Tähtvere Lasteaia tervisenädal

jänesel ilus rüht [1280x768]22.-26. novembril 2010 toimus Tartu Lasteaed Tähtveres aktiivse kõndimise ja ilusa rühi nädal. Selleks, et mõista liikumise ja õige rühi tähtsust meie tervisele, pöördus tervisemeeskond kogu lasteaiapere poole üleskutsega:

Hea sõber!

Passiivne ellusuhtumine muudab maailma igavaks ja halliks. Liikumatus muudab inimese väsinuks ja masendunuks. Vaadates ennast või oma kolleege kõrvalt, näeme sageli pilti ettepoole vajunud õlgade, madala hingamise ja uimase grimassiga loiult arvuti taga istujast. Mistahes kõrge energiatase on praktiliselt välistatud.

Inimese keha on loodud liikumiseks, mitte pikutamiseks või istumiseks. Kehaline koormus on tervise püsimiseks hädavajalik. Liikumine on lihtne. Selleks, et end liigutada, pole vaja kalleid spordiklubisid või isiklikku treenerit, iga inimene saab seda endale lubada. Piisab vaid ühest väikesest otsusest — aitab istumisest, aitab pikutamisest! Liikumine tagab elurõõmu ja tervise ning annab jõudu.

Mida teha?

Lihtsaim viis oma energiataseme tõstmiseks on aktiivne kõndimine ja oma füüsilise kehahoiaku – rühi muutmine.

lapsed kõnniringil [1280x768]Kõndimine on üks kehalise liikumise vorme, mis hävitab kehast stressihormoone, suurendab erksust ja kiirendab ainevahetust, mis vähese liikumise tõttu kipub loiuks jääma. 60 minutit mõõduka kiirusega kõndimist päevas kiirendab rasvarakkudesse kogunenud toksiinide liikvele minekut ja suurendab mürkide väljutamist kehast naha kaudu. Iga jalutuskäik peaks kestma vähemalt 10 minutit.

Eesti Tervisekasvatuse Keskus soovitab:

  • kehva tervisega inimestele on alustamiseks sageli parim keskmise tempoga jalutuskäik;
  • alusta mõõdukalt ja tõsta koormust järk-järgult;
  • jalutuskäikude ajal tee vahelduvalt aeglast sörkjooksu;
  • muretse endale koer või lepi mõne sõbraga kokku ning käi temaga regulaarselt väljas jalutamas.

Kõndimisel on soovitav kanda kergeid jalatseid, mis lasevad õhku läbi, on painduvate taldadega ja mille sees on lisaks pehmed sisetallad. Samuti peavad jalanõud piisavalt jalga toetama ning varvastele küllaldaselt ruumi jätma. Ka paljajalu kõndimine on üks loomulikumaid asju, sest seda tehakse lapsest saati. Inimene saab paljajalu kõndimisest samamoodi jõudu nagu taimed ja puudki.

ilus sügis [1280x768]Kõndimine parandab märgatavalt ka rühti, sest kõndimise juures on üks olulisemaid asju õige kehahoiak.

Rüht on harjumuslik kehahoid istumisel, seismisel ja liikumisel.

Õige rüht:

–          lülisamba füsioloogilised kõverused õige kujuga;

–          kehaosade sümmeetriline asend;

–          lihastoonus võrdne mõlemal pool.

Laste ja täiskasvanute rühiharjutused on erinevad. Lastele tagavad õige kehahoiu peamiselt liikumis- ja sirutusharjutused, täiskasvanud teevad valdavalt lihaskorsetti tugevdavaid jõuharjutusi. Rühivead on korrigeeritavad.

Rühi ABCära vaata kõndides maha! Langetades pea rinnale, väheneb õlavöötme- ja seljasirutajalihaste toonus, selg kumerdub ja kõht võlvub ette.

Jälgige oma kehahoiakut ja see muutub peatselt harjumuseks. Kühmus kehahoiak teeb sind visuaalselt lühemaks ja paksemaks. Sirge selg pingutab kõhulihaseid ja teeb kõhu saledamaks, laseb kõhul lamedamana paista ning lisab sulle sihvakust ning pikkust. Kena rüht jätab enesekindla mulje ning aitab omakorda vältida probleeme seljaga.

Kui vanemad ja õpetajad korrigeerivad lapse kehahoiakut nii istumise, seismise kui liikumise ajal ning seda pidevalt kontrollivad – lapsele meelde tuletavad, harjub laps lõpuks sirge seljaga olema ka sellele tähelepanu pööramata. Tulemuseks ongi parem rüht.

Pea meeles! Kõndimine on üks parimaid ja lihtsamaid viise ennast vormis hoida nii vaimselt kui füüsiliselt. Liikuvad inimesed on muretumad, rõõmsamad ning hea rühiga – liikumine teeb inimesed ilusaks.

Tegemised nädala jooksul meie lasteaias

Iga päev:

  • õpetaja poolt organiseeritud kõndimine õuealal (vähemalt üks ring ringrajal), korrigeerides ja laste tähelepanu pöörates õigele kehahoiakule, õigele kõndimisele (ära lohista jalgu mööda maad, ära vaata maha jne);
  • korrigeerida laste rühti istumise, seismise ja liikumise ajal rühmaruumis, samas seda järjepidevalt kontrollides – lapsele meelde tuletades.

Nädala lõpus selgitada välja laste arvamuse põhjal:

  • rühma tublimad kõndijad;
  • ilusa rühiga lapsed rühmas;
  • ilusa rühiga õpetajad lasteaias.

Õpetajate arvamuse põhjal:

  • tublimad kolleegid kõndijana;
  • ilusa rühiga kolleegid.

Ole liikuv ja rühikas – ole eeskujuks lastele!

Kokkuvõte nädalast

Aktiivse kõndimise ja ilusa rühi nädala kokkuvõttest selgus, et kõndimine on nii mõnegi rühma aastatetagune traditsioon ja liikumisnädala välja kuulutamine elavdas seda veelgi. Lapsed olid ise kõnniringide algatajad, oskasid anda asjakohaseid hinnanguid liikumise, rühi ja hea tervise kohta.

Kiideti heaks värvilistel lehekestel rühti korrigeerivaid meeldetuletusi koridoride ustel, mida lapsed said ise lugeda ja vastavalt juhistele toimida.

Selgus, et lapsed pöörasid väga suurt tähelepanu rühile ja liikumisele nii mängulises tegevuses, näiteks: „Väikesed modellid“, „Peeglimäng“ kui ka tantsude „Kand ja varvas“, „Me lähme rukist lõikama“, „Aias kõnnib Tiinake“ jne õppimisel.  Õpetajate sõnul oskasid lapsed isegi liisu- ja rütmisalmide lugemisel tegevusi õige kehahoiakuga siduda.

Märgiti ära, et heale rühile ja liikumisele tähelepanu pööramine distsiplineeris lapsi ja soov olla ise kõige tublim, pani nii mõnegi lapse oma rühti  pidevalt kontrollima ning kaaslaste istumist-astumist parandama.

Õpetajad tunnistasid, et laste rühi ja liikumise pidev kontrollimine pani ka õpetajaid oma kehahoiakut hoolsamalt jälgima.

Selgus, et aktiivse liikumise ja ilusa rühi nädalale püstitatud eesmärgid said täidetud:

  • laps teab, mis tähendab õige rüht;
  • laps teab, kuidas mõjub vale kehahoiak tervislikule seisundile;
  • laps teab, miks on aktiivne kõndimine tervisele hea.

Tänati tervisemeeskonda toreda nädala eest.

Lõpetuseks

Tervise parandamisega pole kunagi liiga hilja alustada. Kuidas keegi seda teeb, on juba igaühe enda otsus. Me ei saa kõik läbida sama teekonda, sest me oleme kõik erinevad, aga meie eesmärk saab olla sama – hea tervis.

Tervisemeeskonna liige

Aili Leisson

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

7 + 7 =
Please leave these two fields as-is: