Lasteaia lõpupidu on lähenemas…
15 tööaasta käigus on mul kogutud ilusaid hetki ja peokavasid.
Tahaksin teiega jagada armsamaid salme lootes, et saan kellegile kasulik olla.
Südamlikku ja naerusilmset koolisaatmist!
AASTA MÖÖDUB AASTA JÄREL,
LAPS SEE ASTUB TIPS JA TAPS.
IGA UUE AASTA JÄREL
OLED KASVAN`D PIKEMAKS.
SAANUD SELGEKS NUMBRID, TÄHED,
LUULETUSI LOED SA PEAST.
SÜGISEL JU KOOLI LÄHED,
TÕESTI OLED „SELLES EAS“.
TÄNA SIISKI LASTEAIAS
LAULAME KÕIK ÜHESKOOS,
OLLES TANTSURINGIS LAIAS
LUSTILISES MÄNGUHOOS.
ON TUBLID MEIE TÜDRUKUD NING POISTE TÖÖDES NAKSU
KÕIK KOOLI VÕIVAD MINNA KÜLL, SEST SELLEKS ON NEIL JAKSU.
POISID KATSUVAD MEIL RAMMU, POISID SEAVAD OMA SAMMU.
AGA NAD EI OLE KARUD, NAD ON POISID – SAAGE ARU!
MEIE KÄIME RUTT – LAPSEL JÄTKUB AEGA.
TAL ON TARVIS KÕIKJAL PIKALT RINGI KAEDA.
ET VÕIKS OLLA RAHUL KOGU SELLE AJA
POLE TALLE PALJU TAVALISELT VAJA.
NIMELT EMA, ISA, KODUPÄIKENE…
ET TA OLLA TOHIB ALLES VÄIKENE.
VÄIKESTEL LASTEL ON VÄIKESED TEOD,
VÄIKESED SÜDAMED, VÄIKESED PEOD.
VÄIKESTEL LASTEL ON VEESELGED SILMAD,
NENDE JAOKS PUHTAD VEEL VIHMASED ILMAD.
VÄIKESTEL LASTEL ON LOODUSE JUUKSED,
TÕESLINE NAER JA TÕESLISED NUUKSED…
NEMAD EI TUNNE VEEL PETTUST JA VALET,
NEMAD EI TEA VEEL MAAILMA PALET.
IGAL LAPSEL ON OLEMAS PIHLAPUU,
VIKERKAAR JA ÜKS SALASAAR –
KUS KUNAGI EI HAKKA VILU,
KUS MILLEKSKI TEISENEB LIBLIKA LEND JA LOOJANGU ILU…
SEL SAAREL NAERMA HAKKAB NUTT
JA TÜHJA JOOKSEB TÜLI.
SEE SAAR, MA ARVAN, ON EMA SÜLI…
KUI OLID PÄRIS TILLUKE SA JA ÕPPISID ALLES RÄÄKIMA.
KÕIGIST SÕNADEST KÕIGE VAREM ÕPPISID SELGEKS SELLE, MIS PARIM.
SEE OLI EMA – MU KULLAKE, PAI, KELLE NIME SA SELGEKS SAID.
VEEL PRAEGU MU EMAL ON RASKE.
KUID KASVAN MA VEIDI, SIIS ALLES SU PÄEVAD ON HEAD:
SAAD KULLAST KINGAD JA SAMETIST KLEIDI,
SAAD KÕIKE, MIS MÕTELDA TEAD.
SAAD LILLEAIA JA TOREDA MAJA
JA KÕIKE, MIS IGANES VAJAD…
MEIE KANDIS ON KÕIK PAPSID ENAMASTI MEHED.
KUIGI MÕNI KANNAB PATSI, MÕNI KAELAEHET.
KALLISTADA SIND EI KATSU – SEE EI MEELDIKS SULLE.
ANNAN PAREM SELJAMATSU NAGU SINA MULLE!
ISA, KOOS SINUGA LEIDSIN MA PÄIKESE,
LILLED JA SIPELGAD AASAL.
LEIDSIN TÖÖD JA RÕÕMUD, SUURED JA VÄIKESED.
KÕIK SELLE HEA VÕTAN MA ELLU KAASA!
KUI LASTEAEDA TULIME, SIIS PÄRIS TITAD OLIME.
EI MÕISTNUD LAULDA, TANTSIDA, EI JOONISTADA, VOOLIDA…
SIIN ÕPPISIN MA MEISTERDAMA
JA MAALIMA MA ÕPPISIN…
LUGEDA JA ARVUTADA TASAPISI PROOVISIN.
SUUREMAKS KASVASIN, JULGEMAKS SAIN
NÜÜD JUBA SUURTE-RÜHMAS MA KÄIN.
VIRIPILLE MEIE SEAS EI OLE – EKS JU IGAÜKS MEIST TEA.
MOSSIS NÄGU LAPSE PEAS ON KOLE,
SÕBRAKS VALIN SELLE, KES ON HEA!
ON ÕNN, KUI OSKAD LUGEDA – EI EMA EES PEA PUGEMA.
JÄÄB ÄRA NUTT JA LIIGNE JUTT,
POED NURKA JA LOED RAAMATUT!
ESIMENE LUMI JA ESIMENE LILL,
ESIMESED SAMMUD JA JONNI- JORUPILL.
ESIMENE VALU JA ESIMENE NUTT –
KASVATAJA PAITUS JA PÖIAL-LIIS JUTT.
SEE KAUAKS MEELDE JÄÄB, SEE MEELDE JÄÄB…
ÄREVUSES PILGUD JA ÕISI HOIDVAD KÄED…
ESIMENE MINEK, MIS KAUAKS MEELDE JÄÄB.
ESIMENE AABITS JA ESIMENE HOOL,
KOLLASTKIRJA SÜGIS, MIL OOTAMAS ON KOOL. (O.SAAR)
Lapsed, kes jäävad lasteaeda tervitavad kooliminejaid:
NATUKENE KADE SULLE OLEN TÄNA MINA.
MÄNGUMAA JÄÄB OSAKS MULLE, KOOLI LÄHED SINA.
MULLE ÕPETAB VEEL TÄHTI KASVATAJA HELL.
SULLE AGA KÕLAB VARSTI KOOLIKELL.
AASTA SINUST PUUDUST TUNDES MÖÖDUB LASTEAIAS
JÄRELE SIIS TULEN SULLE TEADMISTE MAJAS.
KOOLIMAJAS KOKKU SAAME – TUNNED MIND JU ÄRA.
KOOS SIIS VAHEST MEENUTAME LASTEAIAKÄRA.
Lapsed, kes jäävad lasteaeda tervitavad kooliminejaid:
KALLID SÕBRAD, KUULAKE, MIDA TEILE ÜTLEME!
LASTEAIAST LAHKUTE, PEAGI KOOLI LÄHETE.
OLE SEAL SIIS VIRK JA KRAPS NAGU IKKA KOOLILAPS.
ÕPPIGE TE HÄSTI NII, ET TEIL HINDEKS AINULT VIIS!
TEILE SOOVIME ME VEEL – PALJU ÕNNE KOOLITEEL!
LASTEAIA AASTAD ON MÖÖDUNUD RUTTU.
ÕPETAJAD LUGESID TEID IGA PÄEV TUTTU.
KUHU ON JÄÄNUD ME VÄIKESED POISID?
TÜDRUKUTIRTSUD, KES NUKULE LAULSID?
VAATA JA IMESTA…
KUI PIKAKS ON KASVANUD NEMAD?
IMESTAB ISA JA IMESTAB EMA.
A – ON MUL SIRGE KUI TINASÕDUR.
B – KISUB VILTU – TA NATUKE PÕDUR.
D – ÕIGE KURB JA KÜÜRUS NÄIB,
E – SEE KÜLL ALLES KAPÜLI KÄIB.
F – KANNAB PEAS PASTAPISARAIST TUTTI,
G – NÕNDA VÄIKE, ET VAJAKS VEEL LUTTI.
H – TULI SUUR JA KOPSAKAS,
HÜPPAS MU SÜLLE – HOPSASSAA!
SOSISTAS KÕRVA – HARJUTA VEEL,
KES ON SIIS SÜNDIDES MEISTRIMEES?
EMA, MINA TAHAN KOOLI MINNA NAGU JUKU, ENN JA MAI.
MÄNGUST ENAM MA EI HOOLI, SELLEST JUBA VILLAND SAI.
ILUS RAAMAT, PALUN OSTA – SEE, KUS PALJU PILTE SEES.
TAHAN KOOLIS TARGALT KOSTA, OLEN JUBA TÄITSAMEES!
ÕPIN KIRJUTAMA RUTTU – OSTA TINT JA SULEPEA.
SIISKI, MA EI TÕSTA NUTTU, KUI MA MÕNDA VEEL EI TEA.
EMA, TAHAN TÕESTI KOOLI, SEAL JU NAABRILAPSED KA.
KODUS OLLA MA EI HOOLI, TAHAN MINNA ÕPPIMA!
MARGUSELE AABITS TOODI, NÜÜD VÕIB MARGUS MINNA KOOLI:
HOLLARII, HOLLARAA, MARGUS-POISS SAI AABITSA!
MARGUS ASTUB, NÄGU NAERUL, VÄGA UHKE ON TA PRAEGU:
HOLLARII, HOLLARAA, MARGUS-POISS SAI AABITSA!
MURI KÜSIB – KUHU TÕTTAD, VÕIKSID MIND KA KAASA VÕTTA?
HOLLARII, HOLLARAA, MARGUS-POISS SAI AABITSA!
EI SAA VÕTTA – LÄHEN KOOLI, MILLE TÄNA AABITS TOODI:
HOLLARII, HOLLARAA, MARGUS-POISS SAI AABITSA!
MÄRKAMATULT PÄEVAD LÄINUD, PIKALT LASTEAIAS KÄINUD.
ÜHEL PÄEVAL ÄRGATES, ENNAST PEEGLIST MÄRGATES
NÄEN, ET OLEN SIRGUND SUUREKS, SEISTES ISA-EMA JUURES.
LASTEAIAST LÄHEN KOOLI, SUURDE ILMA MINNA PROOVIN.
EGA KOOLI MA EI PELGA, JULGELT VÕTAN KOTI SELGA.
KOOLIS TAHAN ÕPPIDA, PALJU TARKUST KOGUDA.
TEAN, ET ÕPETAJA KA TAHAB MULLE PARIMAT.
SÕBRAKS SAAN EHK TEMAGA, ÜHESKOOS SIIS TARGAKS KA. (N. Kaev)
LASTEAEDA TOOB MIND EMA KUI TA TÖÖLE LÄHEB.
NÜÜD EI PEA TA MURETSEMA – PALJU HOOLT ON VÄHEM.
SIIN MA PALJU MÄNGIME, SIIS MAGAME JA SÖÖME.
SPORTI TEEME, TANTSIME JA RÕÕMSALT LAULU LÖÖME.
SIIN ON MEIE RÕÕMSAS MAJAS SÕBRAD IGAL SAMMUL.
TÄHTI TUNDA ON KA VAJA – AABITS OOTAB AMMU.
PÄEV SAAB RUTTU ÕHTULE JA OOTAB KODUTEE,
AGA ENNE LAULAME JA TANTSIME ME VEEL…
(H. Jõgiojalt Ilmatsalu lasteaiale Lepatriinu 1996)
Krista Kohal
Ilmatsalu lasteaed Lepatriinu vanemõpetaja