Koolivalmidus

päästeamet 014 [1280x768]Üksnes lapse vanus ei määra, kas laps on kooliks valmis või ei. Kooliks valmisolekut mõjutavad nii sünnipärased eeldused ja võimed kui kasvukeskkond, kus laps elab ja areneb. Mõjutajateks on ka inimesed, kes lapse arengut suunavad ja temaga suhtlevad. Lapsed ja nende koolieelsed kogemused on erinevad.

Mida mõistame koolivalmiduse all? Teaduslikult võiks öelda, et koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud ning kõrgemal tasemel õpitegevusele.See on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks ja  väljendub soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida ja täita täiskasvanu selgitusi ja korraldusi. Koolivalmiduse saavutamiseks on vaja soodsat keskkonda ja lapse enda aktiivset tegevust.

Koolivalmidust vaadeldakse läbi  3 arenguaspekti: füüsiline ehk kehaline areng, vaimne areng ja sotsiaalne areng.

Kehalise arengu aspektist lähtuvalt on tähtis lapse tervis, millest saab lapsevanem tagasisidet perearstilt. Füüsilisest arengust oleneb lapse  koormustaluvus ja töövõime. Näiteks peab laps taluma koolipäeva ja koolitee pikkust, jaksama kanda koolikotti. Füüsilise arengu aspektist on olulised:

  • liikumisaktiivsus ja vastupidavus
  • erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal
  • oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist
  • motoorne areng – käelihaste tegevus ning mõningane käe ja silmade koostöö
  • lapse kuulmise ja nägemise tase

Koolivalmiduse teine aspekt on lapse vaimne areng. Vaimse arengu aspektist on olulised:

  • vaatlusoskus - oskus kuulata teiste juttu, uurida, koondada tähelepanu ka igavamale tegevusele
  • väljakujunenud terviku tajumine ehk mõtestatud taju – laps oskab pildi järgi jutustades näha asju omavahelises seoses, neid seoseid seletada; oskus eristada olulisi tunnuseid ebaolulistest
  • oskus anda esemetele, nende tunnustele ühine nimetus – üldnimede osa sõnavaras
  • kujutlused ruumist – all, ülal, peal, kohal, ees, taga, kõrval, vahel jne
  • silmamõõdu areng – haarata hulki 3-5 objekti
  • tähelepanu koondamise võime - katkestamata tegevus vähemalt 10 minuti jooksul, on üks koolis toimetuleku eeldusi
  • oluline on lapse kõne ja väljendusoskuse areng, häälikute õige häälimine ja kuulmine – oskus seotult ja arusaadavalt kirjeldada tuttavate esemete ja nähtuste omadusi, edasi anda oma mõtteid, selgitada olukordi, jutustada oma lemmiktegevusest või sündmusest pildi või saripildi järgi
  • kujutlused ajast – eile, täna, homme, nädalapäevade nimetused, aastaaegade tunnused
  • oskus järjestada esemeid suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi

Kooli nõudmistega toimetulekuks vajalik sotsiaalne küpsus tähendab seda, et lapsel on tekkinud soov õppida, omandada uusi teadmisi. Tal on motivatsioon ja valmidus sihipäraselt tegutseda ja viia alustatud tegevus lõpuni. Samuti on olulised:

  • täiskasvanu korraldustest, juhistest aru saamine ja nende täitmine
  • kollektiivis kaaslastega arvestamine ning koos tegutsemise oskus
  • püüdlus alustatud tegevust lõpule viia
  • kohanemisvõime
  • toime tulemine enesega ja eneseteenindamisega
  • tahtelise käitumise elemendid

Õpetajad peavad kooli astumisel oluliseks eelkõige lapse emotsionaalset tasakaalu ja suutlikkust tulla toime erinevates sotsiaalsetes olukordades. Vaja on pöörata tähelepanu teiste abistamise oskuse ja hoolivuse kujundamisele ja selles mõjutab lapsi kõige rohkem kodu. Seega iseloomustavad sotsiaalset pädevust teadmised suhtlemise normidest ja oskused orienteeruda sotsiaalsetes situatsioonides.

Parim vahend, millega laps õpib eakaaslaste ja täiskasvanutega suhtlema, on mäng. Mäng koolieelses eas on erakordselt arendav, selleks tuleb täiskasvanutel luua ainult tingimused.

Risto Keskinen artiklis „Mäng ja koolivalmidus Soome kogemuse näitel“ / Seminar: Laps ja mäng muutuvas ühiskonnas 6.3.2006 ütleb, et mäng võib olla alusharidusele palju rohkem kui ainult vahend, mille abil on võimalik panna lapsi efektiivsemalt omandama teadmisi ja oskusi. Arenguhüpe mängutegevusest õppimistegevusse ehitatakse mitte faktide vaid fantaasia ja mängu abil.

Rõõmu nii vanematele kui lastele pakuvad ühised mängud. Õpetajad ja pikapäevarühma kasvatajad on viimastel aastatel tähele pannud, et lapsed sageli ei oska mängida. Leelo Tungal oma artiklis „Mängult ja päriselt“ EPL 11.08.2010 rõhutas vanade heade õuemängude mängimise tähtsust. Nädalavahetusel võiks kasvõi nostalgia mõttes lapsele mõne mängu selgeks õpetada – seni kuni nad veel maldavad arvutist eemal olla. Õhusõprus (virtuaalne) on tihti formaalne ja pealiskaudne ja kui tekib konflikt, võib arvuti välja lülitada. Ühismängudes tuleb ette nii lüüasaamist kui võite (rahvastepall on tõepoolest omamoodi suhtluskool). Ka nõuab mängus osalemine reeglitest kinni pidamist ja see on teinekord lapse jaoks väga raske. Mängud (uka – uka, keerukuju, keks, tagumine paar) on suureks abiks lapse liikumisvajaduse rahuldamisel. Samuti on lihtne õppimise eesmärgil mängudeks kasutada igasuguseid ooteaegu või mistahes mängudesse õpetuslikke momente sisse põimida. Selleks sobivad sõnamängud, äraarvamismängud jms.

Millele enne lapse kooliminekut mõelda?  Mõned soovitused lapsevanematele.

  • Kooli valikul peaks arvestama lapse võimeid ja huvisid, koolitee pikkust. Väga oluline on lapse valmisolek õppimiseks.
  • Head vanemad mõtlevad katsetele minnes lapse säästmisele, last ei tohiks katsete tähtsusega  koormata ning kindlasti peaksid lapsevanemad varakult alternatiividele mõtlema. Lapse ootusi ei tohiks liiga kõrgeks ajada, et vältida  pettumust ja alaväärsustunnet, kui ta soovitud klassi ei pääsenud.  Etteheiteid teha ei tohi, sest laps tegi kindlasti kõik vastavalt oma võimetele.
  • Suur roll on lapse ja  pere ühistegevustel, oluline on üheskoos vestelda,  mängida, jalutada, vaadelda, märgata, reisida, arutleda jne
  • Väga oluline on päevakava koostamine ja sellest kinnipidamine, üheskoos järgmise päeva läbiarutamine. Kindel režiim, rutiin, toitumisharjumused tagavad lapsele turvatunde.
  • Lapse jaoks parim kool jagab koduga samu väärtusi ja kasvatuspõhimõtteid ja vastab lapse võimetele ning huvidele. Sellele peaks mõtlema kooli valikul.
  • Enne kooliaasta algust on hea lapsega koos koolitee läbi jalutada ja lihtsate sõnadega tähelepanu juhtida võimalikele ohtudele (ristmikud jne).
  • Laps peaks teadma peast kodust aadressi ja vanemate telefoninumbrit, see loob kindlustunde ja aitab mitmesugustes olukordades toime tulla.
  • Lapse drillimine koolieelses eas on arengu vaenlane, see võib kaasa tuua motivatsiooni kadumise. Akadeemilisi teadmisi ei tasu üle tähtsustada, olulisem on kujundada lapses positiivset hoiakut kooli ja õppimise suhtes.
  • Käeline tegevus, eriti rebimine on väga vajalik ja aitab lapse  arengule kaasa.
  • Ettelugemine kasvõi 10 minutit päevas on väga oluline, see ei aita kaasa mitte ainult lugema ja kirjutama õppimisele, vaid arendab üldist kirjandushuvi ja kuulamisoskust. Laps ei oska kuulata, kui talle on vähe ette loetud. Muinasjutud on selleks väga tänuväärne materjal, samuti võiks kuulata toredaid lastele mõeldud plaate.

Ülo Vooglaidu tsiteerides – oluline on arvestada, et võistlemine igal juhul võitmiseks; pingutamine selleks, et olla kõigist parem, korrektselt riietumine selleks, et olla teistest nägusam jne on kurjast. Lapsevanem peaks saama ise aru ja aitama ka lapsi aru saada, et tõeliseks väärtuseks on sõprus, võita saab vaid iseennast, vaja on olla, mitte näida. Rikkamaks saab see, kes on küllalt helde!

Kersti Uudelt(algklasside õppealajuhataja) ja Kaia Rikson(klassiõpetaja), Jakob Westholmi Gümnaasium

Kasutatud allikad:

http://www.hm.ee/index.php?044653

http://www.tallinn.ee/est/haridus/Koolivalmidus-2

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12970917

Rubriigid: Lasteaiast kooli. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>

13 + 13 =
Please leave these two fields as-is: