju nende nimepäev. Üks vana komme oli selline, et magamise ajal  seoti Mihkli jalad kinni. Pärast ärkamist ning paeltest vabanemist pidi Mihkel naljategijaid kostitama.

Peremees:  Aga nüüd kõik lustima.

 

Laulumäng „ Käi ümber küla ringi“

Meeme Liivak „ Kaks sammu väljapoole“,  lk 33

 

Peremees: Sügisel on päevad lühikesed ja läheb vara pimedaks. Nüüd on kõigil aega oma lähedaste jaoks ja oma lemmiktegevustega tegelemiseks.. Kes koob, heegeldab, kes teeb puutööd, kes loeb või mängib oma armsa leluga.

Ilusat kuldkollast ja pikka sügist Teile kõigile!

Perenaine: Ei, ei peremees, kas sul siis oma salvest lastele pole ka mõnda head sügisandi pakkuda!

Peremees: Muidugi on, oh mu vana pea.

Peremees pakub lastele õunu.

 

 

Lõikuspeo kava koostasid

Margit Harf ,

Jana Aasla,

Sigrid Mägi

 

Kasutatud kirjandus: Lille Teedumäe „ Lasteaia rahvakalender“

Rubriigid: Õppevara. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

11 + 3 =
Please leave these two fields as-is: