Mängulisus ja positiivsus on olulised

Friedrich Schiller olevat öelnud, et ainult arenenud inimene mängib ja ainult see ongi inimene, kes mängib.

Teame, et lapse arengus on mäng väga olulisel kohal. Kui laps viibib head eeskuju andvate täiskasvanute seltskonnas, kajastub see ka mängus.

Õpetajad ei vastuta lapse koduse olukorra eest, küll aga olukorra eest rühmas. On väidetud, et tagasihoidlike, endassetõmbunud lastega tuleb rohkem tegeleda, lärmakad saavad endaga paremini hakkama. Mina seda seisukohta ei jaga. Kõik peavad saama tähelepanu – olgu hommikuringis arvamust avaldades või siis ühismängudes. Ka rüblikute korrale kutsumine võiks toimuda mängulises vormis.

Rõõmus meel ja sõbralik läbisaamine kolleegidega, laste individuaalsusega arvestamine on retsept sõbraliku ja mängulise meeleolu loomiseks rühmas.

Järgnevalt mõned praktilised tegevused.

Mäng „Aeg maha“

Laps pannakse toolile. Lahkuda võib kui kella suur seier on jõudnud kokkulepitud numbrini.

Aeg ei tohiks ületada lapse vanust minutites (toimetaja märkus).

Lõõgastavad mängud

Viska naeratus

Mängu alustaja naeratab, „pühib“ selle näolt ja viskab  teisele lapsele. Naeratuse kinni püüdnud laps naeratab ja saadab naeratuse omakorda edasi.

Arva ära

Tuleb kedagi või midagi kirjeldada, kuulajad peavad kirjeldatava objekti ära arvama.

Ole tähelepanelik

Laps häälitseb, koputab või teeb mingi kuju. Teised peavad teda täpselt jäljendama.

Tegemised hommikuringis

Kes on kohal?

Et iga laps tunneks end osalisena, laulame laulu „Kes on täna siin?“ Laps vastab: „Martin täna siin …“

Kordame nädalapäevi:

Laulame: „Täna on meil esmaspäev, esmaspäev, vot nii …“  Pärast laulmist loeme järjekorras sõrmi appi võttes nädalapäevi, kusjuures igal päeval on oma kindel sõrm. Esmaspäev on väike sõrm, pühapäev teise käe nimetissõrm.

Mäng „Bussiga mööda Eestit“

Eesmärgid:

Laps suudab leida Eesti suuremate linnade asukoha kaardil.

Laps oskab kirjeldada kohti, kus ta on viibinud.

Vahendid:

Eesti kaart, toolidest ehitatud buss, nukunurga kohvik, loomaaia loomad markeerimaks külastatavatele linnadele iseloomulikke kohti.

Mängu käik

Sissejuhatuseks kirjeldavad lapsed erinevates Eesti linnades (paikades) kogetut. Lepitakse kokku, millist linna (paika) külastatakse esimesena.

Sõit toimub laulu saatel:

Mina olen bussi roolis,

ise sõidan Tartu poole.

Põrra – põrra, kas veel pikk on tee?

Ei ole, näe, juba paistab see …

Kohale jõudes matkitakse laste poolt kirjeldatud tegevusi – loomaaias ja kohvikuskäik jne.

Suundutakse järgmisesse linna.

Anne Saar

Klooga Lasteaia õpetaja