Vaimustav ballett „ Coppelia“

4.märtsil 2010 oli Rahvusooper Estonias Leo Delibesi  balleti „Coppelia“ esietendus. See oli tõeliselt haarav ja emotsionaalne etendus.
Mulle meeldis väga balletiartistide miimika, kehakeel ja kaunis koreograafia.
Etendus meeldib kindlasti tüdrukutele, kuna kostüümid on nii kaunid ja balletitantsijad väga graatsiliste liigutustega. Kuigi ballett on ainult tantsuetendus, polnud raske mõista, mis laval toimub. Sõnu polnudki vaja, see vaimukas ja humoorikas etendus pakkus palju lusti ja kaasaelamist.
Balleti „Coppelia“ koreograaf-lavastaja oli Ronald Hynd Inglismaalt, kes on ise koos abikaasa Anette Pagega aastaid olnud Kuningliku Balleti esitantsija Inglise Rahvusballetis.
Muusikaline juht  ja  dirigent oli Mihhail Gerts.
Esmalt vaimustaski  mind muusika, mis oli kaunis ja haarav, siis avati eesriie ja vaataja silmale pakkus meeldivat vaatepilti imeline  vanaaegne linnapanoraam
Kunstnik oli Roberta Guidi di Bagno Itaaliast.
Kohe võis aru saada, et oletatavasti on tegemist nukumeistriga, kes pani kena nuku rõdule istuma, raamat käes, justkui loeks  noor  tütarlaps raamatut.
Tähtsa linnaametniku tütar ( ja selgus, et linnapea tütar) nägi rõdul kena tütarlast ja tervitas teda, kuid see  ei teinud märkamagi. Seejärel tuli tänavale kena noormees, kes omakorda rõdul lugevat kaunist neidu tervitas, kuid taas ei teinud tütarlaps väljagi. Linnapea tütar, kelle käitumisest, kehakeelest ja miimikast võis aru saada, et noormees on tema peigmees, oli sellest väga häiritud, et too võõrale tütarlapsele tähelepanu osutas. Esmalt noored ei teadnudki, et tegemist on vaid nukuga.
Swanilda osas oli väga sarmikas ja graatsiline balletiartist Eve Andre ja Swanilda kihlatu Fanzi osas Sergei Upkin.
Väga tähtis osa oli ka mänguasjameistril dr. Coppeliusel, keda mängis Vitali Nikolajev.
Mänguasjameistri liikumisest ja miimikast oli näha, et too soovib kogu hingest, et nukk ellu ärkaks. Ja siis hakkasidki  hargnema põnevad   sündmused, pakkudes vaatajale  palju situatsioonikoomikat ja  lusti.
Kolmas osa oli kõige tantsulisem, kuigi ka seal oli pisut pinget, mis peagi rahuliku lõpplahenduseni jõudis.
Mõtlesin, et ehk on täispikk ballett laste jaoks pisut  väsitav ja viimases osas on ehk liiga palju tantsu ja vähem seikluslikkust, kuid taipasin peagi, et lapsi pole vaja alahinnata. Minu kõrval istuv   umbes 8.a.tüdruk  ütles oma emale:
“Nii ruttu lõppes ära.“ 
Selgus, et etendus väsitav polnudki, vaid hoopis lõbus ja kaasahaarav.
Kindlasti meeldib ballett „Coppelia“ ka poistele.Väga põnev oli vaadata, kuidas nukumeister pani magavale noormehele juhtmed külge ja ühendas vooluallikaga,et noormehelt „särtsu“ saada ja nukk elavaks muuta.
Poistele võib ka pinget pakkuda noorte balletiartistide  tants, kusjuures just poisid tegid väga pikki ja ohtlikke hüppeid.
Balleti libreto on kirjutanud E.T.A. Hoffmanni novelli „Uneliivamees“ ainetel
Artur Saint-Leon ja Charles Nuitter.
1985. a tantsisid  „Coppeliat“  Tallinna Balletikooli õpilased Age Oks ja Toomas Edur, kellest said  hiljem Inglise Rahvusballeti esitantsijad. Üks nende esimesi etendusi oligi ballett „Coppelia. Nüüd on „Coppelia „  taas Estonia laval.
Etendust  tutvustavavas brozüüris on kaasas ka Roberta Guidi di Bagno kostüümikavandid, midac lapsed ise värvida saavad.
Ülle Tõnumaa