Saal on kujundatud toaks ja õueks. Dekoreerimisel kasutada meie vanavanemate käsitööd ja teisi esemeid.Vaja läheb linaseemneid, seakondist vurri, lastele rahvariideid või linasest riidest tüdrukute kleite ja poistele pükse ja pluusisid, pastlaid, labakindaid, salle, liumäge.
„Linaliugu, pikka kiudu,
kupar otsa kuldamopsi,
seemel sisse siidikirja.
Nii laulsid noored, kui reega mäenõlvast alla sõitsid.
Kas te ka kallid külalised teate, mis päeval tuleb palju ja pikalt liugu lasta?
Muidugi vastlapäeval.
Kindlasti te tahate teada, millised olid vastlad meie vanavanematel. Mõelge ja läheme ajas tagasi. Kujutage ette, et olete sattunud ühte vanasse külla ja „Rõõmu tallu“, kus elab üks tavaline lasterikas ja rõõmus pere, millest ka talu oma nime on saanud.
EIT: „Kuule taat, käes on ju vastlapäev. Vaja lapsed üles ajada.“
TAAT: Jah kohe, kohe. Enne vaatan aknast välja, et tulevasi ilmu ennustada. Näe eit, kui pikad purikad katuseräästas.“
EIT: „Siis on loota head linakasvu.“
TAAT: „ Ka lumekest tuleb.“
EIT:“Siis võib loota head vilja- ja marjasaaki.
EIT ja TAAT:(koos) Aga nüüd lapsed üles.“
LAPSED: „Tere, ema, tere isa.“
EIT: „Tere,mu kallikesed. Täna on meil üks tore ja lõbus päev-vastlapäev.“
LAUL: Tali, tali.
1.LAPS:
„Vistel-vastel vennikene,
pistel-pastel poisikene.“
2.LAPS:
“Ei vistel toassa seisa-
vastel seisab vainulla,
valged kindad käessa.“
3.LAPS:
“Kes ei tule liugumäele
jäägu mardini magama,
ristipäevi ringutama.“
EIT:No nii- nüüd ruttu kui teil kõhud on vastlaputru täis, siis teadke,et täna peab silmi 9 korda pesema, et ei tuleks suvel sääsed purema.Samuti on vaja juukseid 7 korda kammida ,et nad kasvaks ilusaks ja tihedaks.(lapsed tegutsevad)
LAUL: Vastlalaul.
EIT:“Lapsed pühkige kamber puhtaks ja sina taat pane prahi sisse 3 naelapead ja MARK viib vasteli aeda, siis kasvab meil aias sellel aastal kõik hästi.“
LUULETUS:Vastlad.
EIT: “ Aga nüüd mu lapsukesed istume mõnusasti siia tule paistele ja ma räägin, mida meie taadiga tegime kui noored olime.“
Vastlapäev oli liulaskmise päev. Usuti,et mida pikem liug tuleb seda jõudsamalt kasvab lina. Lina on väga vajalik kultuurtaim. Linast valmistati riiet, millest tehti linu ja rätikuid, särke ja körtsikuid ehk seelikuid. Näete, minul on siin linaseemned, linavihk, linanerätik ja pesutõlv, millega linaseid käterätte ja voodilinu kolgiti, et nad sirgu läheks.
Vastlapäeva peeti ka naiste pühaks ja neile oli enamik käsitöid keelatud, nagu nõelumine, kudumine, eriti aga ketramine. Ka pesu ei tohtinud pesta. Kes seda tegi selle lammastel pidi kasvama vilets vill ja linagi pidi kängu jääma.“
LUULETUS: Vastlapäeval. M.Panga
EIT: „Kuule taat, kas sina ühe tähtsa tööga said juba hakkama.“
TAAT:“JaA, ja viisin põllule 3 hangutäit sõnnikut.Nüüd kasvavad ilusad kapsad ja pikk lina.
TAAT:Täna võib ju pastlapaelu punuda ja pastlaid teha. Näed sain siin ühed pastlad valmis (näitab).“
EIT: „Nüüd meie sead peaks küll suvel sõnakuulelikumad olema.
Kui lapsed õige laulaks.“
LAUL: Küll on kena kelguga.
EIT: „Kuule taat, kuidas seda vastlapäeva veel nimetati?“
TAAT:“Oot-oot ma mõtlen veidi. Näe meelde tuli. Vastlapäeva kutsuti veel lihaheitepäevaks ja pudrupäevaks.“
EIT: „Jaa, jaa meelde tuli. Sellepärast nimetati seda päeva ka nii, sest see oli viimane lihasöömise päev. Seajala söömine oli vastlapäeva autoit. Õhtuks keedame ka meie oa-või hernesuppi seajalgadega.“
TAAT: „Kas sa, eit ka tead, millise toreda mänguasja minu isa siis meisterdas?“
EIT:“Tean küll,miks ei tea.Ikka vurri. Seda kutsuti ka vurrluu, uristi, virrkont. Seajalakonti uuristati augud, tõmmati nöör läbi ja vurr oligi valmis, (näitan vurri) tänapäeval tehakse seda nööbist. Sinna juurde aga lausuti sellised sõnad:
Uiu-tuiu,hunte palju,
toa taga tonte palju,
vaesel lapsel vaeva palju.
Poisid tegid võistlusi selle peale, kelle vurr kauem keerleb.“(kui on võimalik siis lasen poistel proovida)
TAAT: (naerab) „Räägi eit, mida te nende kontidega veel tegite.“
EIT: „Mis sa nüüd. No panime puhtaks söödud kondid hunnikusse kokku, siis lasime koeral tuppa tulla ja tema hakkas sealt hunnikust konti valima. Kelle kondi võttis esimesena suhu, see tüdruk pidi saama kõige ennem mehele.
EIT: Ja näe leidsingi sinu. Aga kuule taadike, kas sul on kelgud valmis seatud?“
TAAT: „Juba õhtul tegin.“
LAUL:Saksad sõitsid saaniga.
EIT: „Lapsed nüüd kähku kaela sallid ja kätte labakud. Lähme välja vastlasõitu tegema ja mäest alla liuglema.“
Lumesõja mängimine.
EIT:“Tulge lapsed siia ma räägin millega vanasti liugu lasti. Liugu lasti mitmel viisil-kasutati kelku, rege, kuuseoksi või isegi tagurpidi keeratud pinke. Kaasa võeti kotike linaseemnetega. Tingimata pidid liumäel olema pereemad.“
LAUL :Libiseme liugu.
„Küll see oli üks vahva laul. Ka liulaskmine toimus lõbusate hüüete saatel.“Liugu, liugu, pikka kiudu“ või „nii pikaks meie lina ,kui on see reeteeke.“Tulge ja teeme ühe liusõidu, sina taat vaata , kellel tuleb pikem liug.“( mäest alla laskmine ja lumepallide veeretamine)
TAAT:“Kui puhkaks veidi.“
EIT: „Puhkaks jaa . Lapsed, tulge istuge siia künkale.“
LUULETUS:Vahva vastlapäev.
EIT: „Need lapsed, kes elasid jõe ääres, nemad said teha vastlakaruselli. Jää pühiti lumest puhtaks.Liuvälja keskele pandi püsti tulp, mille külge kinnitati ritv e. pikk puu ja selle külge kelgud. Nii sõideti tulba ümber mööda jääd ringi.(mul on siin sellest ka pilt- näitan) Seda karuselli nimetati veel jääratas, jääkiik. Osa lapsi pani,aga alla uisurauad ja siis mindi jääle uisutama. Paneme meie ka uisurauad alla ja läheme uisutama.“
TANTS:Uisutajad.
EIT: „Vaata, taat, kui palju külarahvast on kokku tulnud, kui teeks õige ühe toreda kelgusõidu.“
TANTS:Kelguke (koos vanematega)
EIT:“ Aga nüüd, lapsed, teeme end lumest puhtaks ja läheme tuppa sooja. Tulge istuge siia ahju ette ma tahaks teile veel näidata mida vastlapäeval tehti.Kui seajalad olid söödud ja hakkas juba pimedaks minema, tulid külanaised kokku. Igaüks tõi kaasa vanu riideräbalaid, millest tehti suur keramoodi pall. Kui see valmis sai, võtsid naised puupulgad ja veeretasid selle teise küla karjamaale .Seda kera kutsuti kadaks. Sellega arvati aetavat kõik halb kaugele. Ka meie võime oma väikesed pahandused, laiskuse ja lohakuse mujale ajada. Teeme palli valmis ja ajame õue.“(palli tegemine)
TAAT: „No nii nüüd need pahandused meid enam ei tülita.“
EIT: „Vastlapäeva õhtul ei tohtinud süüdata tuld:tule süütamisel pidid hobused väsima. Ka magama heideti videvikus. Kes nii ei toiminud,pidi aasta läbi aeglane olema ja oma töödega jänni jääma. Vastlapäeva õhtul tehti uksed lahti ja kurikaga kolistades öeldi:
„Tissadi toast välja, töövaim tule sisse“
Mängime meiegi seda mängu.“
MÄNG:Kurikatega.
„Õhtuks küpsetati vastlakakku ja noored tantsisid.“
TAAT: “Tantsisid, tantsisid, aga mis sa sinna taskusse peitsid,räägi.“
EIT: „Noh seelikutaskusse peitsin seajalakondi-sellepärast, et see pidi õnne tooma.“
TAAT: „Jaa, jaa, õnne, õnne. Lapsed lähme tantsima.“
TANTS.
EIT: „Kuule, taat, vanasti söödi küll vastlakakku või pannkooki, siis praegu pidid need olema ühed kuklid-kuidas neid nimetatigi.“
LUULetus:Vastlakukkel.
„Näed, ei tulnudki kohe meelde.“
TAAT: „Aitab nüüd ka meenutustest.“
EIT: „Ma arvan ka, kui läheks õige tagasi praegusesse aega ja hakkaks neid valge kraega vastlakukleid nosima ja pärast mängime veel mõned mängud.
Kallid külalised laske ka teie hea maitsta,et jaksaksite mängida veel mõned mängud.“
Ingrid Aru, Tallinna lasteaia Karikakar õpetaja