Võru linnas elab suurem kogukond Päkapikke

1 PäkapikkNelikümmend aastat- on see pikk või lühike aeg? Lasteaed Päkapikk  on Võrus Okasroosikese lasteaia järel üks eakamaid. Meenutame päkapikumaja neljakümneaastast ajalugu.

Aastad 1970-1980  Võru linna uus lastepäevakodu „Tere, Päkapikk!“
Võru linnas Vabaduse tänaval valmis kõige uuem ja kõige suurem VI lastepäevakodu, mis sai endale ilusa hellitusnime „Tere, Päkapikk!“. Lasteaia juhataja Laine Tuul meenutab, et esimesed kuud polnud päkapikurahvale kerged.  Palju aega ja pikki tööpäevi nõudis  uue maja  sisseseadmine. Appi tulid ka lapsevanemad, kes ühiskondliku töö korras  vedasid liivakastidesse liiva, panid üles kiiged ja ronimisredelid, õmblesid voodipesu ja nukkudele riideid. Veebruaris 1970. a avati kaasaegne lasteaed, kus lapsed said õppida basseinis ujumist, võtta kvartslambi valgel päikest ja mängida uhiuuel mänguväljakul. Lastepäevakodu kroonikast võib lugeda, et kõige paremaid tulemusi saavutasid päkapikud just muusikakasvatuse alal. Muusikaõpetajana töötanud Isabella Hurt oli selles valdkonnas ületamatu. Aastal 1975 sai maja uue juhataja, noorusliku ja rõõmsameelse Anne Pugasti.

Aastad 1980-1990 Töökasvatus ja sotsialistlik võistlus
Päkapikumajas jätkusid tegemised endisel kursil: õppetöö, mäng, töökasvatus. Viimast peeti sel ajal väga tähtsaks. Ühed  staažikaimad päkapikud Aili Põder ja Aleftina Jagomäe meenutavad: „Päkapikulastele tutvustati palju vanemate elukutseid ning käidi ekskursioonidel, kus lapsed said tutvuda praktilise tööga. Uuendusena viidi sisse vene keel, mida hakati õpetama juba viieaastaste laste rühmas.  Samuti osaleti sotsialistlikus võistluses Viljandi lasteaiaga Midrimaa. Võisteldi mitmel alal: õppevahendite valmistamine, näitagitatsioon, nukunurgad, lahtised tunnid,  rühmade puhtus jne.“ 1980. aastatel oli Päkapikumaja rajooni baaslastepäevakoduks kehalise kasvatuse alal. Sport ja liikumine olid au sees nii suurte kui väikeste päkapikkude seas. 1986. aastal võttis lahke päkapikurahvas  oma majja uued naabrid: Võru I Põhikooli ja Võru III Põhikooli esimese ja teise klassi. Muudatused toimusid ka juhatajate osas. 1986. aastal sai uueks  juhatajaks Anne Plakk ning aasta hiljem Maiga Leetjõe.

Aastad 1990-2000 Uuenduste aeg  ja uus nimi
Eestimaa sai taas vabaks ja iseseisvaks. Muutused toimusid ka  hariduses – uus koolieelse lasteasutuse seadus ja riiklik õppekava. Hea Alguse rühma tulekuga taasavastati Eestis J. Käisi pedagoogika  ja tema kasvatuspõhimõtted. Lasteasutuste omanikuks said omavalitsused, lasteaiakasvatajatest said lasteaiaõpetajad ja -õpetaja abid. Lasteaeda loodi liikumisõpetaja ametikoht. Päkapikud said endale huvitoa, keldrikorrusele puutöö- ja videotoa ning loodusnurga papagoide ja akvaariumiga. Aili Põderi ja Tiiu Matsini eestvedamisel kooti lasteaia keldrisse paigutatud kangastelgedel Võru triipudega seelikuriie. Laste folklooriühmale õmmeldi sellest  kaunid rahvarõivad. Sellesse ajajärku jäävad ka Päkapikumaja vahvad pikad  lastelavastused, mida etendati mitmeid kordi ka suurtel lavadel. 1998. aastal vahetus taas  lasteaia juhataja, kelleks sai seekord pikaaegsete  kogemustega Liili Pille.  Aasta hiljem sai lasteaed ka uue nime – Võru Lasteaed Päkapikk.

Aastad 2000-2010   Perepäev Mängumaa ja sõbrad välismaalt
Lasteaed Päkapikk võeti sel ajaperioodil ametlikult tervistedendavate lasteaedade hulka. Päkapikud pidasid oluliseks tagada oma lastele aktiivne liikumine, tervislik toit ja sõbralik õhkkond. Kooli-klasside lahkumisega avanes võimalus suurendada rühmaruume, avati uus rühm ja täitus ammune  unistus – saali suurendamine ja uuendamine.
 Alates 2003. aastast korraldavad  päkapikud  oma õuel  heategevuslikku perepäeva ,,Mängumaa”, kus  osaleb kogu  lasteaiapere, aktiivsed lapsevanemad ja sponsorid. Üritusest  saadud tulu kasutatakse lasteaia õueala ning mängu- ja spordivahendite uuendamiseks.
2005. aasta sügisel  noorsooprogrammi Euroopa Noored raames saabus lasteaeda esimene vabatahtlik Saksamaalt – Verena. Nelja aasta jooksul on lasteaias  olnud 14 vabatahtlikku seitsmest Euroopa riigist (Taani, Holland, Prantsusmaa, Belgia, Bulgaaria ja Rootsi).
2006. aastal asus päkapikumaja juhtima Merike Kaver. Lasteaias on praegu kümme rühma 208 lapsele, neist  kolm sõimerühma ja seitse aiarühma.  Rühmas töötab kaks lasteaiaõpetajat ja -õpetaja abi. Lisaks on veel tervishoiutöötaja, muusika- ja liikumisõpetaja ning logopeed. Lastel on võimalus käia erinevates huviringides: inglise keel, puutöö, judo, jalgpall, rahvatants ja tüdrukute võimlemisring.
40 aasta jooksul on päkapikuperel välja kujunenud palju traditsioonilisi  üritusi: spordipäevad ning matkad, mitmesugused temaatilised  näitused, lastelavastused, mihklilaat, poiste- ja tüdrukute nädal, isadepäeva tähistamine, jõulupeod, kabeturniir, lasteaia sünnipäev, vastlasõidud, emadepäeva tähistamine, leiva- ja südamenädal, lõpupidu ja ekskursioonid, folklooriüritused. Lisaks ei unusta lasteaiapere ära tähtsamaid rahvakalendri tähtpäevi.

Askeldused Vabaduse tänaval
Ettevalmistustööd suureks peoks algasid varakult. Kokku kutsuti päkapikkude nõukogu, vahetati ideid ja mõtteid. Moodustati erinevad meeskonnad, kes alustasid tähtsa sündmuse ettevalmistamist. Vastu võeti ühine otsus,  lasteaia päkapikud on üks eriline päkapikkude liik ja nende põnevad tegemised oleks hea raamatusse talletada.
Lasteaia sünnipäevanädal  algas esmaspäeval 22.veebruaril. Sel varahommikul võisid möödaminejad näha lasteaia hoovis liikumas ehtsaid päkapikke, kes väravas kõiki tulijaid tervitasid ning päkapikumaiustustega kostitasid.
Samal päeval avati  Võru linna Keskraamatukogus lastetööde näitus ja  toimus raamatu „Päkapikud Päkapikkudest“ esitlus.  Iga rühm oli raamatusse talletanud midagi huvitavat ning omanäolist. Päkapikulaste poolt kanti raamatu esitlusel esmakordselt ette “Päkapiku lasteaia laul”, mille sõnad kirjutas päkapikk Anita Punamäe ja viisi Andres Määr .
Teisipäeval kogunes kogu päkapikupere ühisele rongkäigule läbi linna. Peale meeleolukat rongkäiku algas Päkapikkude II Taliolümpia lasteaia õuealal. Loomulikult süüdati ka olümpiatuli ja toimus avatseremoonia. Esindatud olid erinevad spordialad – liulaskmine, lumehoki, lumesõda, suusatamine, sõit soome kelgul jne. Lõputseremoonial  autasustati osalejaid kuldse šokolaadimedaliga. Laste jaoks oli päev täis tegutsemist  ja rõõmu.
Kolmapäeval pidas kogu eesti rahvas kodus Eesti Vabariigi sünnipäeva, nii ka meie
päkapikupere.
Neljapäeval aga toimus päkapikulaste suur sünnipäevapidu. Külla olid tulnud erinevate maade päkapikud: indiaani-, tsunga-tsanga-, inglise- ja vene päkapikud, kauboi-, araabiapäkapikud ning meie kodused eesti päkapikud. Laste tantsud ja laulud tegid rõõmu kõigile pealtvaatajatele. Lõpuks, nagu igale sünnipäevale kohane, toimus pidulik kingituste jagamine. Suurelt peolt ei puudunud muidugi ka uhke, küünaldega kaunistatud sünnipäevatort.
Nädala viimasel päeval, reedel, toimus päkapikumajas pidulik aktus-bankett, koos  külaliste vastuvõtuga. Kogu päkapikupere oli leidnud omale sobiva rolli- laulja, tantsija, pillimängija või võimlejana. Eeskavas esinesid päkapikulapsed Päkapiku lasteaia lauluga ja lõbusa tantsuga. Päkapiku kapell, mis koosnes muusikalembelistest  suurtest päkapikkudest, mängis kauni loo erinevatel pillidel. Päkapikkude kergejalgne rahvatantsurühm esitas lustliku rahvatantsu “Simmanipolka“. Esinejate seas oli ka vilistlastest koosnev rahvapilli ansambel. Peale muusikapala tulid lavale graatsilised võimlejad rõngaste ja rätikutega. Kogu piduliku eeskava lõpetas päkapikkude ühendkoor, kelle  esituses kõlas popurrii erinevatest päkapikulauludest.
Meie sünnipäev möödus koos heade sõprade seltsis, nagu Päkapiku lasteaia laulgi ütleb: “Ei üksi saa keegi hakkama, meil sõpru jagub kuhjaga. “ Kogu sõbralik lasteaiapere andis oma panuse ning seeläbi valmis tore, tegevusterohke ja elamusi pakkuv sünnipäevanädal. Usume, et iga Päkapiku lasteaias veedetud aasta on olnud täis meeldivaid askeldusi nii töötajatele kui  ka lastele,  mida aastate möödudes on hea  meenutada.
“Kus suured puud ja naerul suud, kus töö on lust ja armastus”- sealt leiadki päkapikkude askeldusterohke majakese.  KOHTUMISENI!

 

Õpejad Merike Zupsmann, Kaidi Maask, Annika Nagel ja Kadri Mähar

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

3 + 15 =
Please leave these two fields as-is: