Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Juku naljad. Väike huumorikava lasteaia lõpupeoks

Huumor meeldib lastele. Kui nendega tekst läbi arutada ja selgitada neid nalju, millest võib-olla kohe aru ei saada (nt. keemia tunni nali), muutub huumor  vägagi nauditavaks. Kui veel harjutada lisaks ilmekust ja tabavat teksti edasi andmist, siis jätkub lusti lastele endile ja ka peo külalistele. Lapsed peavad kindlasti teadma, et ise nalja tehes võib lustaka näo ette manada, kuid sellele vaatamata tõsiseks jääma.
Huumorikava koostamisel kasutasin L. Raudsiku  raamatut “Kui ma väike olin”.

Näitlejad.
Juku – poiss
Ema – tüdruk
Isa – poiss
Rasmus – poiss
Bronec – poiss
Õpetaja – õpetaja või laps

Poiste nimed, peale Juku, võib  muuta – siin on tegelased näitlejate nimekaimud, seda nii laste kui ka täiskasvanute puhul.

Ettevalmistus.
Valmis on seatud Juku kodu ja klassituba. Klassitoas on kolm järjestikku asetatud tooli, nende vastas õpetaja tool.

I pilt
Juku magab (võib seda matkida pingil istudes) väikese teki all. Ema toimetab laua juures, isa loeb ajalehte.
Ema lõpetab laua katmise ja märkab äkki, et Juku magab.

EMA:  “Juku, Juku, ärka kohe üles! Sa lähed täna ju kooli! Ruttu, ruttu targaks saama!”

JUKU: “Aga ema, isa  ütles, et ega tarkus jänes ole, et eest ära jookseb. Õppida võid kogu elu.”

ISA: “Jaa, jaa. Tõsi ta on. Tasa sõuad, kaugele jõuad.”

EMA: “Sina, isa, ka oma tarkuseteradega! Jäta kohe järele! Tule nüüd,  pojake, peseme silmad unest puhtaks.”

JUKU: “Pese, ema, aga ära mind märjaks tee.”

EMA: “Ja nüüd kooli, marss!”

ISA: “Ah jaa, Juku, ole pai poiss siis ikka koolis! Ma annan sulle selle eest pärast krooni. Ja palun tee nii, et sa kohe esimesel päeval märkust ei saaks!”

JUKU: “Noo, isa, see maksab juba kümneka!”
Juku paneb pähe koolimütsi, haarab ranitsa ja asub teele. Ema ja isa jäävad samal ajal laua äärde vaikselt istuma.

II pilt
Juku asub klassiruumi poole teele, kohe läheneb kõrvalt esimene koolipoiss.

RASMUS: “Tšau, Juku! Mul on sulle üks meeste jutt.”

JUKU: “No räägi!.”

RASMUS: “Tead, mul on probleem. Mul on kolm pruuti, aga nii ei saa ju!“

JUKU: “Miks ei saa, saab ikka! Kui isegi autol on tagavarakumm, siis miks ei või ühel inimesel olla tagavarapruudid.”

Juku ja esimese koolipoisi juurde tuleb  teine koolipoiss.

BRONEC: “Hei poikad, kas võtate kampa?!”

RASMUS: “Ei saa, meil on meestejutud pooleli.”

BRONEC:  “Aga te ei tea!”

JUKU: “Mida me ei tea?”

BRONEC: “Minul on väga tark isa!”

RASMUS: “Minu isa on ka tark. Ta oskab pliiatsi hästi teravaks lõigata.”

BRONEC: “Päh, see pole midagi! Aga vaata minu isa, tema oskab niimoodi apelsini koorida, et sellest vesiroos tuleb.”

JUKU: “Olgu, see mees tuleb kampa võtta!”

RASMUS: “Läki nüüd kooli, õps on vist ka juba kohal!”

Juku ja poisid istuvad toolidele. Esimesse pinki istub Juku, teise pinki Rasmus ja kolmandasse pinki Bronec. Lapsed matkivad vihiku välja võtmist ja „hoiavad“ neid käes.

ÕPETAJA: “Lapsed,  püsti! Tere! Istuge! Juku, kas sa tegid iseseisvalt kodused tööd?”

JUKU: “Jaa muidugi, vead ainult on isa tehtud.”

ÕPETAJA: “Nii, nüüd hakkame arvutama.Kui palju on 2 apelsini ja kolm apelsini kokku? Vastab Rasmus!”

RASMUS: “Ma ei tea. Õpetaja Marilyn õpetas meid õuntega arvutama.”

ÕPETAJA: “Juku, kui palju on kaks miinus kaks?”

JUKU: “Ma tõesti ei tea!”

ÕPETAJA:  “Kaks miinus kaks on null, Juku! Täielik null!”

JUKU: “Nii palju vaeva ja kõik asjata. Täielik null! Kes oleks võinud seda arvata!”

ÕPETAJA: “Kontrollime, kuidas teile luuletus meelde jäi. Juku, mis sinul siis peas on?”

JUKU: “Ainult muhk!”

ÕPETAJA: “Kirjutan märkuse, et sul on luuletus õppimata!”

JUKU: “Soo, kümnekas jääb saamata.”

ÕPETAJA: “Tulge, Bronec ja Rasmus, proovime seda Hansukese ja Gretekese muinasjutu lõppu uuesti teha.”

Poisid võtavad käpiknukud ja tulevad klassi ette.

BRONEC: “Miks sa nutad, Gretekene?”

RASMUS: “Me oleme eksinud, kuidas me küll koju saame?”

JUKU: “Võta takso!!!”

ÕPETAJA: “Juku!!! Tublid poisid!“ (ütleb õpetaja esitajatele, poisid tulevad kohe peale Juku repliiki kohale tagasi)
Nüüd, lapsed, vaadake seda pilti. Kes on sellel pildil?“ (õpetaja näitab lastele sebra pilti)
 Mis asja sa seal itsitad, Juku?

JUKU: “Sellel loomal on ju minu isa ööpüksid jalas.”

ÕPETAJA: “See loom on muuseas sebra, Juku! Hakake nüüd sõna „sebra“ kirjutamist harjutama. (poisid matkivad kirjutamist) Juku, mida sa nüüd unistad, hakka juba tegutsema!”

Lapsed hakkavad omavahel rääkima, õpetaja samal ajal istub ja on süvenenud päevikusse.

JUKU: “Teate, kui mina suureks saan, võtan õpetaja Pille omale naiseks.”

BRONEC: “Ära teda küll võta, ta paneb su ju kohe nurka! Võta parem Kristi! Ta on noor ja närvid söömata!”

RASMUS: “Aga mina võtan hoopis tädi Reeda, tal on hea ja soe süli.”

ÕPETAJA: “Lapsed, mida te seal jutustate! Kas sina, Juku, ei tahagi siis kirjutama ja lugema õppida?”

JUKU: “Mul pole vaja, mina õpin õpetajaks ja lasen teistel lugeda.”

ÕPETAJA: “Bronec, miks nutad seal?”

BRONEC:  “Ah, ema viis mind eile juuksurisse ja lasi tuka ette lõigata. Aga ma pole ju enam laps! Olen seitsmene!”

ÕPETAJA: “Rahunege palun ja teeme nüüd tööd edasi.”

Lapsed hakkavad jälle omavahel jutustama.

RASMUS: “Tead, Juku, mul on saladus! “

JUKU: “Aga mul on jällegi saladuste äraarvamise masin!”

RASMUS: “Häh. Siis ma ei mõtlegi enam saladusi!”

JUKU: “Appi, millal see tund küll ükskord lõpeb! Bronec, mis kell on?”

BRONEC: “Kell on viie minuti pärast kolm.”

JUKU: “Ma tahan teada, mis ta praegu on!!!”

Õpetaja helistab koolikella.

ÕPETAJA: “Nägemist, lapsed!”

LAPSED KOOS: “Nägemist, õpetaja!”

Juku lahkub vilistades.

ÕPETAJA: “Juku, koolis ei vilistata. Mis siis saaks, kui kõik viissada last hakkaks koolis vilistama!”

RASMUS: “Mis siis saaks, mis siis saaks! Direktor tuleks ukse peale!”

ÕPETAJA: “Teeme nüüd poisid nii, et te lähete hästi ruttu koju!”

III pilt.

Ema hakkab jälle laua ääres askeldama. Jukut nähes pöörab pilgu tema poole.

JUKU: Tere, ema!

EMA: “No kuidas koolis siis ka läks?”

JUKU: “Ah, mis ta läks, homme tuleb tagasi minna. Aga tead ema, kooli vist….”

EMA: “Mul ei ole enam aega, söök tarvis teha!”

ISA: “Tule siia, poiss, räägi, kuidas läks?”

JUKU: “Päris tore oli. Käisime suurematel lastel keemia tunnis külas. Nad õppisid lõhkeaineid.”

ISA: “See on tore, et sulle keemia meeldib. Mida te homme koolis tegema hakkate?”

JUKU: “Missuguses koolis?”

 

Pille Kull
 Suitsupääsupesa Lasteaia õpetaja

1 thought on “Juku naljad. Väike huumorikava lasteaia lõpupeoks”

Leave a Comment

11 + 13 =
Please leave these two fields as-is: