Prantsuse Lütseumi õpilaste kevadluulet

Tulp

 
Miski pistab mullast välja pea,
Päiksepaiste tundub talle hea,
Selle soojus kollaseks ta teeb,
Õige peagi avanebki see.

Tema südamik on tumepruun,
keskel tolmukate ring on suur,
varre otsas õisik nagu kulp,
vaatan rõõmsalt-see on tulp!

Leena Kurg, I b

 
Kevade rõõm

 
Kevad on jällegi käes.
Ja kuldnokk rõkkab täies väes.
Koeraga välja saan minna
ja ei ole asja minul linna.

Me kasski minna saab jällegi õue.
ja kevad poeb tallegi põue.
Ma emale rõõmsalt teen pai,
sest käes on rõõmus kevadkuu mai.

Aet Kubits, I b

 
Kevade saabumine

 
Kevad tuli suure hooga,
nagu rõõmsa laululooga.
Päevad veninud on pikaks,
aiad läinud õierikkaks.
Ema aias askeldab,
isa rattaid korrastab,
mina jooksen vennaga
võidu meie koeraga.

Leandra Rebeka, Ib

 
Kevad

 
Mina olen alles väike,
õues paistab kevadpäike.
Juba soojakraadid õues,
lõoke lõõrib, rõõmud põues.

Metsa all tärganud sinilill,
eemal heliseb vilepill.
Kaseltki saab mahla laps,
kes on tubli,virk ja kraps.

Anna Brettin Suursalu, Ib

 
Kevad

 
Käes on kevad ilus,
linnud põõsa vilus.
Teevad pesa putukad,
linnud on nii jutukad.

Lilled kõik tärkavad,
siilid üles ärkavad.
Võtan välja ratta,
kasuka võin jätta.

Kaarel Fridolin, I b

 
Oodates suve

 
Külm meid terve pika talve
on kiusanud ja räsinud.
Kevadet oodates olime valvel-
lõpuks ta tuli, kuid ma olen väsinud.

Hommikul kuidagi ei jaksa tõusta,
kuigi päike nii heledalt särab.
Äratuskella kiuslikku lõusta
näha ei taha-peidaks ta ära?

Paariks nädalaks äratuskellaga
sõlmin siiski veel vaherahu.
Senikaua meenutan hellalt ma
suve punaseid maasikaid kooreses vahus.

Eva Lestberg, I b

 

Kevadluuletus

 
Kevadel on päike soe,
linnulaulu kuuleb.
Muru mullast välja poeb,
soojemad on tuuled.

Rohelisi puid ja põõsaid
juurde tekib üha,
ringi sibib sipelgaid
ja liblikaid on näha.

Hannah Mikenberg, I b

 

Kevad

 
Kevad käes on meil.
Sukapaelad lahti teil.
Igal pool sa lilli näed.
Neid korjavad su käed.

Rohi pistab välja nina.
Seda näed ka sina.
Ilm pole hull.
Õues kostab sull.

Käest ära viskan käpikud,
ei vaja enam näpikuid.
Jalga pistan säärikud,
ei suusata ma Käärikul.

Melmariin Salumäe, I b

 

Kevad on ilus

 
Laulab tihane.
Karu vihane.
Pole enam und.
Ega väljas lund.

Karul vaja ärgata.
Lillel vaja tärgata.
Lehes iga puu.
Käes on kevadkuu.

Uku Priit Paroll, I b

 

Kevad

 

Lapsed, lapsed, õue, õue!
Kevad on pugenud igaühe põue.
Juba mõnus on pikutada murul,
igasugu juurikaid meil pakutakse turul.

Päike särab sinitaevas,
Keegi meist ei ole enam ammu lumevaevas.
Minu mõtted juba uitavad ringi
matkarajal,kus kulutan kingi.

Paul Jakob Levertand, I b

Rubriigid: Omalooming. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Prantsuse Lütseumi õpilaste kevadluulet

  1. Reet Nõulik kirjutab:

    Imevahvad luuletused! Järgmisel kevadel läheb osa neist lasteaias kindlasti käiku.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

2 + 12 =
Please leave these two fields as-is: