Jänesselja Lasteaia laulu-ja tantsupidu

21. mail toimus  Pärnumaal Sauga alevikus I Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu.

Idee niisuguseks suureks ettevõtmiseks kasvas välja lasteaia vanemõpetaja Jana Torni diplomitööst, mis käsitles rahvalaulu lõimimist rühmatöö  igapäevatöös.  2008. aasta sügisel võttis lasteaia pedagoogiline kollektiiv vastu otsuse, et meie lasteaia eripäraks  võiks olla rahvuslike traditsioonide hoidmine ja edasiandmine.  2009. aasta sügisel aga otsustasime, et kevadeks on meie sama aasta alguses valminud juurdeehituse suure õueala  muru juba piisavalt tugev, et  võiksime korraldada päris oma laulu- ja tantsupeo.

Peo kavas olevaid etteasteid hakkasime tasapisi harjutama juba sügisel. Näiteks üks esimesi õpitavaid lugusid oli Ave Kumpase laul „Mingem koos“ , kus minnakse mõnusale mängumaale, lahedale laulumaale  ja rõõmumaale. Seda õppisid kõik lapsed alates 2 -aastastest  kuni 7 aastasteni. Kava kokkupanekul sain selle panna päris peo algusesse, kui oli vaja muruplatsile oma rühma esinemispaika minna.

Kadripäevapeo kavas oli ammuõpitud „Sõit-sõit üle sõmera“, mida sai ka laulu- ja tantsupeo kavasse lisatud,  ja päris uus  Eesti rahvamäng (Tori kihelkonnast) „Hiir hüppas“. See pole teada-tuntud  „hiir hüppas“- laul, vaid hoopis eriline:

:,:HIIR HÜPPAS JA KASS KARGAS, /VANA KARU LÕI TRUMMI:,:

.,:HIIRE NÄGU OLI PORINE, / KASSI NÄGU OLI VIHANE:,:

:,:KARU KULM OLI KORTUS, / LÕI JALGA ET TATSUS:,:

:,:SIIT NURGAST JA SEALT NURGAST, / KESKPÕRANDALE KOKKU:,:

:,:AI-RADI-RADI, HAPUPIIMAPUDI,

MUSTA LINNU MUNA, TEDRELINNU KERA:,:

Vahvatele sõnadele liikumine juurde … ja lapsed olid väsimatud selle õppimisel!

Eesti Vabariigi sünnipäevaks sai õpitud mitut laulu Eestimaast, kodust, perest ja sellest, mida laps vajab kasvamiseks (laul „Mis on lapsel vaja?“). Juba eelmisel aastal olime õppinud lasteaia juurdeehituse avamispeoks vanemate rühmade lastega laulu „Lasteaed“ (sõnad  Ira Lember).

 Sel aastal õppisid seda ka väiksemad, sest  ka nemad teavad, et koht, kus igav ei hakka ja koht, kus mängud ei lakka, on ju lasteaed!  Eks väiksematel oli palju vähem esinemisnumbreid, kui suurematel lastel, kuid nende seas oli  ka rahvatants – teada-tuntud „Ette-taha“. Suuremad aitasid neid tantsule kaasalaulmisega. Suurtel  endal oli aga päris mitu tantsu vaja selgeks õppida  – lisaks eelpool mainutele veel „Näpupolka“ ja liikumine ansambel „Indigolapsed“  laulule „Päevakene“, mille tarvis õmbles meie majandusjuhataja Aime Jürgens  kolm  6-7 m ümbermõõduga  „päikesesõõri“ (kollasest riidest, sees lai kumm).

Peolt ei puudunud ka pillimäng.  Kuna 6-7 aastaste lastega hakkasime õppima maikuu lõpus Kilingi-Nõmmel toimuva Pärnumaa Mudilaste Laulupeo jaoks Riho Pätsi seatud  laulu eesti rahvaviisile „Lööme lugu (lustipilli), siis leidsin, et see lõbus lugu sobib ka teistele, k.a kõige pisematele (2 a.) vastavalt nende tasemele (nemad  ei laulnud, vaid ainult mängisid pilli). Kõik lapsed tegid peoks  kas siis oma rühmas või koostöös vanematega  endale maraka-tüüpi pilli, mida laulu refräänis kõik koos mängisid.

Nagu päris laulu- ja tantsupeol oli ka meil rongkäik, kus mängis isegi  puhkpilliorkester (Pärnu Ülejõe Gümaasiumi 4a õpilased Rein Vendla juhendamisel; selles orkestris mängib ka 5 meie lasteaia vilistlast), oli laulupeo tuli – selle süütas lasteaia juhataja Tiiu Kaasik meie  ainsa meeshinge, majahoidja-remondimehe Kalmer Kuke  kaasabil. Peo kava sidus ühiseks tervikuks Nublu rühma õpetaja Aada Alliku oma suurepäraste vahelugemistega.

Et lapsed saaksid natuke hinge tõmmata, tegime ka 15 minutilise vaheaja, mille ajal  sai  joogijanu kustutada  (oli ju sel päeval peaaegu 30 kraadi sooja), õunatükke põske pista  ja ka tualetis  käia. Teise osa algust kuulutas peolistele Lotte rühma õpetaja Jana  Torni parmupillimäng.

Peolt ei puudunud ka ühistants emade-isadega, milleks oli „Mu isamaa armas, kus sündinud ma“ (muusika CD-lt „Lapse  esimesed tantsusammud“). Lastevanematele oli see suureks üllatuseks, kui lapsed neid äkki tantsule kutsuma hakkasid: „Emme-issi! Tulge meiega tantsima!“

Üllatasime lapsi ja kõiki pealtvaatajaid veel lasteaia töötajate esinemisega. Peo esimese poole lõpus lauldi  rahvalaulu „Õhtu ilu“ (Audru kihelkonnast) ja teise osa lõpus tantsiti kahte rahvatantsu – „Oige ja vasemba“ ja „Kaera-Jaan“ . (Lapsed hüppasid viimast tantsu oma rühma istumiskoha peal kaasa. ) Korraga oli murul 28 tantsijat!!! Juba tantsude selgeksõppimine oli elamus omaette, sest  seda sai teha ainult laste magamise ajal ja gruppide kaupa – keegi pidi ju igas rühmas laste järgi vaatama. Igal proovil vahetusid paarilised. Alles peoõhtul said  kõik koos tantsida, sest lapsed olid sel ajal emade-isade hoole all.

Et nii suurt üritust õues läbi viia,  oli hädavajalik õueüritusteks sobiliku helitehnika olemasolu. Siin  tulid  meile appi Sauga Avatud Noortekeskuse ja Urge Vabaajakeskuse rahvas  – nende  abil sai see probleem kiiresti lahendatud!

Aitäh kõigile, kes üritust hea sõna ja tegudega toetasid!

Jänesselja Lasteaia nimel laulu- ja tantsupeo üldjuht

muusikaõpetaja Nelli Vadam