Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Lapikirja lastekirja

mai 2010 038 [1280x768]Vana- Võidu Lasteaia emadepäeva peo kava on koostatud kogu õppeaasta kestnud projekti „Kõik, mis oli vanasti, on huvitav ja tasub järeleproovimist!” lõpetuseks. Emad said vaadata laste poolt lauatelgedel valmistatud minitekstiile, näidendit aitasid lavastada aktiivsed isad. Näidendi kirjutas vanema rühma õpetaja Marju Moor, laulud valis ning õpetas selgeks muusikaõpetaja Helju Meriste.
Üritus õnnestus suurepäraselt.          

Lapikirja lastekirja

Tiia Toometi muinasjutu ainetel.

mai 2010 052 [1280x768]Kõik tegelased rahvariietes. Seinal ekraan piltide näitamiseks. Ekraanil looduspilt.
Jutustaja: See juhtus ammu-ammu, kui maailmas elasid ainult eit ja taat kahekesi.
Igav ja kurb oli nende elu. Neil oli ainult külm ja kõle kaljukoobas ja lammas.
(Ekraanil pilt lambast.)
Lapsed: (Inglise lastelaulu “Meeril oli talleke“ viisil.)
Eidel oli talleke, talleke, talleke,
eidel oli talleke kui pehme lumepall.
Eit see oma tallega, tallega, tallega,
eit see oma tallega elas koopa sees….“
(Lastel käes mänguasi.)
Kogu järgneva teksti taustaks vaikne, meloodiline muusika.
Eit: Taat!
Taat: Mis on?
Eit: Oleks meil lapsepõnngi! (Ekraanile lapsepilt.) Siis poleks me lihtsalt eit ja taat, vaid                 meist saaksid esiema ja esiisa. Küllap oleks meie elu siis hoopis rõõmsam!
Taat: Küllap oleks, aga lapsele on ju vaja ruumi jooksmiseks ja mängimiseks! Kust seda
leida? Ta vajuks siin esimesse mudalompi või libiseks kaljuprakku.
Eit:  Aga taat, kui ma vahel tulle vaatan, tulevad mu silme ette kummalised pildid. Ma näen õitsvate võililledega rohelisi välju! (Ekraanile  võilillepõldude pilt.) Lapsel oleks nii hea seal joosta! Eks ju, taat!
Taat: Oleks vist küll!
Eit: Kuula veel! Teinekord näen ma kõrgeid puid ja nende all mätastel marju ja seeni!
Marjad peaksid lapsele küll magusad maitsema! Mis sa arvad, taat? (Ekraanil  metsapilt.)
Taat: Peaks vist küll!
Eit: Aga puhas liiv sooja mere ääres! (Ekraanil mere pilt.) Küll oleks lapsel seal tore sulistada ja liivaga mängida! Eks ju, taat! 
Taat: (tüdinenult) Oleks, oleks!
(Taat läheb välja, eit istub edasi ja vaatab enda ette naeratades. Taustamuusika lõpeb. Isad  toovad sisse  voki , kerilauad ja teljed. Eit sätib neid paika.)
Isa: See on vokk, need on kerilauad, aga need on kangasteljed.
(Eit istub voki taha ja hakkab korrutama.)
Lapsed: Eesti rahvalaul „Veere, värten, vurinaga…“
Taat: (tuleb tagasi) Mis see tähendab, eit?
Eit: (rõõmsalt) Laenasin endale voki, kerilauad, kangasteljed! Mul läheb neid natuke tarvis!
Mulle tuli üks hea mõte!
Taat: Kust sa laenasid?
Eit: (rõõmsalt) Tulevikust! Meie tütretütretütretütre käest! Või oli see pojapojapojapoeg …
Taat: Ja mis sul nüüd plaanis on?
Eit: Ah, ei midagi erilist! Kuigi midagi vahvat võiks ju ära teha! Meil on lambake ja lambal seljas villake!  Ja villast võiks ju midagi teha …
Lapsed: laul „Klopandi“  (A.  Kumpas „Väikese lapse laulud“)
Jutustaja: Oh seda värvirõõmu, mis eit sinna koopasse kokku võlus!
(Ühekaupa astuvad lapsed ette koos värviliste keradega, ütlevad oma värvi ja asetavad kerad korvi.)
l. laps: Loojangutaevast võtsin mahedat roosat ja lillat.
2. laps: Äikesepilvest võtsin rasket tumesinist.
3. laps: Maapinnalt noppisin kõik pruunid ja rohelised toonid!
4. laps: Päikesekiirelt sain killu põnevat kollast!
5. laps: Suvisest taevast korjasin säravat sinist!
6. laps: Lumest laenasin lumivalget!
Eit: On nüüd minul ikka palju kerasid. Oleks mul tütretirtsuke, paluksin tema appi kerima!
Lapsed: laul „Kerime, kerime, kerakese emale!….“ ( A.Kumpas “Väikese lapse laulud“)
Taat: Mis sa kõige selle lõngaga teed, eit?
Eit: (kavalalt) Ah, ei tea veel õieti isegi!
Jutustaja: Varasel hommikutunnil hakkas eit kuduma. Päevad veeresid, nädalad möödusid, eit aina kudus ja kudus.
(Eit koob kangastelgedel.)
Lapsed:  „Tink – tink – tink –  tille – rille, tank – tank – tank –  talle – ralle.
Tink – tink – tink –  tille – rille, tank – tank talle – ralle.
Meil on kodus kangasteljed, kangasteljed, väiksed veljed.
Meil on kodus kangasteljed, kangasteljed, väiksed veljed.
Tink – tink – tink –  tille – rille, tank – tank – tank – talle-ralle.
Tink – tink – tink –  tille – rille, tank – tank – tank –  talle – ralle.
Nendega saab vaipa teha, vaipa teha üle keha.
Nendega saab vaipa teha, vaipa teha üle keha.
Tink – tink – tink –  tille – rille, tank – tank – tank – talle – ralle.
Tink – tink – tink –   tille  – rille, tank – tank – tank –  talle – ralle.
(Meloodia laenatud V. Tormise „Viis tantsulaulu eesti rahvaviisidel“)
Jutustaja: Eit leiutas aina uusi ja uusi koekirjasid: pääsusabakirja, kalasabakirja, sitikakirja, kuusekirja, roosikirja, tähekirja …
(Lastel käes sildid koekirjade nimedega. Laps tõuseb, tõstab sildi üles ja näitab emadele silti.)
Lapsed: laul „Käpikud”:
Hammaskirja,
lauajalakirja,                              
sõelapõhjakirja,                                 
linnukirja,
päikesekirja …                                  
Jutustaja: Aga igasse vaipa kudus ta alati kindlalt lastekirja. (Ekraanile lastega vaiba pilt.) Vaipu sai väga palju.  
(Isad toovad vaibad saali.)
Eit: Taat, kas sa tuleksid mulle appi vaipu laiali laotama!
Taat: Tulen, tulen!
(Hakatakse vaipu laiali laotama.)
Eit: Mõtle, taat, kord elab maailmas nii palju inimesi, et kõik ei tunnegi üksteist!
(Ekraanil  laste pilt.)
Taat: Ja nad ehitavad maju ja harivad põlde! (Ekraanil linna pilt.)  Nad rajavad teid ja  linnu, sõidavad jõgedel ja meredel.
Lapsed: laul „Meistrimehed“
Eit: (Ekraanil laste pilt.) Ja kõigil on lapsed ja nende lastel jälle lapsed. Tõesti palju lapsi saab kord maailmas olema.
Taat: Ja palju maid saab olema! Harjumaa, Saaremaa … (Seinal Eesti kaart.) 
Eit: Kuule, taat, las mina panen ka ühele maale nime! Olgu see Mulgimaa! Ja meie  lapsed hakkavad elama just Mulgimaal! Ja neid on siin palju, palju! Ja  kõik me hoiame oma Mulgimaad!
Lõpulaul: (Kõik koos.) Mulgimaal, seal on hea elada…“

Pidu lõpeb ühise kamasöömisega.

Leave a Comment

15 + 15 =
Please leave these two fields as-is: