Lapsepõlv on seiklus!

Start [800x600]Elasid kord 486 last. Igal hommikul ärgates mõtlesid nad: „Kas täna juhtub minuga midagi põnevat?“

Just nende laste jaoks, kes ootavad igast päevast seiklust, kes ootavad, et elu oleks muinasjutt, toimus 9.septembril Haabneeme rannas üks vahva temaatiline üritus. Kella poole üheksa ajal hommikul ilmusid randa salapärased piraadid. Nad tassisid laudu ja kive ja kände ning kaevasid liiva sisse auke. Küllap mängisid asjadeotsijaid! Vist leidsid ka midagi! Riputasid suurest heameelest värvilisi lipukesi üles ning heiskasid piraadilipu. Kõrvaltvaatajatele võis jääda mulje, et piraadid valisid Haabneeme ranna oma kodusadamaks. Paraku hakkas kella kümne paiku randa tekkima ka ausaid meremehi, keda Viimsis läbi aegade on alati leidunud. Mõlemal meeskonnal oli kindel plaan oma peatselt muretsetava laeva tarvis suur hulk noori jungasid värvata. Kell pool üksteist saabusidki randa kõik need 486 last, kellest meie lugu tegelikult räägib. Lapsi saabus nii Viimsi poolsaarelt kui Tallinnast, kõige kaugemad koguni Aegviidust. Kõigil neil oli kindel plaan suureks saades meremeesteks või piraatideks hakata.

Pealiku tants [800x600]Õige võitluslik meeleolu saavutati koos piraadipealikuga  mereröövliteks  ja asjadeotsijateks kehastudes. Ja siis algasid karmid katsed. Esimese katsena tuli pehmel liival joosta 90 meetri pikkune maa. Selline liival jooksmise oskus on eriti oluline piraatide jaoks. Neid ajavad pidevalt taga konkureerivad piraadid ning merepolitsei, sest nagu kõik isegi teavad, on piraatlus Viimsi vetes ammust ajast keelatud. Kõik lapsed, kes suutsid selle raske distantsi läbi joosta, said finišis rinda märgi ja käele piraaditempli. Järgnevaks proovikiviks oli  logiseva laevatrapi  ületamine. Siin said lapsed edu korral käele meremehe templi. Meremehetempli sai samuti iga laps, kes oskas sõlme siduda. Laeva kai külge kinnitamine on meremeeste jaoks kahtlemata väga oluline oskus.

Kes aga laevatrapilt vette (liiva sisse) kukkus või sõlme tegemisega hakkama ei saanud, võeti rõõmsal meelel vastu piraatide ridadesse. Pole ju piraatidel oma kodusadamatki; peavad vaesekesed pidevalt merel loksuma ning toitu ja vett teistelt laevadelt röövima. Viimase katsega tehti kindlaks, kes paremini tormi talub. Kõikuval laual tasakaalu hoides tuli hüüda: „Piraadipealiku papagoi!“ Kes siin väga osav oli, see sai kindlasti piraaditempliga märgistatud. Kambüüsis templeid ei jagatud, küll aga said tulevased noored meremehed siin pisut janu kustutada. Joogiks pakuti kõigile võrdselt naturaalseid mahlajooke, sest rummi raiskamise oli piraadipealik rangelt ära keelanud.

Piraadipealik [800x600]Lõpuks kontrolliti kõik templid üle ning piraadipealik ja laevakapten valisid välja oma uued meeskonnaliikmed. Moodustati kaks inimlaeva ning võrreldi kummagi meeskonna võimet ühiselt tegutseda. Ilmnes, et mõlemal meeskonnal leidus võrdselt meeskonnavaimu. Mis piraadipealik sellest arvas? Kas ta oli kurb? Piraadipealik mõtles järele ja jõudis järeldusele: „Kuhu sa ka ei kuuluks, hoia omadega kokku ja usu muinasjuttu, siis läheb sul hästi!“

Piraadipealik Reet Varik

Rubriigid: Lahendusi otsides. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

13 + 5 =
Please leave these two fields as-is: