„Kükita, kükita, mis siis muud, kui kükita“

„Kükita“,  „Kes aias“, „Kahekesi kõnnime“,  „Sul ja mul“, „Käi ümber küla ringi“,  „Eesti polka“ – kõik need laulumängud ja tantsud tulevad esitamisele 19. mail Tallinna Jaan Poska Lasteaia III tantsupäeval. Esimene tantsupäev oli õppeaastat lõpetav üritus koos vanematega. Põhiliseks esinejaks olid vanemate rühmade lapsed.

Teine tantsupäev näitas lastetantsu uuemat poolt, kus oli ühendatud vana traditsiooniline kaasaegsete viisidega. Seekord kutsusime koos meiega tantsima ka teisi lasteaedu. Repertuaar sai meelega valitud vana ja väga tuttav. Selle aasta tantsupeo moto on: Tantsivad kõik.

Kes peaks õpetama lasteaias tantse? Kas seda on üldse vaja?

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ütleb, et muusikatunni üheks osaks on muusikalis-rütmiline liikumine ja ka liikumistunni üheks osaks on tants ja rütmika. Kui me vaatame riikliku õppekava eeldatavaid tulemusi, siis muusikaõpetuses 6-7-aastase laps liigub vastavalt muusika meeleolule ja väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.

Liikumises on üheks põhiliseks eesmärgiks: laps tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu. Liikumistegevuse eeldatavad tulemused tantsu ja rütmika osas 6 – 7 aastastele lastele kattuvad muusikaõpetusega. Midagi pole konkreetselt ette kirjutatud, mis on loovatele õpetajatele väga sobiv ja nii palju, kui on õpetajaid, on ka erinevaid arusaamu tantsust ja liikumisest.

On aga juhtunud nii, et meile mõlemale meeldib lastele tantse õpetada.

Oleme jõudnud arusaamisele, et just tantsud ja laulumängud on muusika ja liikumise valdkonna lõimumise koht. Me oleme kokku leppinud ühised nõudmised tantsusammude ja –võtete õpetamisele ja igal aastal lepime kokku ka ühistes tantsudes ja laulumängudes, mida me mõlemad oma tundides õpetama hakkame. Tantse õpime terve õppeaasta jooksul ja tantsupäev on koht, kus võtta aasta jooksul õpitu kokku. Lõimumine ei ole meie töö peaeesmärk, vaid meeldiv lisaväärtus. Liikumisõpetaja teeb ikka liikumisõpetaja tööd ja muusikaõpetaja oma tööd.

Selle aasta tantsupeo eesmärk on, et kõik osalejad, ka lapsevanemad, saaksid kõikidest tantsudest osa. Kava on meil kõigile ühine. Ainult raskusaste on tantsudel erinev. 2-3-aastased lapsed tantsivad tantsupeol oma vanematega, 3-5-aastased lapsed tantsivad vastavalt oma oskustele. Pole tähtis, kui kõik ei tule täpselt nii välja nii, nagu on tantsukirjelduses, peamine on rõõm tehtavast. 5-7-aastased lapsed on aga meil juba „vanad tantsulõvid“, kellelt ootame juba palju suuremat täpsust nii tantsusammudes kui tantsuvõtetes.

Me pole kumbki tegelenud oma elus põhjalikult rahvatantsuga. Meie eesmärgiks polegi rahvatantsu õpetamine, vaid tantsu vastu huvi tekitamine ja lihtsamate põhisammude (hüpaksamm, galoppsamm, polkasamm jne.) õpetamine. Nii suhtume küllalt suure loomingulise vabadusega ka õpetatavasse repertuaari. Mõnikord teeme tantse lihtsamaks, mõnikord raskemaks. Kõik vastavalt vajadusele ja konkreetsete laste oskustele.

Meie poolt õpetatavate tantsude üldnimetus ei olegi rahvatants vaid rahva tants. Meelega on kirjutatud rahva tants kahe sõnaga, sest nii me sellest aru saamegi. Kui on olemas rahvas (lapsed), kui on olemas ruum ja muusika, siis tekibki rahva tants.

Tallinna Jaan Poska Lasteaia muusikaõpetaja Külli Erimäe ja liikumisõpetaja Kai Sade