Tervisenädal Pärnu Tammsaare Lasteaias

 

Okokratt 2009 1Rühmade tervisenädalad said alguse Ökokrati 2009. aasta  projekti „Müra pole muusika” üleskutsest viia haridusasutustes aprillis-mais läbi vaikusenädalad. Projektis keskenduti helidele ja nende mõjule  looduse ja inimese üle.  

Projekti eesmärgiks on märgata ja tunda loodus- ja linnuhääli, määrata suurimad müraallikad lähiümbruses, leida võimalusi, kuidas müra ennetada, leevendada või vältida.

Projektisiseselt oli erilise tähelepanu all 16. aprill, mil tähistati ülemaailmset müra teadvustamise päeva ja kuulati loodushääli.

 

Lasteaias kuulutati 16. aprill vaikuse ja linnulaulupäevaks. Sellel päeval õpiti märkama ja kuulama linde. (Pääsukese rühm kuulas lindude omavahelist suhtlemist metsas). Kuulati vaikust ja müra ruumis ja õues, otsiti müra allikaid. (Tihase rühmas tekkis erinevaid arvamusi – kumb teeb suuremat müra, kas mullakoormaga mööda sõitnud veoauto või puudelt mootorsaega okste saagimine.)

Ei piirdutud ainult linnuhäälte kuulamisega, sest tekkis huvi lindude välimuse, nimede ja laulu  vastu.  Kuulati  linnulaulude salvestisi CD-delt ( F.Jüssi „Linnu aabits” ja  „Matsalu looduskaitseala linnud”),  kõik rühmad õppisid vaikust kuulama.

 

Kõik lasteaialapsed kuulasid looduses linnulaulu. (Pääsukese rühm, kus 7aastased lapsed, nägi 9 erinevat lindu ja suutis eristada 8 linnuliigi laulu)

Hääle järgi tunti ära vares, varblane, tihane kajakas, kuldnokk, rähn ja part.  Üksikutel juhtudel tunti ära veel siidisaba, luik, metsvint ja  linavästrik.

Perega koos nähti  vähem linnuliike, kuid lindude erinevaid häälitsusi kuuldi rohkem. Lindude tundmine liigiti ei erinenud oluliselt eelnenud loetelust, kuid nimekiri täienes haigru, sookure, lõokese ja kiivitajaga.

 

IMG_0651Muusikaõpetaja Piret Mathiesen  planeeris kõik tervisenädala muusikatunnid lähtudes teemast „Müra pole muusika”.

Sõimelastele   meeldis mäng, kus tekitasime trummimüra, nagu sõidaks metsas traktor, aga kui traktor metsast ära läks, saabus vaikus ja linnud hakkasid taas laulma. Linnukese laulu imiteeriti vesivilega. Nii said lapsed teada kõige olulisema tõe – ilus muusika kostab kõrvu ainult siis, kui valitseb vaikus.

3-4aastastele sai mängude kaudu selgeks, et müra võib liigitada väikeseks ja suureks. Prooviti ka ise  müra  tekitada ja ükski mäng ei alanud enne, kui oli vaikus. Muusikat ei saa müra sees teha.

5-6aastastele meeldis mäng „Öö ja päev” – öösel on müra vähem ja öökull peab oskama hääletult läbi õhu liuelda, laululinnud, vastupidi, öösel magavad ja peavadki vaikselt olema, et öökull neid ei märkaks. Lapsed said teada, et öösel, kui müratase on madalam, kostavad välja need vaiksed helid, mis päeval märkamatuks jäävad.

7aastased lapsed  käisid 15.aprillil Pärnu Laste Muusikakoolis traditsioonilisel  erinevate pillide esitlusel-kontserdil. Tore üritus lastelt lastele. Lapsed pidid välja valima enammeeldivaima tämbriga pilli ja oma valikut ka põhjendama. Saadi teada, et muusika on korrastatud müra ja seepärast mõjub kuulmiselunditele meeldivalt.

Muusikatunnis märkasid nad ootamatult, et keskmine laelamp siriseb hetketi kaasa. See oli avastus, millele tuli kindlasti põhjendus leida. Arutasime läbi helilainete liikumise ruumis ja saime teada, et lamp siriseb kaasa ainult kindlal helikõrgusel. Selgitada tuli koguni  mõistet „resonants”.

 

Kokkuvõte

Küsimusele, missugune oli kõige suurem müraallikas, vastati küsitluse tulemusena üksmeelselt nii laste kui ka vanemate poolt, et selleks on autod  ja liiklus. Siis arvamused lahknesid, sest lapsed pidasid suureks müraks ka laste kisa, vanemad pidasid laste kisast olulisemaks televisiooni. 

Picture_028 [640x480]Veel näiteid laste poolt pakutavast: okste saagimine, prügiauto, kivisaega saagimine, trumm toas, tuul …

Veel näited perede poolt  pakutust: tänav, bussid, koera haukumine, arvuti, ATV-d, Jägala juga, vali muusika, lennukid, mootorrattad, puu saagimine, teeremont ja tuul.

Küsimusele milline koht pakub mõnusat vaikust,  oli laste arvates tähtis (ühehäälselt) vaikuse tegemine ise, olgu siis toas või õues. Perede poolsed pakkumised olid  seotud maakodu või suvilaga, vaikust pakub veel mererand, koduõu, mets, paljud paigad Eestimaal,  oma kodu,  Rannapark, kalapüük, raamatukogu, Jaansoni terviserada, Niidu park, Pärnu muul ja vaikne muusika.

Picture 005 [640x480]Eesti vanasõna ütleb, et „rääkimine hõbe, vaikimine kuld” –  vaiki olles pandigi palju rohkem tähele.

 

Piret Mathiesen,

Pärnu Tammsaare lasteaia muusikaõpetaja

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

9 + 11 =
Please leave these two fields as-is: